KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
- november 2023, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-23-11321 Tsiviilasi K.M.i hagi E.M.i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.M., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxxxxxxxx Kostja E.M., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
- Rahuldada K.M.i hagi.
- Lahutada K.M.i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja E.M.i (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti xxxxxxxxxxx Pärnu Linnavalitsuse Perekonnaseisuametis.
- Taastada K.M.ile abielu lahutamisel tema abielueelne perekonnanimi „N.“. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud
- K.M. esitas kohtule hagiavalduse E.M.i vastu abielu lahutamiseks. Abielu sõlmiti xxxxxxxxxxx, alaealisi lapsi pooltel ei ole ning 10 aastat elatakse lahus, samast ajast on lõppenud ka abielulised suhted. Ühisvara jagamist hageja ei ole soovinud. Hageja palub talle abielu lahutamisel taastada abielueelne perekonnanimi „N.“. Tsiviilasi nr 2-23-11321
- Kostja kirjalikku vastust ei esitanud.
- Pooled ilmusid eelistungile, kus hageja jäi oma hagiavalduse juurde. Kostja nõustus hagis tooduga ega vaielnud sellele vastu. Kooselu ajal elati Xxxxxxxxxxxus. Koos enam ei elata ning kostja elab ja töötab juba aastaid Soome Vabariigis. Hageja pöördus mõned kuud tagasi kostja poole abielu lahutamise nõudega, millega viimane ei nõustunud. Ühisvara jääb lapsele. Kohtuotsuse põhjendused
- Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).
- Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Pooled on elanud kümme aastat lahus ja erinevates riikides. Perekonnaseisuasutus ei saanud abielu lahutada PKS §-st 64 tuleneval põhjusel – kostja elukoht ei ole Eestis, ta on registreeritud rahvastikuregistris Soome aadressiga alates 18.12.
- Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvituselevõtuks abielu taastamiseks, sisuliselt on pooled otsustanud abielu lahutada ja minna oma eludega edasi. Pooltel on üks ühine täisealine laps, ühisvara jagatakse nende omavahelisel kokkuleppel. Hagejale tuleb tema soovil ja nimeseaduse § 11 lg 2 p 1 alusel taastada abielueelne perekonnanimi „N.“.
- Seega rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 2
(2)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.