2-23-16022 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2023. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-16022 Tsiviilasi I. K. avaldu

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Asjaolud ja avaldused I. K. on esitanud Harju Maakohtule avalduse Cardozo Zambullion OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegi Töövaidluskomisjon 26.05.

1. a otsuse, millega rahuldas I. K. avalduse võlgniku vastu, mõistes võlgnikult I. K. kasuks välja saamata töötasu summas 1 001 eurot ning välislähetuse päevaraha summas 603,99 eurot. I. K. pöördus täitmisavaldusega kohtutäitur A. P. poole (täiteasi nr 024/2021/2492), täitemenetluse raames on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara, millele saaks sissenõuet pöörata seaduses ettenähtud korras. Tööandja ei ole täitnud 26.05.
2. a Töövaidluskomisjoni otsusest tulenevaid nõudeid enam kui kahe aasta jooksul täitemenetluse algatamisest. Võlgnevus summas 1 001 + 603,99 ehk kokku 1 604,99 eurot on olnud sissenõutav juba alates Töövaidluskomisjoni poolt tehtud lahendi jõustumisest ehk enam kui kahe aasta eest. Võlausaldaja palub kohtul võtta esitatud pankrotiavaldus menetlusse, nimetada võlgnikule ajutine halduri ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik töötaja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud võlausaldaja avalduse ja kogutud tõenditega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja eelistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (

) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus võttis 14.11.2023. a pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma

§ 11alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti.

Töötaja deposiiti ei tasunud. Võlausaldajate avalduste aluseks on asjaolu, et võlgnik on kohustatud välja maksma vastavalt Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 26.05.2021. a otsusele töövaidlusasjas nr 4-1/680/21 võlausaldaja I. K.le 1 604,99 eurot (nimetatud otsus on jõustunud). Tööandja oma kohustust ei täitnud.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

§ 15lg 41 14.05.2018.

a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning p 2 kohaselt võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja pöördus kohtutäituri poole. Võlgnik kohustust ei täitnud. Kohtutäitur on tuvastanud, et võlgniku kontod on arestitud, laekumised puuduvad. Seisuga 09.11.

1. a on võlgnikul maksuvõlg summas 20 465,76 eurot. Võlgnevuse alguskuupäev on 12.10.
2. a. Võlgnikule ei kuulu sõidukeid, kinnisvara, väärtpabereid ega osalusi ettevõtetes. Kohtutäiturile teadaolevalt on võlgniku suhtes käimas veel kolm aktiivset täitemenetlust. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad nii rahalised vahendid kui soov töötaja ees kohustuse täitmiseks. Tööandjal on töötaja ees täitmata kohustus alates
3. aasta maikuust. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Käesolevas menetluses tuvastatu põhjal oli võlgnik hiljemalt
4. a sügiseks püsivalt maksejõuetu. Võlgnik muutis 15.03.
5. a ärinime ning andis äriühingu juhtimise üle R. P.. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige R. P. ja endine juhatuse liige P. U. on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liige ja endine juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Äriregistri B-kaardi väljavõttelt nähtub, et alates
6. a ei ole võlgniku juhatuse liige esitanud registripidajale majandusaasta aruandeid. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut sellega, et ei ole registripidajale esitanud
7. ja
8. majandusaasta aruannet. Majandusaasta aruande esitamata jätmine viitab juhatuse soovile varjata tehinguid äriühingu varaga ning võimalikku vara väljaviimist äriühingust. Välistatud ei ole, et juhatuse liikme R. P. ja endise juhatuse liikme P. U.i tegevuses esineb juhtimisvigu, mis on põhjustanud võlgniku maksejõuetuse ning KarS § 384 sätestatud kuriteo tunnustega tegusid. KarS § 384 lg 1 kohaselt oma maksevõime olulise vähendamise või enda maksejõuetuks muutmise eest vara hävitamise, rikkumise, raiskamise või põhjendamatu kinkimise, loovutamise, välismaale paigutamise, põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. P. U. leiab kohtu hinnangul ekslikult, et enese distantseerimisega äriühingu kohustustest ja võlausaldajatest ning äriühingu juhtimise üleandmisega likvideerimisteenust pakkuvale R. P.le on nende vastutus äriühingu ees välistatud. Kohus selgitab, et

§ 19

sätestatust tulenevalt on võimalik sanktsioneerida ka juriidilise isiku juhtorgani liikmeid, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks Töövaidluskomisjoni otsuse. 3

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Kohus leiab, et seega on pankrotiavaldustes olemas

§ 10lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduste menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik