← Eesti

2-22-8771/31

Obsah (5)§ 101§ 100§ 99§ 102§ 105

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-8771 15. november 2023, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosali

§ 101

alusel arvutatud suurus, tegi kohus hagejale ettepaneku esitada asjaolusid ja tõendeid elatise väljamõistmiseks suuremas ulatuses, kui oleks lapse kohta alates 01.01.2022

§ 101alusel arvutatud summa.

Kostjale tegi kohus ettepaneku teatada, kas ja millises suuruses andis ta ülalpidamist hagejale alates 10.06.2022 (hagi esitamisest) ning esitada tõendavaid dokumente. Samuti tegi kohus kostjale ettepaneku esitada tõendeid sissetuleku suuruse kohta, tuua välja keskmised igakuised kulutused ja esitada neid tõendavaid dokumente.

  1. Hageja esindaja teatas
  2. septembril 2023 kohtule (kd 2, tl 21), et on nõus seaduses sätestatud elatise miinimumi kätte saama. Osapooled ei suhtle ja ei saa kompromissi sõlmida. Kostja ei ela Eestis, ei suhtle lapsega ega osale lapse elus. Kostja ei näe last ega kuluta tema ülalpidamisele raha. Hageja esindaja hinnangul ei tohiks kostja suhtes kohaldada lastetoetust, mis jaguneb mõlema vanema vahel.
  3. Kostja ei esitanud kohtule täiendavaid selgitusi ega tõendeid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Lahendamata taotlused 5

(12)Tsiviilasi nr 2-22-8771 TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja hinnangul võttis kohus hagi menetlusse ekslikult. Hagi oleks pidanud jääma käiguta TsMS § 3401 lg 1 alusel, kuna hagi on põhjendamata. Hageja põhjendab kohtusse pöördumise sellega, et kostja tegeleb elukohamaa vahetamisega ja hageja pöördus kohtusse selleks, et „kõik oleks seaduslik“. Hageja ei väida hagis, et kostja ei täida hageja ülalpidamiskohutust. Hageja ei esitanud tõendeid nõude suuruse põhjendamiseks. Seega esinevad hagiavalduses puudused, mida on vaja kõrvaldada ja mis on aluseks hagiavalduse käiguta jätmisel. Samuti on kostja arvamusel, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Hageja ei väida oma hagis, et kostja ei täida oma kohustust elatusraha maksta mitte, kuigi kostja täidab seda kohustust tegelikult vabatahtlikult perekonnaseadusega sätestatud korras ja suuruses. Tuginedes hageja poolt hagis viidatud tegelikele asjaoludele, samuti arvesse võttes, et kostja täidab elatise maksmise kohustust vabatahtlikult alates 13.01.2022, ei ole hageja õigusi rikutud ja tema pöördumine kohtusse hagiga on perspektiivitu. Seega on kostja alustanud vabatahtlikult ja seadusega sätestatud suuruses elatisraha hagejale maksmist veel enne seda, kui hageja kohtusse hagiga pöördus. Kohus on seisukohal, et hagi käiguta jätmiseks ei olnud alust. TsMS § 3401 lg 1 järgi kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS §-s
  1. Kohtu hinnangul ei olnud kohtul alust hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumis jätta hagi käiguta või keelduda hagi menetlusse võtmisest, kuna selles staadiumis ei hinda kohus ei hagi põhjendatust ega tõendeid. Hagis ei olnud selliseid puudusi, mis tingiksid hagi käiguta jätmist või menetlusse võtmise keeldumist. Hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s
  2. Hagi läbi vaatamata jätmine kostja märgitud alusel ei ole mitte kohtu kohustus, vaid õigus. Kõnealusel juhul leiab kohus, et kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostja vastu esitatud hagi on täielikult perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.
  3. a määrus nr 2-16-18531, p 9). Kõne all oleval juhul seda järeldada ikka ei saa. Kohus jätab kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Otsuse sisulised põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seetõttu rahuldada. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, 6

