lõikele 4 pööratakse lahend täitmisele viivitamata pärast edasilükkamise lõpukuupäeva. 5. Määrus saata avalduse esitajale ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on
, 190 alusel ja
ja 193 sätestatud korras ja tähtaja jooksul kohtumenetluse poolel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 28.10.2023 laekus Harju Maakohtule Vladislav Akulini avaldus, milles märgiti, et olen nõus maksma, aga peale vabanemine. Praegu olen vanglas ja ei saa maksta. Aga kuna ma lähen vabse, siis ma lähen tööle xxxx. Ja ma saan ära maksta see trahv. Kohtule jäi esitatud avaldus, mis oli vormistatud kaebusena kohtuvälise menetleja otsusele, arusaamatuks, kuivõrd kaebus oli esitatud kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise päeval ja kaebuses otsuse muutmist ega tühistamist ei taotletud. Seetõttu määras kohus kohtuistungi ja kutsus kohtuistungile nii vanglas kinni peetava menetlusaluse isiku kui ka kohtuvälise menetleja esindaja. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et ei vaidlusta kohtuvälise menetleja otsust, vaid taotleb rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamist. Pärast kohtu selgituste ärakuulamist asus menetlusalune isik seisukohale, et ta taotleb rahatrahvi tasumise tähtaja edasilükkamist 12 kuu võrra, et saada aega võlgnevuste tasumiseks kui ta vanglas tööle asub. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku taotlus on põhjendatud ja menetlusalusele isikule tuleks anda võimalus rahatrahv tasuda. Kohtu põhjendused Põhja prefektuuri 10.10.2023 otsuse kohaselt oli sama otsusega määratud rahatrahvide 520 eurot ja 500 eurot (kokku 1020 eurot) ning menetluskulude tasumise tähtajaks määratud edasikaebe tähtaeg, s.o 15 päeva ja rahatrahvid ning menetluskulu tulnuks tasuda hiljemalt 27.10.2023. Menetlusalune isik esitas kohtule taotluse 28.10.2023, s.o kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise päeval, jättes kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tähtajaks rahatrahvid ja menetluskulu tasumata. Kuivõrd menetlusalune isik esitas rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise avalduse otsuse jõustumise päeval ja enne kui sissenõudja oli otsuse saatnud täitmiseks kohtutäiturile, siis peab rahatrahvi täitmisele pööramiseks nõusoleku andma sissenõudja. Käesoleval juhul on sissenõudja oma nõusoleku andnud.
lg 1 kohaselt pöörab kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse ja määruse täitmisele kohtuvälise menetleja lahendi teinud kohtuväline menetleja ja lõike 2 kohaselt pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja määruse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. Kuivõrd otsuse on koostanud kohtuväline menetleja, pöörab selle täitmisele samuti kohtuväline menetleja.
lg 3 sätete kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud tähtaja jooksul või kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul või ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt käesoleva seadustiku §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Kuivõrd menetlusalune isik jõudis enne esitada avalduse rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamiseks, kohtuväline menetleja seda teha ei jõudnud.
lg 2 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või 2 või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Kohtu kasutuses olevatest materjalidest nähtuvalt ei asunud menetlusalune isik kohtuotsusele edasikaebamise tähtaja jooksul rahatrahvi tasuma ja esitas otsuse jõustumise päeval kohtule avalduse. Kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt põhjendab menetlusalune isik rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise vajadust sellega, et ta asub vanglas ja ei saa rahatrahve tasuda, kuid on valmis seda tegema koheselt peale vabanemist kui tööle asub. Kohus kontrollis kohtuinfosüsteemist menetlusaluse isiku väiteid ning tuvastas, et menetlusalune isik viibib Xxxx alates 29.08.2023 ning kandis alates sellest kuupäevast ära täitmisele pööratud vangistuse 2 kuud ja 10 päeva. Sellele järgenevalt on ta aga alates 08.11.2023 vahistatud kriminaalmenetluses seoses tema kahtlustamisega varavastaste kuritegude toimepanemises. Menetlusalune isik selgitas, et ta asuks vanglas karistust kandes tööle ja võlgnevusi likvideerima ning ta on oma võlgnevuste suurusjärgust teadlik. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik on koheselt pärast otsuse jõustumist astunud samme, et taotleda rahalise kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamist, siis on menetlusalune isik määratud rahatrahvi tasumisest huvitatud. Kuna aga menetlusalune isik kandis karistust ja on käesoleval ajahetkel vahistatud, siis ei ole tema tööga hõivatus tagatud ning rahaliste vahendite saamine on raskendatud, mistõttu on takistatud ka rahaliste kohustuste täitmine. Seega võib järeldada, et menetlusalusel isikul on hetkel raskusi temal lasuvate rahaliste kohustuste, s.h rahatrahvide tasumisega. KarS § 66 lg 2 sätestab üheselt, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Seega on üks aasta maksimaalne rahatrahvi tasumise tähtaeg ning seda tähtaega ei ole võimalik pikendada. Seega saab ositi tasumisele määrata rahatrahvi vaid juhul, kui ositi täitmine määratakse kohtuvälise menetleja otsuses või kohtuotsuses. Jõustunud otsust ei ole võimalik enam muuta, s.t määrata rahatrahvi tasumist ositi. Küll näeb
lg 2 sõnastus ette võimaluse rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamiseks, määrates ära edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Kohus peab aga vajalikuks märkida sedagi, et ajaks, mil kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud, peatub KarS § 82 lg 2 p 3 kohaselt ka otsuse täitmise aegumine. Kuivõrd otsuse täitmise aegumise tähtaeg algab otsuse jõustumisest, antud juhul alates 28.10.2023, siis peab kohus lugema otsuse aegumise tähtaja peatunuks alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmisele pööramise edasilükkamise lõpukuupäevani. Seega saab rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise tähtaega arvestada käesoleva määruse jõustumisest. Kuivõrd käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise 15 päevane tähtaeg lõpeb 13.12.2023 ja menetlusalune isik on taotlenud rahatrahvi tasumiseks 12 kuulist tähtaega, siis saab rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata alates käesoleva määruse jõustumisest, s.o alates 14.12.2023 kuni 13.12.2024, andes sellega menetlusalusele isikule võimaluse tasuda rahatrahvi alates 14.12.2023. Käesoleva määruse jõustumine ei võta süüdlaselt võimalust tasuda rahatrahvi ka enne käesoleva määruse jõustumist, kuivõrd otsus, millega rahatrahv määrati, jõustus juba 28.10.2023. Otsuse täitmise edasilükkamisel maksegraafikut ei koostata, kuid menetlusalune isik peab ise hoolitsema selle eest, et määratud rahatrahv saaks otsuse täitmise edasilükkamise lõpukuupäevaks täies ulatuses tasutud. Pärast lõpukuupäeva saabumist pööratakse lahend tasumata rahatrahvi osas viivitamatult täitmisele. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.