Obsah (6)

§ 29§ 30§ 21§ 1§ 19§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Helen Siren Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 15. september 2022, Tallinn Tsiviilasi PVMP-ELEKTIKA algatamiseks Menetlus

) § 24 lg 3 kohaselt on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt ⅔ kõigist häältest. Saneerimiskava poolt hääletas küll vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kuid kuna neile ei kuulunud vähemalt kahte kolmandikku kõigist häältest, jäi avaldaja saneerimiskava vastu võtmata. Avaldaja esitas 19. aprillil 2021

§ 29alusel avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks.

1. Harju Maakohus jättis
2. juuli
3. a määrusega vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ja eksperdid nimetamata, lõpetas avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt, vabastas saneerimisnõustaja enda kohustustest, jättis menetluskulud avaldaja kanda, määras saneerimisnõustaja tasuks 2016 eurot (sh käibemaks) ja mõistis selle avaldajalt saneerimisnõustaja kasuks välja.
4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada või saata asi alternatiivselt maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5. Saneerimisnõustaja ja võlausaldajad Benture Holding OÜ ja POLAR CONSULTING INC. EESTI filiaal toetasid avaldaja määruskaebust. Nurme Production OÜ tähtajaks seisukohti ei esitanud. Maksu- ja Tolliamet vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Harju Maakohus jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis
7. detsembri
8. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuna menetlusosalised ei vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude ja saneerimisnõustaja tasu osas, on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 kohaselt selles osas jõustunud.
9. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule, sest maa- ja ringkonnakohus sisustasid vääralt

§ 30

lg 1 p 3 ja 5 ning leidsid seetõttu põhjendamatult, et saneerimiskava ei vasta

§ 21nõuetele ning avaldaja pole oluline tööandja.

Puudutatud isik, Maksu- ja Tolliamet, andis teada, et ta jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde, ning et tal puuduvad menetluskulud.

1. Riigikohtu Tsiviilkolleegium leidis 15.06.2022 kohtumääruses, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 1 p 2 ja § 692 lg 5 kohaselt tühistada ning saata asi maakohtule vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja määruskaebus rahuldati. Kohtumääruse põhjendused
2. Saneerimisseaduse (

) § 4 järgi saneerimismenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui saneerimisseadusest ei tulene teisiti. Saneerimise eesmärgiks on nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus ning saneerimisseaduse § 2 kohaselt on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks. 11. Kohus peab esmalt otsustama vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse menetlusse võtmise, hinnates, kas saneerimiskava vastab seadusega ettenähtud nõuetele. Seega peab kohus hindama, kas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avaldus vastab

§ 30

lg-s 1 sätestatud tingimustele ning analüüsima, kas saneerimisteade ja saneerimiskava vastuvõtmise üleskutse on võlausaldajale kätte toimetatud (

§ 30

lg 1 p-d 1 ja 2) ning kas saneerimiskava vastab vähemasti formaalselt

§ 21

nõuetele, sisaldades nõuetekohaseid andmeid (

§ 30lg 1 p 3) (vt Riigikohtu 1.

märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑164‑16, p 16.2). Lisaks peab kohtus hindama, kas saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline (

§ 30

lg 1 p 4), kas avaldaja on oluline ettevõtja ja oluline tööandja (

§ 30

lg 1 p 5) ning kas täidetud on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse esitamiseks

§-s 29 sätestatud tingimused (

§ 30

lg 1 p 6).

§-s 29 sätestatud tingimuste analüüsimisel hindab kohus, kas avaldus esitati ettenähtud tähtaja jooksul koos nõuetele vastavate lisadega ning kas täidetud oli mõni

§ 29lg-s 1 sätestatud eeldustest.

Nende tingimuste analüüsimisel saab kohus hinnata ka seda, kas võlausaldajaid on võrdselt koheldud ning kas rühmad on moodustatud õigetel alustel (Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑164‑16, p 19).
3. Avaldaja on esitanud kohtule saneerimisavalduse 11.12.2020, mistõttu lähtuvalt

§st 57 kohaldatakse saneerimismenetlusele saneerimisseaduse kuni

1. aasta
2. juunini kehtinud redaktsiooni.
3. Saneerimisavalduse menetlusse võtmisel hindab kohus esmalt, kas täidetud on saneerimisseaduse § 30 lõikes 1 sätestatud eeldused.

§ 30

lg 1 kohaselt rahuldab kohus rahuldab saneerimisseaduse §-s 29 nimetatud avalduse, tehes selle kohta määruse 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates, kui: 1) saneerimisteade on võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, kätte toimetatud; 2)

§-s 23 nimetatud teade või üleskutse on võlausaldajale kätte toimetatud; 3) saneerimiskava vastab

§ 21

nõuetele; 4) saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline; 5) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga; 6) on täidetud

§-s 29 esitatud tingimused.