(12)Tsiviilasi nr 2-22-8771 sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa (kd 1, tl 3). Hageja nõuab kostjalt pärast kohtule
  1. jaanuaril 2023 (kd 1, tl 42) ja
  2. septembril 2023 esitatud avaldustes (kd 2, tl 21) nõude suuruse täpsustamist elatist seadusega ettenähtud miinimummääras. Hageja ei ole nõus, et elatise suuruse väljaarvutamisel arvestatakse välja pool lapsetoetusest, kuna kostja elab alaliselt Venemaal. Kostja leiab, et täitis hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt ning et seetõttu ei ole hagi esitamiseks ja rahuldamiseks põhjust küll. Alates
  3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja nõuab pärast nõude täpsustamist elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei pea ta oma kulutuste suurust tõendama. Seetõttu puudub ka kohtul vajadus otsuses hageja igakuiste kulutuste tõendatud suuruse kindlaks teha ja omasoodu igat kululiiki hinnata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta ja käsitlemata kostja väited hageja vajaduste suuruse kohta. Kostja viide RAKE uuringule ei ole asjakohane. Ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli ühele alaealisele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot (243-60/2); ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 oli miinimumelatis 225,64 eurot (255,6460/2); ajavahemikul 01.02.2023-31.03.2023 oli see 215,64 eurot (255,64-80/2) ning alates
  3. aprillist 2023 kuni
  4. märtsini 2024

§ 101alusel väljaarvutatav elatise suurus on 260,33 eurot (303,33-80/2).

Johtuvalt kostja arvelduskonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2022-15.06.2022 eest (kd 1, tl 12) tasus ta hageja seadusliku esindajale hageja elatisena 277,74 eurot 06.03.2022, ülekande selgitusest selgub, et see summa seisneb 61,83 eurost jaanuari eest, 213 eurost veebruari eest ja hageja pangakonto jäägist. Kostja seletas hagi vastuses, et ta maksab vabatahtlikult hagejale elatisraha alates 13.01.2022, jaanuarikuu eest oli kostja kohustatud maksma elatisraha 61,83 eurot. Hagiavalduses toodu kohaselt, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, elab hageja koos emaga üürikorteris alates 23.01.2022. Sellest ajast veetis kostja lapsega vaid kuus ööpäeva. Kostja näeb väga harva oma last, ei osale tema elus, ainult helistab telefoni teel.

§ 100lg 4 alusel makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja tasunuks elatist

  1. a jaanuaris ja veebruaris. 06.03.2022 toodud ülekande selgitustest nähtuvalt tasuti elatist
  2. a jaanuari ja veebruari eest alles 06.03.
  3. 7

(12)Tsiviilasi nr 2-22-8771 06.03.2022 tasus kostja selgituse järgi eraldi ülekandega märtsi eest elatist 213 eurot. 08.04.2022 tasus kostja aprilli eest 213 eurot; 07.05.2022 mai eest 213 eurot. 15.06.2022 tasus kostja 66,80 eurot selgituse kohaselt see on elatis 1.-16. juuni eest 110 eurot miinus 43,20 eurot telefoni eest. 15.06.2022 eraldi ülekandega tasus kostja 24 eurot, mis on selgituse järgi pärast elatise suurenemist tekkinud vahe juurdemaks, aprilli ja mai eest. Eeltoodu alusel ja arvestades, et:

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette; kostja tasus 2022.

a jaanuari ja veebruari elatist alles

  1. a märtsis; ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli ühele alaealisele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot, aga kostja tasus 213 eurot; ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 oli miinimumelatis 225,64 eurot, aga kostja tasus
  2. a aprillis ja mais vaid 213 eurot; 15.06.2022 tasus ta täiendavalt vahe
  3. a aprilli ja mai eest 24 eurot, mis teeb ühe kuu kohta 12 eurot ja mis on nagunii summaarselt (213+12=225) vähem kui oli elatise miinimumäär
  4. a aprillis ja mais (225,64 eurot), on kohtu hinnangul hagi esitamine põhjendatud ning kostja väited tema poolt hageja vabatahtliku nõuetekohase ülalpidamise kohta on tõendamata ja ümberlükatud tõendiga, mille kostja on ise esitanud. Alates
  5. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel arvesse nii kohustatud vanema sissetuleku kui asjaolud, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel. Hageja on arvamusel, et kuivõrd elab kostja alaliselt Venemaal, siis alusetu on poole lapsetoetusest elatise suurusest väljaarvamine. Kohtu hinnangul on tegemist hageja eksliku arvamusega, sest seadus lähtub lapse peale tasuvast toetusest ning kostja elukohariik tähtsust ei oma. Hoolimata kostja elukohariigist tuleb hagejale tasuva lapsetoetusega arvestada, kuna lapsetoetus osa hageja vajadustest katab ja selles osas ei pea kostja andma ülalpidamist. Kostja ega hageja ei väitnud ega seda nähtu kohtule esitatud tõenditest, et hageja viibinuks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole kohtul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada (

§ 101lg 6).

