Obsah (15)

§ 76§ 121§ 120§ 424§ 64§ 68§ 65§ 69§ 75§ 50§ 266§ 74§ 188§ 189§ 184

1-14-10957 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2016. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-14-10957 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne Põlda

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: jätta vabastamata I.A (isikukood XXX) Tartu Maakohtu 07.05.

1. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused I.A tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 07.05.
2. a otsusega

§ 121(alates 01.01.2015.

a

§ 121

lg 2 p 2,3) järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust,

§ 120(alates 01.01.2015.

a

§ 120

lg 1) järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust,

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti I.A-le mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka 5 päeva, kui I.A oli kahtlustatavana kinni peetud ja mõisteti I.A-le karistuseks 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust I.A-le Tartu Maakohtu 15.02.2011.

a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 7 kuu 25 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud 20 päeva vangistust.

§ 69

, 74 lg 5 alusel asendati I.A-le mõistetud 1 aasta 10 kuu 20 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga 685 tundi.

§ 69

lg 4 alusel määrati lugeda sotsiaalprogrammis osalemisega üldkasuliku töö tundidest kaetuks 25 viis tundi. I.A pidi seega ära tegema 660 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 8 kuud.

§ 69

lg 4 alusel määrati, et üldkasuliku töö tegemisel peab I.A järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75

lg 2 p 21, 8 alusel kohustati I.A mitte omama ja tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 alusel võeti I.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Tartu Maakohtu 10.05.

1. a määrusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ning pöörati I.A-le Tartu Maakohtu 07.05.
2. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 3 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 10.05.
3. a. Karistuse kandmise algus oli 10.05.
4. a ja lõpp on 13.05.
5. a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis 11.09.
6. a. I.A on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 1) 15.02.
7. a Tartu Maakohtu poolt

§ 266

lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega, § 188 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti I.A-le liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 202 lg 6, 69 lg 6 alusel arvestati karistuseks kantuks ära tehtud 70 tundi üldkasulikku tööd, s.o 1 kuu 5 päeva vangistust ja mõisteti I.A-le karistuseks 7 kuud 25 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.A ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati I.A katseajal mitte tarvitama narkootikume.

Vangla iseloomustuse kohaselt kannab I.A reaalset vangistust esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kuuluvad I.A päritoluperekonda ema, õde, poolvend ja isa. Tal on toetavad suhted onu ja mõlema vanaemaga. Kooselust elukaaslasega on tal kaks last. Vabanemisel saaks ta elama asuda oma ema juurde, kus ta elas ka enne vangistust. I.A avaldas istungil, et soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta I.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 16260100018, mille eeluurimise raames on I.A-le esitatud kahtlustused

§ 188

lg 2 p 2,

§ 189

lg 1,

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et I.A vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. I.A kannab käesolevat esimest reaalset vangistust liitkaristusena kahe kohtuotsuse alusel kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, mootorsõiduki joobes juhtimise, omavolilise sissetungi ning kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning lahkarvamused ja tülid emaga. 2 Positiivne on, et I.A ei ole distsiplinaarkaristusi, samuti toetava lähivõrgustiku, kindla elu- ja garanteeritud töökoha olemasolu. I.A päritoluperekonda kuuluvad ema, õde, poolvend ja isa. Tal on toetavad suhted onu ja kahe vanaemaga. Elukaaslasega on tal kaks last. Varem olid I.A suhted emaga pingelised ning viimase kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise pani ta toime oma ema vastu. Käesolevaks ajaks on ema enda elus korrektiive teinud, s.t loobunud alkoholi tarvitamisest ja saab ravi ning nõustamist. Ema elustiili muutumine on tinginud tema suhete paranemise I.A-ga . Isaga suhtles I.A viimati 21.09.

