KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2023.a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-16449 Tsiviilasi M. K. hagi A. K. vastu elatis

§ 101lg 5 ja lg 6).

Vanemate vahel on sõlmitud suhtlemise korra kokkuleppe, mis on kohtu poolt kinnitatud 31.05.2021, mille kohaselt veedab laps ise juures olulise osa ajast. Laps viibib isa juures keskmiselt 10 päeva kuus, mil isa kannab lapsega seotud kulusid vahetult. Kuna laps viibib isa juures vähemalt 7 päeva nädalas, esineb alus elatise vähendamiseks tuginedes PSK § 101 lõikele

1. Elatise kalkulaatori kohaselt oleks hageja kohustatud tasuma kostjale: baassumma: 209,20 eurot. Kohustatud vanema varaline seis: Lisame 3% brutopalgast baassummale 1548 * 0,03 = 46,44 eurot, 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot. Lapsetoetus: Kostja eest saab lapsetoetust lapsevanem. Eemaldades elatise summast pool lapsetoetuse määra: 255,64 - (60/2) = 225,64 eurot. Lapse jagatud elukoht. Laps veedab kohustatud vanema juures iga kuu rohkem kui 6 päeva, mistõttu elatise summat muudetakse vastavalt. 10 päeva on x% 15 päeva on 100% (10 päeva * 100%)/15 päeva=66,67%. Laps elab kohustatud vanema juures 2 igakuisest kohustatud ajast 66,67%. Seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra. Lapse elatis on seega 75,21 eurot. Hageja varalist seisu arvesse võttes on hageja võimeline tasuma eelnimetatud arvutuskäigus leitud elatist, so 75,21 eurot kuus ning hageja tegi õigusrahu nimel hageja seaduslikule esindajale ettepaneku kompromissi korras leppida kokku lapsele makstavaks elatiseks 100 eurot kuus. Hagi esemes palus hageja muuta Viru Maakohtu 03.12.2019 otsusega (tsiviilasjas nr 2-19-14119) väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 75,21 eurot alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni, elatis muutub iga aasta
2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (

) § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda (dtl 2-9).

1. 08.12.2022 hagiavalduse täienduses märkis hageja, et 08.04.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 221-10755 (T. A. avaldus lepitusmenetluse algatamiseks) muudeti Viru Maakohtu 31.05.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-17098 kinnitatud suhtluskorda. Hageja täpsustas, et lähtub asjas 08.04.2022 suhtluskorrast. Hageja lisas, et võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga ei ole hageja enam korteriomandi omanik, vaid tema elukohaks on üürikorter. Hageja omandis ei ole ka enam sõidukorras autot, vaid ta saab kasutada sõiduautot (dtl 43-44).
2. 11.01.2023 vastuses selgitas hageja, et on hagis selgelt välja toonud igakuised sissetulekud (so kokku summas 329,72 eurot) ning sissetulekute tõendamiseks esitas hageja pangakontoväljavõtte. Hageja kinnitas, et ta ei ole Töötukassas töötuna arvel. Hageja on akadeemilisel puhkusel ja seoses sellega on ta märgitud EHISE-s õppega hõivatuks, mistõttu ei saa ta töötuna ennast arvele võtta. Elatise hagis ei ole hageja tuginenud sellele, et ta soovib elatise vähendamist põhjusel, et ta on töötu. Hageja viitas

regulatsiooni muudatustele ja suhtlemiskorra kokkuleppele. Hageja ei ole tuginenud hagis ka sellele, et ta soovib elatise vähendamist, kuivõrd ta ei ole läbinud täiendõpet. Hageja selgitas, et täiendõppe läbimine on raskendatud ja ta viibib akadeemilisel puhkusel, kuna lapsega suhtlemiskord ei võimalda tal hetkel õppetöös osaleda. Hagis selgitatult on hagejal osaline töövõime, mis tähendab, et teatud osas on tema töövõime piiratud või puudulik ning osaline töövõimetus määratud tähtajaga kuni 30.09.

