← Eesti

3-23-1398/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1398 Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
  2. märtsi
  3. a pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse,
  4. aprilli
  5. a otsuse nr 15.5-4/340-2 ja Siseministeeriumi
  6. mai
  7. a otsuse nr 2-2/488-4 tühistamiseks ning kaebaja viisataotluse nr 2023/709/353 uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X, volitatud esindaja M.K Vastustajad – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap; Siseministeerium, volitatud esindaja Merje Joll Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  8. septembri
  9. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Xi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  10. septembri
  11. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigkohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse pikaajalise viisa saamiseks. PPA keeldus 23.03.2023 pikaajalise viisa andmisest põhjusel, et isik kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahvatervisele. 3-23-1398
  13. X esitas viisa andmisest keeldumise vaidlustamise avalduse, mille PPA jättis 27.04.2023 otsusega nr 15.5-4/340-2 rahuldamata. X esitas teistkordse vaidlustuse Siseministeeriumile, kes jättis selle 22.05.2023 otsusega nr 2-2/488-4 rahuldamata.
  14. X esitas 21.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 23.03.2023 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse, 27.04.2023 otsuse nr 15.5-4/340-2 ja Siseministeeriumi 22.05.2023 otsuse nr 2-2/488-4 tühistamiseks ning tema viisataotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
  15. Kaebaja taotles kaasata menetlusse kolmanda isikuna tema abikaasa L.K, sest kohtulahendiga otsustatakse ka tema õiguste üle.
  16. PPA ja Siseministeerium palusid jätta kaebaja taotlus L.K kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks rahuldamata. L.K ei ole vaidlustatud otsuste adressaat ning kuigi kohtulahend võib mõnevõrra mõjutada ka tema õigusi, on tema õiguste kaitse tagatud, kui kohus kontrollib haldusakti subjekti kaebuse alusel haldusakti õiguspärasust. Kuna viisa andmisest keeldumise näol on tegemist lühiajalise ja ajutise piiranguga, siis ei ole kaebaja abikaasa õigused oluliselt, pöördumatult ega intensiivselt piiratud. Kaebaja abikaasa kaasamine menetlusse ei anna kaebusele olulist kaalu.
  17. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2023 määruse p-ga kaebaja taotluse L.K kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks rahuldamata. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab kohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et isik tuleb halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna kaasata juhul, kui asjas tehtav kohtulahend võib mõjutada tema õigusi negatiivselt. Kaebuse rahuldamine saab kaebaja abikaasat mõjutada aga üksnes soodsalt. Seega kannaks kaebaja abikaasa kolmanda isikuna kaasamine pigem kaebaja menetlusliku positsiooni tugevdamise ja kaebaja huvide kaitse eesmärki. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  18. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.09.2023 määruse p 2 ja kaasata L.K kolmanda isikuna menetlusse. Kuigi kaebajal ei ole põhiõigust asuda elama Eestisse, piirab viisa andmisest keeldumine ka L.Ku põhiõigusi. Kaebuse rahuldamata jätmisel piirab kohtuotsus kaebaja abikaasa põhiõigust asuda Eestisse ja perekonnaelu puutumatust, sest Eestisse elama asumine ilma abikaasata oleks mõeldamatu ning piiraks võimalust kohtuda oma vanematega. Viisa andmisest keeldumine piirab oluliselt kaebaja abikaasa võimalust hooldada oma kõrges vanuses vanemaid. L.Ku õde ei suuda üksinda vanemate hooldamisega tegeleda. Kaebaja ämma tervis halveneb jätkuvalt ning teda ei saa isegi mõneks tunniks jätta üksinda. Ilma kaebajata saab L.K tulla Eestisse vaid mõneks päevaks, millest ei piisa vanemate hooldamises osalemiseks. Turvaline ei ole jätta kaebajat ka vaenulikku riiki pikemaks kui mõneks päevaks.