Rahvastikuregistri andmetel ei ole hageja esindajal ja kostjal enam ühiseid alaealisi lapsi peale hageja. Johtuvalt hageja seadusliku esindaja arvelduskonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.202204.09.2023 eest (kd 1, tl 89-194) tasus kostja hagejale elatisena alates hagi esitamisest alljärgnevalt: 15.06.

  1. a 66,80 eurot. Selgituse kohaselt on tegu elatisega 1.-
  2. juuni eest 110 eurot miinus 43,20 eurot telefoni eest (kd 1, tl 112 pöördel); 27.07.
  3. a 22,10 eurot selgitusega elatisraha 23.-31.06 eest 65,3 eurot - 43,2 eurot (kd 1, tl 116 pöördel); 02.08.
  4. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga
  5. a augusti eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 117); 02.09.
  6. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga
  7. a septembri eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 121); 10.10.
  8. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga
  9. a oktoobri eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 130); 05.11.
  10. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga
  11. a novembri eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 135 pöördel); 8

(12)Tsiviilasi nr 2-22-8771 06.12.
  1. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga
  2. a detsembri eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 144-144 pöördel); 07.01.
  3. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga
  4. a jaanuari eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 154); 08.02.
  5. a 98,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga
  6. a veebruari eest 130 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 159 pöördel); 10.03.
  7. a 98,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga
  8. a märtsi eest 130 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 167 pöördel); 05.04.
  9. a 98,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga
  10. a aprilli eest 130 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 171 pöördel); 10.05.
  11. a 98,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga
  12. a mai eest 130 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 178 pöördel); 06.06.
  13. a 98,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga
  14. a juuni eest 130 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 178 pöördel). Tõendeid, et kostja oleks hagejale elatist tasunud pärast 06.06.2023, ei ole kohtule esitatud. Hageja seadusliku esindaja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt täitis kostja hageja ülalpidamiskohustust, küll aga mitte seadusega sätestatud ega hageja nõutud suuruses. Hagi vastuses väitis kostja, et ta ei tööta alates 15.06.
  15. Hageja esindajale 16.01.2023 saadetud kirjas (kd 1, tl 43) teatas kostja, et elades ja töötades Venemaal ei ole kostja kohustatud ega võimeline tasuma elatist Eesti seadusega sätestatud suuruses. Vene õiguse järgi on elatise suurus 25% vanema palgast. Kostja 40 000 rubla suurusest palgast moodustab 25% 135 eurot tänase valuutakursi järgi. Suurus muutub valuutakursi muutmisega. Sellest summast arvab kostja hageja poolt võetud telefoni maha. Arvestades kostja poolt pärast kolimist tasutud elatise ümber, on enammakse nelja kuu eest ette. Kostja palga suurenemisel muutub ka elatise suurus suuremaks. Seega, hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama kas ja millises suuruses on kostja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti 18.09.
  16. a vastuskirjale (kd 2, tl 25) sõitis kostja 22.09.2022 kl 17.26 Eestisse sisse ja 23.09.2022 kl 11.44 Eestist välja ning seejärel alles 19.08.2023 kl 18.03 sõitis ta Eestisse sisse ja 20.08.2023 kl 08.03 Eestist välja. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Kinnistusraamatus pole andmeid kostjale kuuluvate kinnisasjade kohta. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 52) on kostja omandis sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta
  17. Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registri andmetel (kd 1, tl 53) töötas kostja viimati ajavahemikul 05.03.2014-15.06.2022 A OÜ-s laohoidjana. Eesti Töötukassa 28.08.
  18. a teatise (kd 1, tl 61) kohaselt pole kostja ajavahemikul 01.01.2022–28.08.2023 registreeritud töötuna/tööotsijana, ei ole saanud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist, ei olnud kostja töövõimet hinnatud, kostja ei ole saanud töövõimetoetust. Sotsiaalkindlustusameti 29.08.
  19. a vastuse (kd 1, tl 69) kohaselt ei ole kostjale midagi määratud ega makstud. 9
(12)Tsiviilasi nr 2-22-8771 Maksu- ja Tolliameti 29.08.
  1. a teatiste (kd 1, tl 72) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022– 31.07.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 14 082,32 eurot (s.h palk 7375,54 eurot ja kohustuslikku kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga 6706,78 eurot). Lisatud TSD kokkuvõtete kohaselt tegi A OÜ kostjale
  2. a jaanuarist juunini palga väljamakseid (kd 1, tl 73) pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kokku 7375,54 eurot, mis teeb keskmiselt 1226,26 eurot kuus. Jaanuaris 2023 tegi AS Pensionikeskus kostjale väljamakse (kd 1, tl 74) pärast tulumaksu maha arvamist 6706,78 eurot. AS-i Swedbank 04.09.
  3. a vastuse (kd 1, tl 85) kohaselt on kostjal arvelduskonto ja oli limiidikonto. Nähtuvalt limiidikontost (kd 1, tl 86-88) perioodi eest 01.01.2022-04.09.2023 oli perioodi algsaldo – 367,47 eurot, lõppjääk 0 eurot, käive + 7342,63 eurot, - 6975,16 eurot. Nähtuvalt arvelduskonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2022-04.09.2023 eest (kd 1, tl 194-200, kd 2, tl 1-19) oli perioodi algsaldo 70,51 eurot, perioodi lõpus on kontojääk 5038,82 eurot.
  4. augusti
  5. a määruses (kd 1, tl 47-50) tegi kohus kostjale ettepaneku esitada tõendeid sissetuleku suuruse kohta, tuua välja keskmised igakuised kulutused ja esitada neid tõendavaid dokumente. Kostja ei esitanud kohtule midagi. Seega jäi tõendamata, et kostja sissetulek või varaline olukord ei luba tal pidada hagejat ülal Eesti seadusega sätestatud miinimummääras. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõendite põhjalt võimaldas kostja sissetulek tal anda hagejale elatist seaduses sätestatud suuruses. AS-ilt Pensionikeskus sai kostja
  6. a jaanuaris 6706,78 eurot. Kõnealune raha on ka kostja sissetulek, millest on kostjal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele ning