1. Töövõimehüvitise maksmine nähtub hageja Swedbank AS pangakontoväljavõttest. Töövõimet puudutavat teavet pidas hageja delikaatseks ning ebavajalikuks selgitada seda. Hageja kinnitas, et osalisest töövõime puudumisest on tal raskendatud töö leidmine, mistõttu on kostja väide, et hageja hoiab süstematiseeritult tööotsingutest kõrvale, pahatahtlik. Hageja märkis, et ei ole poolte kokkuleppel ega omal algatusel töösuhteid lõpetanud, hageja koondati kloostrist ning mida tõendab Töötukassa 03.12.2019 otsus, milles on märgitud töölepingu lõpetamise alus TLS § 89 lg
2. Hageja selgituste kohaselt võõrandas ta korteri selleks, et tal oleks vahendeid, et kostjale maksta jooksvat elatist. Toonitades, et hagejal puudub elatisevõlgnevus. Kui hageja ei oleks korterit võõrandanud, ei oleks ta saanud elatist tasuda. Korteri võõrandas hageja tingimusel, et saab seda kasutada tasuta kasutamise lepingu alusel
3. aastat. Hageja oli sunnitud sõiduki võõrandama, et oleks võimeline kostjale igakuist elatist tasuma. Teine sõiduk on kasutuskõlbmatu, ei ole tehniliselt korras ja sel puudub kehtiv liikluskindlustusleping. Hageja lähtus vara müües sellest, et tal oleks vahendeid elatise maksmiseks, mitte eesmärgist, et end varatuks teha, nagu kostja püüab näidata. Kostja on meelevaldselt viidanud ka võimalusele, et hageja ei kanna muid kostja kulusid kui elatist summas 180 eurot. Kostja ei ole vastuses vastu vaielnud asjaolule, et laps viibib suhtluskorra alusel isa juures suhtluskorraga kindlaks määratud aegadel.

§ 101

lg 6 sätestatust on seaduses loodud eeldus, et ajal, mil laps on vanema juures, annab vanem ülalpidamist vahetult ning tehtavate kulutuste osas ei pea vanem esitama tõendeid, et selle arvelt maksmisele kuuluv elatis väheneks. Iseenesest on mõistetav, et ajal, mil laps on isa juures, katab isa kõik jooksvad lapse kulud, kui vanemad ei ole teistmoodi kokku leppinud. Kuna kostja ei ole väitnud, et vanemate vahel on kulude kandmise osas teatav kokkulepe, siis tuleb lähtuda eeldusest, et lapsega koos viibiv vanem kannab lapsega seotud 3 kulud vahetult ning selles osas puudub vajadus tõendeid esitada. Hageja viitas, et alusetud ja tõendamata on kostja väited, et hageja varjab oma reaalset materiaalset olukorda ja esitab poolikuid andmeid oma sissetulekutest, kuivõrd ei ole usutav, et hageja suudab toime tulla ca 330 euroga kuus. Hageja selgitas eelnevalt, et ta saab käesoleval ajal kasutada elukohta tasuta, makstes üksnes kommunaalkulusid. Ka saab hageja kasutada liikumiseks vajadusel sõprade/tuttavate sõidukeid. Niisamuti on hageja sel perioodil, kui ta on olnud töötu või õppega hõivatud, kasutanud enda vajaduste katmiseks sääste. Hageja viitas, et on end töises elus olnud enamuse ajast tööga hõivatud ja suutnud töötasust raha kõrvale panna. Hageja selgitas kostjale, et kohtupraktikas on levinud arusaam, et täiskasvanud inimesel peab olema sääste selleks, et mitte ise langeda abivajaja rolli. Antud juhul ongi hageja üheks selliseks näiteks, kus peale koondamist hageja elatus enda säästudest. Tänaseks hagejal enam sääste kasutada ei ole. Hageja viitas, et elatise vähendamiseks annab alust suhtlemise korra kokkuleppe alusel lapsega viibitud päevade arv ca 10-11 päeva kuus. Asjas ei ole oluline, kas ja miks hageja võõrandas endale kuuluva vara, kuivõrd hageja ei hoia kõrvale elatise tasumisest ja hagejal puudub jooksev elatise võlgnevus. Hageja tegi ettepaneku tasuda kompromissi korras kostjale elatist 140 eurot kuus. Hageja on nimetatud summa leidnud võttes arvesse temale makstavat töövõimehüvitist, milleks on ca 280 eurot kuus. Selliselt on hageja hinnangul tagatud lapse põhjendatud vajadused, kui ka hageja enda hakkama saamine (dtl 74-76).

1. 10.04.2023 täiendava seisukohaga esitas hageja Töötukassa töövõime hindamise 29.10.2021 otsuse ja töövõimetoetuse määramise 07.07.2022 otsuse, mille kohaselt on hagejal tuvastatud osaline töövõime kestvusega kuni 30.09.2024 ning aates 01.04.2023 on töövõimetoetuse päevamäär 18,60 eurot, millest ühe kalendripäeva toetus on osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (10,602 eurot päevas ja keskmiselt 318,06 eurot kuus). Hageja selgitas, et toimetulekutoetuse saamiseks tuleb iga kuu esitada taotlus. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
2. aasta
3. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Taotlusele tuleb lisada perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, makstud elatise suurus, jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid (korteriühistu arve jm), tõendada eelmisel kuul hüvitatud eluasemekulude tasumist ja esitada perekonnaliikmete eelmise kuu pangatehingute väljavõte. Nende andmete pinnalt teeb KOV otsuse toimetuleku toetuse määramise vajalikkuse kohta ehk tegemist ei ole ühekordse otsuse alusel makstava regulaarse toetusega, vaid selle saamise õigust hinnatakse iga kuu. Hageja esitas kaks tõendit Kohtla-Järve linnavalitsuselt toimetulekutoetuste määramise kohta. Esimene otsus 19.01.2023 on summas 153,30 eurot ja 21.02.2023 on otsus summale 156,54 eurot OÜ XXX kinnitusest nähtub, et hageja osutas märgitud ettevõttele kuni 31.12.2022 ühekordseid kulleriteenuseid ning seoses vähese töömahuga hageja teenuseid rohkem ei vajata. Seega kinnitab OÜ XXX tõend, et hagejal puudub märgitud ettevõttega kehtiv töösuhe. R. N. 20.03.2023 kinnitusest tuleneb, et hageja pakkus tuttavale abi vanametalli viimisel YYY OÜ-sse. Maksed, mis kajastuvad hageja pangakontol YYY OÜlt on hageja poolt sularahas välja võetud ja üle antud R. N.le. Hageja sai teenuse osutamise eest tasuks 200 eurot. 08.04.2022 kohtumäärusest asjas nr 2-21-10755 nähtub, et M. K. võtab lapse A. K. enda juurde iga nädala neljapäeval, võttes lapse lasteaiast kell 17.00 ja viies lapse lasteaeda tagasi reede hommikul (va juulikuus). Laps viibib isa juures üle nädala nädalavahetusel ehk kahel nädalavahetusel kuus (paarisnädalatel). Sel ajal võtab M. K. lapse A. K. lasteaiast reedel kell 17.00 ja viib lapse lasteaeda tagasi esmaspäeva hommikul (va juulikuus). M. K.l on õigus veeta lapsega 2 korda aastas järjest 14 päeva. Lisaks koosveedetud aeg hageja ja kostja sünnipäevadel. Kuna hageja kohustuseks on ka lapse transportimine ja arvestades, et lasteaed asub 25 km kaugusel tema elukohast, siis ainuüksi sõidule kulub M. K.l juba igas kuus mitmeid tunde.

§ 101

lg- le 6 tuginevalt viibib laps kohtumääruse 08.04.2022 kohaselt üle nädala reedest kuni esmaspäevani hageja juures. See teeb kokku vähemalt 4 ööpäeva, lisaks poolikud päevad. Kuigi neljapäevased lapse ja isa kohtumised ühekordselt ei moodusta kokku 24 h, siis summeerides kohtumisi, tuleb 4 kohtumise peale kokku vähemalt 48 h ehk 2 ööpäeva kuus. Ka tuleb arvesse võtta, 4 et keskmist aastast ööpäevade arvu tõstab aeg, mil laps on järjest, so 2 x 14 ehk 28 päeva isa juures. See lisab igasse kuuarvestusse veel minimaalselt 2 ööpäeva. Seega viibib kostja aasta jooksul hageja juures minimaalselt 8 ööpäeva (dtl 174-176). Kostja vastuväited 5. Kostja oli seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd

§ 102lg-s 2 ettenähtud alused elatise vähendamiseks puuduvad.

Hageja ei ole tõendanud, et tema praegune materiaalne olukord ei võimalda tal kohtu poolt kehtestatud suuruses elatist maksta. Asjaolu, et hageja kaotas töö ja on Töötukassas arvel, ei ole aluseks elatise vähendamisel. Esmaselt elatise väljamõistmisel tuvastati, et hagejal oli alaline töö (hageja töötas xxx kloostris), kuid pärast seda, kui kohtule esitati hagi elatise väljamõistmiseks, võttis hageja ennast töölt lahti ning registreeris ennast Töötukassas töötuna. Hageja tsiviilasjas nr 2-20-13435 esitatud hagi elatise vähendamiseks jäeti rahuldamata ning selles asjas esitas hageja kohtule tõendi, et käib Töötukassa poolt korraldatud kursustel. Hageja avaldas, et kursuste lõppedes oli tal võimalus leida endale alaline töö, mis lubab tal saada alaliselt sissetulekut ja kõrgemat sissetulekut. Seega oletas kostja, et hageja osaleb programmides, et leida endale kiiremini uus töö ja peatselt suudab hageja leida endale töö, mis võimaldab tal saada igakuiselt sissetulekut. Järelduvalt elatise vähendamiseks alus puudub. Eeltoodud faktidest nähtuvalt viitas hageja 2019,

