lg 1, § 415 lg 1, 418 lg 1, § 4181 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav VLADIMIR SÕTŠJOV, isikukood 37904085235; määratlemata kodakondsus; emakeel vene keel; algharidus (7 klassi); elukoht xxxx; töökoht puudub, xxxx; kriminaalkorras karistamata, 4 kehtivat väärteokaristust; tõkend vahistamine 10.05.2023–30.05.2023 vandeadvokaat Leelo Viil määratud korras (kohtumenetluses ei osalenud) Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada Vladimir Sõtšjov
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Vladimir Sõtšjov
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Tunnistada Vladimir Sõtšjov
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Vladimir Sõtšjov
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista
lg 1, § 415 lg 1, 418 lg 1, § 4181 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Vladimir Sõtšjovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 10.05.2023–30.05.2023, s.o 21 (kakskümmend üks) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Vladimir Sõtšjovi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.
MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Vladimir Sõtšjovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1812,50 eurot (üks tuhat kaheksasada kaksteist eurot ja 50 senti). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõista Vladimir Sõtšjovilt Eesti Vabariigi kasuks välja ekspertiisikulud (ekspertiisiakt nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx) summas 931 (üheksasada kolmkümmend üks) eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Vladimir Sõtšjovilt Eesti Vabariigi kasuks välja määratud kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 578,40 eurot (viissada seitsekümmend kaheksa eurot ja 40 senti). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Vladimir Sõtšjovilt menetluskuluna väljamõistetavast summast osa, s.o 1500 (üks tuhat viissada) eurot, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Vladimir Sõtšjovil tasuda menetluskulud kokku summas 1821,90 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99923700037681 ning selgitusega: „Vladimir Sõtšjov, 1-23-6647, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KONFISKEERIMINE JA ASITÕENDID
lg 2, § 417 ja § 421 alusel konfiskeerida xxxx vallas läbiotsimisel äravõetud ja Rakvere politseijaoskonnas relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx alusel olevad süüteo vahetuks objektiks olnud esemed (vintpüss, vintraud Mauser ja 143 padrunit) ning need KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist metallist purk (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx), mis asub PPA Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis aadressil Kreutzwaldi 5A, Rakvere. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD-ja DVD-plaadid kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimiku juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
Samuti süüdistatakse Vladimir Sõtšjovi selles, et omamata LMS § 12 lg-s 1 sätestatud lõhkematerjali tegevusluba ja LMS § 23 nõutavat pädevustunnistust, leidis täpselt tuvastamata ajal, umbes 2018. aastal oma elukoha juures xxxx vallas neli kasutuskõlblikku KD-8-M tüüpi kapseldetonaatorit, mida kasutatakse detonatsiooniimpulsi tekitamiseks brisantlõhkeainetes tulesüütega lõhkamisel, ning millised on lõhkeseadeldise oluline osa, omandas need, toimetas kapseldetonaatorid oma elukohta xxxx vald ja hoidis elumaja koridori põrandal asuvas pappkastis pakituna sigaretipakis kirjega „ML“ 2018 aastast kuni 10.05.2023, mil politseiametnikud need läbiotsimise käigus leidsid ja ära võtsid. 3
alusel loetakse lõhkeseadeldiseks lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. Vastavalt LMS § 2 lg 3 lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. LMS § 12 lg 1 sätestab, et lõhkematerjali võib käidelda vaid tegevusloa alusel. LMS § 23 lg 1 sätestab, et pädevustunnistus tõendab isiku kompetentsust ja annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses. LMS § 8 sätestab, et isik, kes on leidnud lõhkematerjali, peab sellest viivitamata teavitama Häirekeskust. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu. Vladimir Sõtšjov omas, transpordis edasi ja hoidis lõhkeseadeldise olulist osa ebaseaduslikult, s.o omamata LMS § 12 nõutavat lõhkematerjali käitlemise luba ja § 23 nõutavat pädevustunnistust ning ei teavitanud Häirekeskust leiust vastavalt LMS § 8 sätestatule ning seega pani Vladimir Sõtšjov toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise, edasitoimetamise ja hoidmise. Samuti süüdistatakse Vladimir Sõtšjovi selles, et täpselt tuvastama ajal leidis oma elukoha lähedalt xxxx 7,92x57 mm kaliibrilise vintpüssi Mauser 98 vintraua, mis kuulub tulirelva oluliste osade hulka, samuti leidis laskekõlbulikud ja laskemoona hulka kuuluvad 8 laskekõlbliku vintpüssipadrunit kaliiber 7,65x53 mm, 8 laskekõlbliku püstolipadrunit kaliiber 9x19 mm, 1 omavalmistatud laskekõlblik vintpüssipadruni kaliiber 6,0 mm, 49 laskekõlbliku vintpüssipadrunit kaliiber 5,43x39 mm, 1 laskekõlblik vintpüssipadruni kaliiber 5,56x45, 11 laskekõlbliku revolvripadrunit kaliiber .38 Special, 39 laskekõlbliku püstolipadrunit kaliiber 7,65x17 mm, 7 laskekõlbliku püstolipadrunit kaliiber 9x19 mm, 13 laskekõlbliku vintpüssipadrunit kaliiber 5,56x45 mm, 9 laskekõlbliku vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x39 mm, 5 vintpüssipadrunit kaliiber .303 British (7,7x56R), 2 laskekõlbliku vintpüssipadrunit 7,5x54 mm, 2 laskekõlbliku vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R, 2 laskekõlbliku vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x51 mm, 2 laskekõlbliku vintpüssipadrunit kaliiber .308 Winchester, 1 laskekõlbliku vintpüssipadrun kaliiber 8x57JR, 1 laskekõlbliku vintpüssipadrun kaliiber 5,45x39 mm, 15 laskekõlbliku püstolipadrunit kaliiber 7,62x25 mm, 1 laskekõlblik revolvripadrun kaliiber 7,62x38R, 2 laskekõlbliku püstolipadrunit kaliiber 6,35x16mm (.25 ACP), omandas need, toimetas laskemoona ja relvatoru oma elukohta, xxxx vald ja hoidis vähemalt alates 11.05.2018 elumajas asuvas toas ja garaažis kuni 10.05.2023, mil politseiametnikud need läbiotsimise käigus leidsid ja ära võtsid. Vastavalt relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 2 relva ja laskemoona käitlemine on relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 45 lg 1 sätestab, et relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvS § 9 lg 1 järgi isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle RelvS § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Seega rikkus Vladimir Sõtšjov RelvS § 45 lg 1 sätteid ja pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. 4 Vladimir Sõtšjovi süüdistatakse selles, et tema leidis täpselt tuvastamata ajal oma elukoha lähedalt, xxxx vallas erinevaid tulirelva olulisi osasid - relvaraua ja luku, omandas ning toimetas need oma elukohta - xxxx vald, elukohas valmistas nendest laskekõlbuliku vintpüssi kaliiber 4,5 mm, mis kuulub tulirelvade hulka ning hoidis seda oma elukohas vähemalt alates 11.05.2018 kuni 10.05.2023, mil politseiametnikud selle läbiotsimise käigus leidsid ja ära võtsid. Lisaks täpselt tuvastamata ajal leidis oma elukoha lähedalt, xxxx vallas 1 vintpüssipadruni kaliiber 5,56x45 mm trasseeriva kuuliga ja 6 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x39 mm trasseeriva kuuliga, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, omandas ning toimetas need enda elukohta ja hoidis elumajas asuvas toas vähemalt alates 11.05.2018 kuni 10.05.2023, mil politseiametnikud need läbiotsimise käigus leidsid ja ära võtsid. Vastavalt RelvS § 11 lg 2 relva ja laskemoona käitlemine on relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 2 lg 1 p 6 on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Vastavalt RelvS § 21 lg 1 ja lg 3 on tulirelva olulised osad relvaraud ja lukk, § 21 lg 2 sätestab, et tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 32 lg 1, 3 sätestavad, et relvade valmistamisega, relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. Soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet. RelvS § 34 lg 2 sätestab, et füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva. RelvS § 45 lg 1 sätestab, et relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvS § 46 lg 1 sätestab, et füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. RelvS § 20 lg 5 alusel kehtestatud 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 6 järgi on eriohtlikkusega laskemoon trasseeriva kuuliga padrun. RelvS § 9 lg 1 järgi isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle RelvS § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Oma tegudega rikkus Vladimir Sõtšjov ülalmainitud RelvS § 2 lg 1 p 6, § 21, § 32 lg 1, 3, § 34 lg 2, § 45 lg 1, § 46 lg 1 ning RelvS § 20 lg 5 alusel kehtestatud 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 6 ning pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omandamise, edasitoimetamise, valmistamise ja hoidmise. KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS Süüdistatava Vladimir Sõtšjov, süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil ja abiprokurör Sofja Hristoforova vahel 13.11.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Vladimir Sõtšjovile mõistetavaks karistuseks
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust.
68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka vahistamine 10.05.–30.05.2023, s.o 21 päeva, ning määrata ärakandmata 5 karistuseks 3 aastat 2 kuud 9 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et ärakandmata vangistus 3 aastat 2 kuud 9 päeva jääb täitmisele pööramata, kui Vladimir Sõtšjov ei pane katseajal toime uut kuritegu. Katseajaks määrata 3 aastat 4 kuud. xxxx vallas läbiotsimisel äravõetud ja Rakvere politseijaoskonnas relva ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise akti nr xxxx alusel olevad esemed konfiskeerida
Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub Vladimir Sõtšjovilt välja mõistmisele sundraha summas 1812,50 eurot, samuti ekspertiisidega tekkinud kulud: lõhkeaineekspertiis nr xxxx – 81 eurot, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis nr xxxx – 430 eurot, tulirelva ekspertiis nr xxxx – 420 eurot ja riigi õigusabikulud 578,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 ning arvestades seda, et Vladimir Sõtšjov on osalise töövõimega isik, kelle sissetulekut moodustab töövõimetoetus 328 eurot kuus ning menetluskulude täies ulatuses hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, tuleb osa menetluskuludest, ehk 1500 eurot, jätta riigi kanda ja mõista Vladimir Sõtšjovilt välja 1821,90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Vladimir Sõtšjovil kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1821,90 eurot tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. 06.12.2023 toimunud kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas sedagi, et ta saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks kokkulepitud osas. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 239–249, § 306, § 309, § 313, § 315, § 318 ja § 319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.