§ 102

lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja väike sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole iseenesest aluseks elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Küll kostja peab tegema kõik endast sõltuva vahendite hankimiseks oma lapse ja enese ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt elatis hageja kasuks välja alljärgnevalt: ajavahemiku 10.06.2022-31.01.2023 eest 225,64 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et samal ajavahemikul tasus kostja hageja ülalpidamiseks elatisena kokku 1251,70 eurot; ajavahemiku 01.02.2023-31.03.2023 eest 215,64 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et samal ajavahemikul tasus kostja hageja ülalpidamiseks elatisena kokku 197,60 eurot; alates 01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 12.12.2029 summas 260,33 eurot kuus (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2024), tulenevalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et 2023. a aprillis, mais ja juunis tasus kostja hageja ülalpidamiseks elatisena kokku 296,40 eurot. Kui kostja tasus hageja ülalpidamiseks elatist pärast 06.06.2023, tuleb ka sellega arvesada kohtuotsuse täitmisel. 10

(12)Tsiviilasi nr 2-22-8771 Kostja vähendas tasutud elatist väidetavalt hagejale soetatud telefoni eest tasutava summa võrra. Kohus leiab, et elatise suuruse vähendamiseks selle summa võrra ei ole alust, kuna kohtule jäeti esitamata väited ega tõendid selle kohta, et summa vähendamine oleks hageja seadusliku esindajaga kooskõlastatud ning et see oleks hageja ülalpidamisega seonduv. Hageja palub kindlaks määrata, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja T S pangakontole XXX selgitusega „Elatis“ 8. kuupäevaks. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks. Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus.