1. aastatel halvale materiaalsele olukorrale ning see halveneb pidevalt. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks püüdnud leida uut tööd või et tal oleksid piiranguid töö tegemiseks (nt haigused).
2. aastal kui hagejale määrati elatis, siis hiilis hageja süstematiseeritult kõrvale tööotsingutest. Lisaks esitas hageja oma materiaalse olukorra kohta vasturääkivaid andmeid (hageja oli töötu ja tal ei ole alalist elukohta). Hagejal oli korter, mille ta kaotas, kuid tunnistab seejuures, et elab endiselt oma korteris ja üürib seda, selgitamata, millistel tingimustel ta korterit üürib. Kui suured on üüritasu ja kommunaalkulud ning milliseks ajaks üürileping on sõlmitud. Varem oli hageja omandis ka sõiduauto, mida nüüd enam ei ole, seejuures on hagejal aga võimalus sõidukit kasutada. Seega hagejal vara ei ole, kuna vara vormistati teadvalt kolmandate isikutele, eesmärgiga vältida elatise maksmist, samas kasutab hageja endistviisi oma vara edasi. Arvestades hageja poolt avaldatud igakuist sissetulekut (329,72 eurot) ja tõenäolisi kulusid ning kompromissina pakutavat elatist (140 eurot), siis ei ole hageja esitanud oma materiaalse olukorra osas reaalseid andmeid. Väheusutavalt võiks hageja ühes kuus ära elada 329,79 euroga, samal ajal üürida korterit ning kasutada sõiduautot (dtl 60-63).
3. 21.04.2023 seisukohas osundas kostja sellele, et hagejal on vaid osaline töövõimetus ning hagejal ei ole tõsiseid vastunäidustusi või selliseid piiranguid, mis takistaksid tal tööd teha. 16.03.2023 kinnitas hageja, et ta on mehhaanik ja ta osutab oma tuttavatele autoremondi teenuseid ning ta töötas lühiaegselt juhina OÜ-s XXX. Hagejal on oskused, teadmised ja haridus, mis lubavad tal tööd leida ja saada sissetulekut. Puuduvad andmed, et hageja otsiks aktiivselt tööd ja sooviks muuta materiaalset olukorda. Kostja märkis, et hageja pangakontoväljavõttest nähtuvad igakuised kanded (füüsilised isikud kannavad hagejale erinevaid summasid, ca 70 eurot). Hageja kinnitas istungil, et tal on lisatöö ja ta kogus metalli ja müüs seda raha eest. Hageja sai 08.04.2022 ja 28.04.2022 YYY OÜ-lt kaks summat kokku 1744,21 eurot. Pangakontoväljavõtte järgi on hageja kuu keskmisest sissetulekuks 879,39 eurot, millest kostja järeldas, et hageja varjab oma tegelikku materiaalset olukorda ning ei esita täielikke andmeid. Isegi olemasolevad andmed annavad kinnitust, et hageja materiaalne olukord võimaldab tal maksta elatist kohtu poolt määratud suuruses, tagades seejuures enda igakuised vajadused. Eeltoodut arvestades leidis kostja, et elatise vähendamiseks alused puuduvad (dtl 197-198). Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on 5 põhjendatud osaliselt.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6. Tõendatud ja tuvastatud on: -hageja ja kostja seaduslik esindaja on kostja vanemad (rahvastikuregistri väljavõtted); - Viru Maakohtu 03.12.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-14119 mõisteti alates 16.09.2019 hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 180 eurot lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni (dtl 124-128); -hageja on kostjale Viru Maakohtu 03.12.2019 otsuse alusel tasunud nõuetekohaselt elatist, so 180 eurot kuus (hageja Swedbank AS pangakontoväljavõte dlt 78, dtl 79, dtl 80, dtl 81, dtl 83, dtl 84, dtl 85, dtl 86, dtl 87 ja dtl 88); -08.04.2022 Viru Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-10755 on kehtestatud lapsega suhtlemise kord (T. A. avaldus lepitusmenetluse algatamiseks) (dtl 134-146); -hageja ei oma kinnistusraamatu andmetele kinnisasju (dtl dtl 130), hageja omandis on Transpordiameti väljavõtte kohaselt sõiduk Volvo, kategooria M1, mudel 850, registrimärgiga XXXXXX, esmane registreerimine 10.02.1997 (dtl 131), töötamise registri väljavõtte järgi ei ole hagejal kehtivat töösuhet (dtl 132); -17.10.2022 Eesti Töötukassa hageja taotluse läbi vaatamata jätmise teatise nr TA22-0152328 kohaselt ei võetud hagejat töötuna arvele ning hageja ei ole Eesti Töötukassas töötuna arvel (dtl 90); -Eesti Töötukassa 29.10.2021 otsusega nr TVH/21/043430 on hagejale määratud osaline töövõimetus (dtl 178-180) ning hagejale on Eesti Töötukassa otsusega nr TVT/22/034559 määratud töövõimetoetus perioodiga 06.07.2022-30.09.2024 (dtl 182-183); Kostja vastuväidetest tulenevalt on poolte vahel vaidlus selles, kas asjas esinevad alused (so mõjuvad põhjused) elatise vähendamiseks. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tal esineksid piirangud töö tegemiseks ja et hageja materiaalne olukord ei võimaldaks 03.12.2019 Viru Maakohtu otsusega väljamõistetud elatist tasuda.
7. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava 6 ajaga.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hagiavalduses palus hageja muuta Viru Maakohtu 03.12.2019 otsusega (tsiviilasjas nr 2-19-14119) väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 75,21 eurot alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Elatis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (

) § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust (dtl 3). Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 03.12.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-14119 on M. K.lt (hagejalt) A. K. (kostja) kasuks alates 16.09.2019 välja mõistetud igakuine elatis 180 eurot lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni (dtl 124-128). Antud juhul on hagis esitatud nõude lahendamisel aluseks TsMS § 459 sätestatu. Elatise arvutamisel tuleb lähtuda muuhulgas

§ 101

lg 2 kuni 7 ja

§ 102lg 2 sätestatust. Kohus selgitab, et vastavalt Ts

MS § 497 tulenevalt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool hagimenetluses nõuda elatise suuruse muutmist. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2). Riigikohus on lahendite nr 3-2-1-124-15, p 11 ja 3-2-1-67-17, p-is 9 märkinud, et üldjuhul tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tõendamiskoormisest tulenevalt tuli hagejal tõendada, et asjaolud võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise seisuga on muutunud, et see õigustaks elatise mõjuval põhjusel vähendamist.

1. Tsiviilasjas nr 2-19-14119 on Viru Maakohtu 03.12.2019 otsuse põhjendavas osas tuvastatud, et Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt sai hageja (M. K.) ajavahemikul 01.10.2018- 30.09.2019 tulu 5781,11 euro (so keskmiselt 482 eurot kuus), sama nähtub kostja pangakonto väljavõttelt (konto jääk seisuga 04.11.2019 1476, 74 eurot). M. K.le on määratud puudega täiskasvanu toetus 41,17 eurot kuus (dtl 128). Transpordiameti andmetel oli kostja kolme sõiduki omanik (sõiduauto Volvo, reg. märk XXXXXX (ehitusaasta 1997, reg. tunnistus 17.04.2013), sõiduauto Chrysler Voyager, reg märk XXXXXX (ehitusaasta 2006, reg tunnistus 04.04.2017), sõiduauto Peugeot Partner reg. märk 7 XXXXXX (ehitusaasta 2001, reg. tunnistus 26.09.2014). Kinnistusraamatu andmetel oli M. K. kantud xxx korteri omanikuna (registriosa nr xxxxxxxx) (dtl 127). Antud ajahetkel puuduvad hagejal kinnisasjad (dtl 130), hageja omandis on endiselt sõiduk Volvo, registrimärgiga XXXXXX, esmane registreering 10.02.1997, arvestades sõiduki vanust ja seisukorda (ei ole tehniliselt sõidukorras, kasutuskõlbmatu, puudub kehtiv liikluskindlustusleping, siis ei ole tegemist likviidse varaga (dtl 131). Töötamise registri andmetel töötas hageja perioodil 01.07.2014 kuni 02.12.2019 xxx kloostris xxxna ning tööleping lõpetati TLS § 89 lg 1 alusel (koondamine) (dtl 132) ja hagejale määrati koondamise tõttu 03.12.2019 Eesti Töötukassa otsusega nr 119049148 töötuskindlustushüvitis (dtl 91-92), 17.10.2022 Eesti Töötukassa teatisega nr TA 22-0152328 on tõendatud, et hageja ei ole Eesti Töötukassas töötuna enam arvel (dtl 90) ning hageja töötas töötamise registri andmetel 24.08.2022 kuni 30.09.2022 võlaõigusliku lepingu alusel XXX OÜ-s xxxna (dtl 132).
