TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2702 Määruse kuupäev 30. november 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Maik Suhkru (Suhkur) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta Maik S
) § 4 lõike 3 punkt 5).
§ 10
lõike 1 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.
§ 6
lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi 3-23-2702 õigusabi saamise tingimus.
§ 7
lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad
§ 7
lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
- Kohtu hinnangul on taotleja võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Taotleja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava riigi õigusabi taotluse, milles on selgelt välja toonud olulised asjaolud ning selgitanud, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Puudub alus arvata, et taotleja ei suuda ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Arvestades ka võimalikku vaidluse eset (põhjendamatu mahaarvamine/kanne nõuete fondi ja vabanemisfondi), ei saa kohtumenetlus kujuneda kuigi keeruliseks ja kohtu hinnangul on taotleja võimeline vastavas kohtumenetluses enda õigusi ise kaitsma. Riigi õigusabi määramist ei õigusta ka asjaolu, et taotleja ei oska väidetavalt eesti keelt piisaval määral. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on varasemalt korduvalt pöördunud eestikeelsete pöördumistega iseseisvalt kohtusse (vt nt
- novembri
- a riigi õigusabi taotlus asjas 1-18-5749,
- novembri
- a riigi õigusabi taotlus asjas 1-23-6695,
- novembri
- a riigi õigusabi taotlus asjas 2-22-140835) ja ka praegu kohtusse arusaadava eestikeelse taotlusega, mistõttu puudub kohtul alus kahelda selles, et taotleja eesti keele oskus on tema õiguste kaitseks piisav. Kohus selgitab, et halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebuses võib oma sõnadega selgitada asjaolusid, miks isik ei nõustu vangla tegevusega. Kohus selgitab, et halduskohtul on tulenevalt uurimisprintsiibist haldusasjades kohustus isikut suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejale riigi õigusabi andmine esindamiseks halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab taotleja riigi õigusabi taotluse
§ 7lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)