§ 100lg-st 4 tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hageja ema sissetulekud ja varaline seisund

§ 105

lg 3 näeb ette, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus kontrollis ka hageja ema T S sissetulekud ja varalise seisundi üle. Äriregistris puuduvad andmed, et hageja emale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Kinnistusraamatus pole andmeid hageja emale kuuluvate kinnisasjade kohta. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 55) on hageja ema omandis sõiduauto MERCEDES-BENZ E 320 4MATIC, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta

  1. Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registri andmetel (kd 1, tl 54) töötas hageja ema viimati aastal
  2. Kohus tegi 28.08.
  3. a määruses hagejale ettepaneku selgitada, millest tema ema elatub ja annab ülalpidamist oma lapsele. Hageja ei esitanud kohtule midagi. Eesti Töötukassa 28.08.
  4. a teatisest (kd 1, tl 61) nähtuvalt on T S Eesti Töötukassa otsusega nr TA23-0000289 töötuna registreeritud alates 02.01.
  5. T S on olnud ajavahemikul 01.01.2022–28.08.2023 töötuna/tööotsijana arvel: töötu 07.05.2021–02.12.
  6. T S sai ajavahemikul 01.01.2022–28.08.2023 talle määratud töötutoetust perioodil 14.05.2021– 07.02.2022 kogusummas 386,22 eurot. T S määrati ajavahemikul 01.01.2022–28.08.2023 töötuskindlustushüvitis perioodiks 09.01.2023–07.07.
  7. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja suuruses: Makse kp Algus kp Lõpp kp Suurus 08.02.2023 09.01.2023 31.01.2023 314,18 08.03.2023 01.02.2023 28.02.2023 382,48 06.04.2023 01.03.2023 31.03.2023 423,46 09.05.2023 01.04.2023 30.04.2023 376,68 08.06.2023 01.05.2023 31.05.2023 337,90 07.07.2023 01.06.2023 30.06.2023 327,00 08.08.2023 01.07.2023 07.07.2023 76,30 Ajavahemikul 01.01.2022–28.08.2023 ei ole T S töövõimet hinnatud ja ta ei ole saanud töövõimetoetust. 11

(12)Tsiviilasi nr 2-22-8771 Sotsiaalkindlustusameti 29.08.
  1. a vastuse (kd 1, tl 69) kohaselt määrati ja maksti T S (isikukood 48203172220) alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani: 01.01.2022 kuni 31.12.2022 lapsetoetus 60,00 eurot kuus; 01.01.2023 kuni käesoleva ajani 80,00 eurot kuus; 11.2022 hinnatõusu leevendamise toetus 50,00 eurot. Toetused määrati lapse D I (isikukood XXX) kasvatamise eest. Maksu- ja Tolliameti 29.08.
  2. a teatise (kd 1, tl 76) ja sellele lisatud TSD kokkuvõtete (kd 1, tl 77-80) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022–31.07.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hageja emale väljamakseid 2751,34 eurot (s.h palk 589 eurot, Töötukassa töötuskindlustushüvitis 2161,70 eurot). AS-i Swedbank 04.09.
  3. a vastuse (kd 1, tl 85) kohaselt on hageja emal arvelduskonto olemas. Nähtuvalt arvelduskonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2022-04.09.2023 eest (kd 1, tl 89-193) oli perioodi algsaldo 147,16 eurot, perioodi lõppsaldo on 58,11 eurot, käive – 48 679,28 eurot, + 48 590,23 eurot. Konto laekumised on peamiselt ülekanded füüsilistelt isikutelt, sularaha sissemaksed, väljamaksed rahakogujast kontole, elatis kostjalt, peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Töötukassa väljamaksed hageja emale ja A S eest, kohtutäitur Tatjana Afanasieva ülekanded A S eest. Väljaminekud on kindlustusmaksed ja maksed tanklas, kauplustes, interneti eest ning kaardimaksega seotud ülekanded rahakogujasse jne. Kohus leiab, et analüüsitud tõendite põhjal ei ole alust järeldada, et hageja ema ei andvat hagejale elatist seaduses sätestatud suuruses. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, et hageja oleks näljas, et temal ei oleks riideid olemas jne, millest on kohtu hinnangul järeldada, et hageja on vajaminevaga kindlustatud ema poolt ning et ema tegi selleks endast sõltuva. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja

§ 102alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. MENETLUSKULUD Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Tamara Šabarova kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.