  19. Siseministeerium ja PPA paluvad jätta kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja jäävad varasema seisukoha juurde. Kolmanda isikuna menetlusse kaasamine ei toimu huvist, vaid õiguste piiramisest lähtudes. Menetlusosaliste ringi laiendamine reeglina vähendab kohtuasja kiire, tõhusa ja võimalikult väikeste kuludega läbivaatamise võimalust, mistõttu on oluline ka see, et isikuid ei kaasataks 2

(4)3-23-1398 menetlusse põhjendamatult. Era- ja perekonnaelu riive puhul on paratamatult lisaks haldusakti subjektile mõjutatud ka temaga seotud isikud, kuid sellisel juhul saab just haldusakti subjekt realiseerida oma õigust pöörduda kohtusse, misjärel kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust, sh isikule kaasneva era- ja perekonnaelu riive proportsionaalsust. Seega tagatakse läbi sellise kontrolli ka mõjutatud isiku õiguste kaitse ilma, et ta peaks olema menetlusse kaasatud. L.K ei ole esitada tõendeid ega anda ütlusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta rohkem, kui kaebuses on seda tehtud. Kohtuotsus saaks L.K mõjutada vaid positiivselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Isik tuleb kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, kui ta vastab HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kolmanda isiku kaasamise regulatsioon on kantud vajadusest tagada isikutele nende õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 lg 2). Kuigi HKMS § 20 lg 1 sõnastus seob kolmanda isiku kaasamise küsimuse sellega, et kohtulahendiga võidakse otsustada teise isiku õiguste ja kohustuste üle, on Riigikohus pidanud võimalikuks seda normi kohaldada ka olukorras, kus küsimuse all võib esineda isiku õiguslikult kaitstav huvi, sh negatiivne ja positiivne mõju sellele huvile (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.2019 määrus asjas nr 3-19-874, p 11). Selle otsustamisel, kas asjas tehtav kohtulahend puudutab isiku õigusi, on määrav kohtuotsuse võimalik resolutsioon, s.o kui õiguste või kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub sellest, kas kaebus kohtuotsuse resolutsiooniga täielikult või osaliselt rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. EeL.K õige on need olukorrad, kus kohtulahendi mõju isiku õigustele ja kohustustele on vahetu (vt Riigikohtu 25.11.1994 määrus nr III-3/1-11/94; Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2021 määrus nr 3-21-100, p 13, 24.01.2018 määrus nr 3-17-2225, p-d 24, 25 ja 28; Tartu Ringkonnakohtu 06.06.2019 määrus nr 3-18-2387, p 9). Kolmanda isiku kaasamine ei nõua küll täit kindlust, et kohtuotsusega tema õiguste ja kohustuse üle tegelikult otsustatakse, kuid seda ei või teha ka kergekäeliselt, sest eelduslikult muudab suurem menetlusosaliste ring menetluse ajamahukamaks ja kulukamaks (HKMS § 2 lg 2). Seetõttu eeldab kaasamine, et kohtulahendi mõju isiku õigustele või kohustustele on ilmne (vt Riigikohtu 12.11.2019 määrus nr 3-19-874, p 9, 26.04.2004 otsus nr 3-3-3-1-04, p 7; Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2020 määrus nr 3-202071, p 10). Need on enamasti juhud, kui vaidlustatakse topeltmõjuga haldusakti, mille puhul ühele isikule antaval soodustusel või õigusel on teise isiku jaoks ebasoodne tagajärg (nt ehitusluba, kasutusluba). Samuti juhud, kui vaidlustatud haldusaktiga adressaadile pandud kohustusel on teise isiku õigustele otsene soodne mõju, või kui vaidlustatakse haldusorgani tegevust, mille tulemusena haldusorganil võib tekkida regressinõue nõue võimaliku kolmanda isiku vastu, aga ka juhud, kui vaidlustatakse riikliku järelevalve 3-22-2209 menetluse algatamisest keeldumist (vt Riigikohtu 11.11.2022 määrus nr 3-21-924, p 17, 12.11.2019 määrus nr 3-19-874; Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2019 määrus nr 3-17-1880, p 15, 08.08.2018 määrus nr 3-17-1134, p 7). Kõigil kirjeldatud juhtudel jääb kolmas isik kaebuse rahuldamisel ilma mingist õigusest või tal tekib kohtuotsuse tulemusel mõni kohustus.
  3. Praegusel juhul on viisa andmisest keeldumisega otsustatud L.K õiguste üle juba haldusmenetluses. L.K ei ole kaebust kaebajale viisa andmisest keeldumise otsuse peale esitanud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 08.04.2022 otsuses asjas nr 3-21-1436 (p 12), et kolmas isik on menetluses reeglina vastustaja poolel. Kolmanda isikuna menetlusse kaasamine pole põhjendatud, kui isikul on endal kaebeõigus. L.K saab ise kasutada kaebeõigust, kui ta leiab, et kaebajale viisa andmisest keeldumisega rikutakse tema subjektiivseid õigusi. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaks alust kolmanda isikuna kaasamisel erandi 3
(4)3-23-1398 tegemiseks. L.K huvid kattuvad kaebaja huvidega ning kuigi menetlus ei muutuks kolmanda isiku menetlusse kaasamisel aeganõudvamaks või keerukamaks, ei takista L.K menetlusse kaasamata jätmine ka asja õiget lahendamist. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.