KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-15521 Tsiviilasi

) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.

§ 39

lg 5 esimene lause näeb ette, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

§ 39

lg 3 sätestab, et abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Rahvastikuregistrist nähtub, et avaldaja V.N. on Ukraina kodakondsusega ja avaldaja on avaldanud enda aadressiks alates

1. veebruarist 2022 XXXXXXX linn, X maakond. Avaldusele lisatud
2. detsembri 2022 töölepingust nr 29122022-1 nähtuvalt töötab avaldaja alates
3. detsembrist 2022 Eestis. Avalduses toodud kinnituse kohaselt tuli avaldaja Eestisse juba 30.01.2021 ning asus Eestis tööle. Tsiviilasjas nr 2-23-12516 on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et: „

§ 39

lg 5 esimene lause näeb ette, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

§ 39

lg 3 sätestab, et abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist.

§ 9

lg 51 sätestab, et isiku elukoht käesoleva seaduse tähenduses on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Avaldaja on viibinud Eestis rohkem, kui kuus kuud enne avalduse esitamist, siis ei ole

§ 39lg-tes 3 ja 5 sätestatud eeldus täidetud.

Kuna avaldaja on viibinud Eestis enam kui kuus kuud, ei pea avaldaja Eestis abiellumiseks esitama abieluvõime tõendit. Avaldajal on võimalik Eestis esitada avaldus abiellumiseks ning abielu on võimalik sõlmida ilma abieluvõimetõendita“. Eelnevast tulenevalt on avaldaja elanud Eestis enam kui kuus kuud ning

§ 39lg 5 sätestatud loa andmise eeldused ei ole täidetud.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta avaldus menetlusse. Määruskaebuse esitaja on tõesti Eesti territooriumil viibinud rohkem kui kuus kuud, kuid tal ei ole Eestis rahvastikuregistri registreeringut. Eesti aadress on lisa-aadress. Ukraina kodanik ei saa teha registreeringut rahvastikuregistris. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2
3. Maakohus on Tartu Ringkonnakohtu määrusele nr 2-23-12516 viidates õigesti leidnud, et avaldajal ei ole vaja abiellumiseks abieluvõimetõendit.

§ 39

lg 3 sätestab, et abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Kuna avalduse kohaselt saabus avaldaja Eestisse elama 2021. aastal, ei ole tal

§ 39lg 3 alusel vaja abiellumiseks abieluvõimetõendit esitada.

Kuigi

§ 9

lg 51 sätestab, et isiku elukoht

-i tähenduses on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht, ei tähenda see seda, et

§ 39

lg 3 mõttes oleks vaja abieluvõimetõend esitada juhul, kui isiku elukoht on kantud rahvastikuregistrisse lisa-aadressina, kuigi ta elab alaliselt Eestis. TsÜS § 14 lg 1 alusel on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kui avaldaja elab alaliselt Eestis, tal on elamis- ja töötamisluba, on tema elukoht TsÜS § 14 lg 1 alusel Eesti ja ta võib Eestis abielluda

§ 39lg 3 alusel ilma abieluvõimetõendita.

Puudutatud isiku rahvastikuregistri väljavõttest (dtl 35) nähtub, et tema elukoht on Eesti alates detsembrist

1. Seega ei ole nii avaldaja kui ka puudutatud isiku puhul vajalik abieluvõimetõendi esitamine ning maakohus ei pidanud avaldust TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlema. Avaldaja õigusi avalduse mitte menetlemine ei riku, sest avaldaja võib abielu sõlmida ilma abieluvõimetõendita. Kui PKS § 7 lg-s 1 või lg-s 11 nimetatud perekonnaseisuametnik keeldub abielu sõlmimast viidates abieluvõimetõendi puudumisele, võib avaldaja perekonnaseisuametnikule esitada käesoleva kohtumääruse, millest nähtub, et abieluvõimetõend ei ole praegusel juhul vajalik.
2. Kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ 3