1. a. Isa soovitas vabanemisel esimesest töökohast kinni haarata ja kõigepealt ennast aidata. Kõige toetavamad suhted on I.A õega ja viimase elukaaslasega. Lisaks õelt saadavale toele on I.A-le valmis tuge pakkuma elukaaslane. Varasemate sõpradega, kes I.A hinnangul teda ära kasutasid, on ta käesolevaks ajaks suhted katkestanud ja ei soovi nendega enam suhelda. I.A on seadnud prioriteediks aja pühendamise perekonnale. Enne vangistust elas I.A kas ema juures või elukaaslase emale kuuluvas korteris. Vabanemisel on ema valmis ta enda juurde elama võtma. Elukoht on elektrooniliseks valveks sobilik. Samas võib ema juures elamine osutuda problemaatiliseks. Nimelt on I.A ema varasemalt olnud tihe alkoholi tarvitaja, tuues alkoholi kingituseks ka I.A-le. Arvestada tuleb sedagi, et I.A kannab käesolevat karistust muu hulgas ema suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise ja ema tapmisega ähvardamise eest, mistõttu võib ema ja poja suhete pingestumine päädida uute kuritegude toimepanemisega. Seda enam, et vangla hinnangul esineb oht, et I.A võib tekitada emale raskeid tervisekahjustusi. I.A ise on märkinud, et tülisid ei teki, kui ei tarvitata alkoholi. Samas on teada, et vabaduses tarvitas I.A nii alkoholi kui ka narkootikume. Tavaliselt tarvitas ta alkoholi 3 korda nädalas, juues korraga ära umbes 5-6 pudelit õlut. Käesolevalt on ta küll seisukohal, et varasem tarvitamine oli liig ning tarvitada võiks paar korda kuus, samas ei ole ta saanud motivatsiooni alkoholi tarvitamise harjumuse muutmiseks proovile panna. Varem pärssis I.A alkoholi tarvitamise soovi kanepi tarvitamine. Narkootikumidest on I.A proovinud enda sõnul ära enamus turul olevaid aineid. Põhiliselt tarvitas ta kanepit, mida ta ka enda tarbeks kasvatas. Vestluses on ta tunnistanud, et sooviks kanepit tarvitamist vähendada ja mingiks ajaks tarvitamise lõpetada, kuid ei välistanud tulevikus uuesti tarvitama hakkamist. Tema elukaaslase sõnul käitub I.A nii alkoholi- kui ka narkojoobes olles ettearvamatult ja võib olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Järelnähtude ilmnemisel oli ta kergesti ärrituv. Tähelepanu väärib, et I.A ei ole enda tarvitamisest loobumises kindel ka hoolimata sellest, et varem on tal narkootikumide tarvitamisest tingituna esinenud nii XXXX kui ka XXXX. Varem erinevatel töökohtadel töötanud I.A on vabanemisel olemas garanteeritud töökoht XXXX. Ettevõte saaks ta tööle võtta alates novembrist
2. a. I.A on töötamisest huvitatud, leides, et kõige olulisem on tagada enda hõivatus ja sissetulek. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta I.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud ta kõrgohtlikuks oma emale ja ohtlikuks avalikkusele. Oht seisneb nii narkootikumide müümises, alkoholi- ja narkojoobes mootorsõiduki juhtimises ja võimalike õnnetuste põhjustamises kui ka varalise kahju tekitamises ja oma emale raskete tervisekahjustuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui I.A jätkab kanepi ja alkoholi tarvitamist ning kui tal tekivad tülid oma emaga. I.A puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 22% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%, s.t suhteliselt kõrge. I.A on olnud kriminaalhooldusel kolmel korral. Probleemideta on neist lõppenud ainult üks, esimene. Peale seda on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuigi teine kriminaalhooldus lõpetati seoses katseaja lõppemisega, selgus hiljem, et ta pani kriminaalhoolduse ajal toime uued kuriteod. Viimase kohtuotsusega moodustati I.A-le liitkaristus, kuid anti talle võimalus oma karistus vabaduses ära kanda, võimaldades tal teha üldkasulikku tööd. I.A jättis antud võimaluse kasutamata: ta ei pidanud kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavadest, tarvitas alkoholi ja narkootikume ning ei osalenud sotsiaalprogrammis. Tema 3 hoolimatu suhtumine päädis karistuse täitmisele pööramisega. Olukorras, kus I.A ei ole varem suutnud oma elukorraldust korrigeerida vaatamata talle antud võimalustele, annab tänasel päeval aluse järelduseks, et ta ei suuda ka tingimisi ennetähtaegselt vabanenuna talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Käesoleval juhul ei ole peale I.A paljasõnaliste lubaduste ühtegi arvestatavat asjaolu, mis annaks alust uskuda vastupidist. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et I.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4