1. Saneerimisnõustaja tõi välja, et saneerimiskava järgi on avaldajal neli võlausaldajat, kelle nõuded on järgmised: POLAR CONSULTING INC. EESTI filiaal (54 350 eurot), Nurme Production OÜ (150 094 eurot 81 senti), Benture Holding OÜ (255 086 eurot 72 senti) ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (9 793 631 eurot 67 senti). Avaldaja on 19.04.2021 menetlusdokumendis välja toonud, et saneerimisteated, saneerimiskava ning üleskutse hääletamiseks on võlausaldajatele kätte toimetatud. Nurme Production OÜ kinnitas saneerimiskava ja lisade kättesaamist 01.04.2021, POLAR CONSULTING INC. EESTI filiaal 01.04.2021, Benture Holding OÜ 05.04.2021 ning Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 16.04.
2. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus lugeda, et saneerimisteade, saneerimiskava vastuvõtmise koosoleku teade ja üleskutse seisukoha esitamise kohta on kavaga hõlmatud võlausaldajatele kätte toimetatud ning

§ 1p 1 ja p 2 eeldused on täidetud.

15.

§ 21

sätestab, et saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; saneerimiskava täitmise tähtaeg; rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale. Lisaks võib saneerimiskavas ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas.

1. Saneerimiskavast lähtuvalt puudus äriühingul põhivara ja ainuke vara oli käibevara suuruses 29 953 eurot (28.02.2021 seisuga), millest 19 074 eurot on raha ja pangakontod ning 10 879 eurot moodustasid nõuded ostjate vastu. Avaldajale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Seisuga 28.02.2021 oli avaldajal bilansilisi kohustusi kokku ca 10,7 miljonit eurot, omakapital oli - 10 140 654 eurot. Suurimaks võlausaldajaks oli Maksu- ja Tolliamet, kelle nõuded on kokku summas 9 703 631,67 eurot, millest põhinõue 4 742 740,81 eurot ja intressid 4 960 890,86 eurot. Lähtudes 2020.a andmetest prognoosis ettevõte konservatiivselt müügituludeks 23 000 eurot kuus, kuludeks 19 200 eurot kuus, millest 17 000 eurot moodustavad tööjõukulud ja maksud, 2000 eurot tegevuskulud ja kommunaalkulud ning 200 eurot käibemaks, millest lähtuvalt on ettevõte suuteline esialgu tasuma võla katteks 3315 eurot kuus. PVMP-ELEKTIKA OÜ ettepanek oli tasuda MTA-le 3000 eurot kuus järgmise 10 aasta jooksul, mis tähendaks MTA nõude vähendamist 9 703 631,67 eurolt 360 000 eurole ehk nõudest saab rahuldatud 3,71%. Saneerimiskava kinnitamisel vähendatakse teiste võlausaldajate nõudeid samas mahus ning saneerimismenetluses rahuldataks võlausaldajate nõuded 10 aasta jooksul 397 800 euro ulatuses. Avaldaja tegi ettepaneku peatada saneerimise alustamisest kuni saneerimise lõpule viimiseni viiviste ja intresside arvestamine võlgnevuselt. Ettevõte planeeris majandustegevuse jätkumisel säilitada praeguste 18 töötaja töökohad ja ettevõtte tegevuse jätkumisel oleks tõenäoliselt vajalik veel ka täiendavaid töötajaid tööle võtta. Rühmade moodustamist ning moodustamise aluseid kava ei käsitlenud.
2. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et

§ 30lg 1 sätestatud kolmas eeldus on täidetud.

18. Saneerimisnõustaja on esitanud oma arvamuse 19.04.2021 dokumendis, leidas, et ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik, ümberkujundatavad nõuded on tõendatud ja õiguspärased ning PVMP-Elektika OÜ on oluline ettevõtja ja oluline tööandja. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et

§ 30lg 1 p 4 eeldus on täidetud.

1. Viienda eelduse täitmiseks on vajalik tuvastada, kas tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga. Ettevõte planeeris majandustegevuse jätkumisel säilitada praeguste 18 töötaja töökohad ja ettevõtte tegevuse jätkumisel oleks tõenäoliselt vajalik veel ka täiendavaid töötajaid tööle võtta.
2. Kohtu hinnangul ei ole täidetud

§ 30

lg 1 p 5 – avaldaja tegevusvaldkond (tootmine – rõivatööstus) ei ole piirkonnas unikaalne, ettevõtja töötajate arv – 18 inimest – ei anna alust käsitleda ettevõtjat Haapsalu piirkonnas olulise tööandjana. Ettevõtte tegevusala (rõivatööstus), töötajate arv ja vanus ning kauba eksport ei tee ettevõtet oluliseks või unikaalseks. Pole ka veenev väide, et töötajatel poleks võimalik ümberkaudsetes piirkondades erialast tööd leida või see oleks oluliselt raskendatud. 21. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kohtu hinnangul täidetud eeldused vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avaldusele ning kohus keeldub vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmisest. 22.

§ 30

lg 6 kohaselt kui kohus jätab avalduse menetlusse võtmata, siis saneerimismenetlus lõpeb. 23.

§ 19

lg 1 p 2 sätestab, et saneerimismenetluse lõppemisel vabastab kohus saneerimisnõustaja.

§ 18

lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Kuna menetlusosalised ei vaidlustanud maakohtu 05.07.2021 määrust menetluskulude ja saneerimisnõustaja tasu osas, on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 kohaselt selles osas jõustunud. 24.

§ 30

lg 7 kohaselt võib määruse peale, millega kohus avalduse menetlusse võtab või võtmata jätab, ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2023 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.09.2022 kohtumäärus.