2. Hageja on toonud elatise vähendamisel esile ühe põhjusena enda osalise töövõime, millest tingituna on tema sissetulek vähenenud ning seetõttu ei võimalda tema materiaalne olukord varasemalt Viru Maakohtu 03.12.2019 otsusega (tsiviilasi nr 2-19-14119) väljamõistetud elatist tasuda. Hageja sissetulekuks on töövõimetoetus 288,55 eurot, sotsiaaltoetus 41,17 eurot, kokku summas 329,72 eurot. Hageja kinnitas, et tulenevalt osalisest töövõime puudumisest on tal raskendatud töö leidmine (dtl 74). Kohus tuvastas, et Eesti Töötukassa 29.10.2021 otsusega nr TVH/21/043430 on hagejale määratud osaline töövõimetus, periood 01.10.2021-30.09.2024 (dtl 178-180). Viidatud otsuses kajastuvalt on hagejal osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Hagejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on vigastuste jääknähud, artroosid, dorsopaatiad, kõrgvererõhkhaigus ning krooniline valu, käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid, hagejal on kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on vigastuste jääknähud, dorsopaatiad ning pehmete kudede haigusseisundid, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on meeleoluhäire. Isiku kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates. Isikul on piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidest käimine, ohutu ringiliikumine, kestev seismine ning kehaasendite muutmine. Piirangud on põhjustatud koormustaluvuse langusest, ägenemiste ja taandumistega kulgevast seljavalust, koormusel tekkivast jalavalust ning episoodilisest peavalust. Käelises tegevuses on raskendatud käte ülestõstmine ja üleval hoidmine ning esemete tõstmine ja kandmine. Piirangu põhjuseks on koormusel tekkiv õlavalu ning valust tingitud liikuvuse piiratus. Samuti on hagejal ägenemiste ja taandumistega kulgeva seljavalu ning koormusel tekkiva õlavalu ja valust tingitud liikuvuse piiratuse tõttu raskusi enesehooldustoimingute tegemisel. Alanenud on meeleolu ja tahteaktiivsus, esinevad unehäired, emotsionaalne häiritus ja liigne ärevus. Sellest tulenevalt on hagejal piirangud tegevuste planeerimisel ja sooritamisel, emotsionaalse takistuseta kodust väljaskäimisel, muutustega kohanemisel ning võõrastega suhtlemisel ja sotsiaalsetes situatsioonides toimetulekul. Arvestades hageja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 3 aasta jooksul raskesti prognoositav. Hagejale on Eesti Töötukassa otsusega nr TVT/22/034559 määratud töövõimetoetus perioodiga 06.07.2022-30.09.2024 (dtl 182-183). Arvestades eeltoodud töövõimetusega seonduvaid piiranguid, siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hagejal on raskendatud sobiva töö leidmine. Samas nähtub töötamise registri väljavõttest, et hageja on töötanud xxxna (sh viimati 30.09.2022), xxxna. Eelnev näitab aga seda, et hagejal on teadmised ja oskused oskustöölisena ning hagejal ei ole täielikku töövõimetust, mis võimaldab töötada. Hageja väidetest tulenevalt on tal raskendatud töö leidmine, mis tähendab, et tööle asumine/töötamine ei ole 8 siiski täielikult välistatud. Hageja Swedbank AS pangakontoväljavõttest nähtuvalt on hageja püsivaks sissetulekuks olnud üksnes Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus ca 288,55 eurot (aasta lõikes varieeruv so 148,93288,55 eurot), Sotsiaalkindlustusameti poolt saadud sotsiaaltoetus 41,17 eurot (dtl 77-89) ja igakordse taotluse alusel Kohtla-Järve Linnavalitsuselt saadud toimetulekutoetus kokku summas 1035,97 eurot/12= 86,33 eurot (üks kuu) (juulis 2022 128,22 eurot, augustis 2022 266,75 eurot, septembris 192,04 eurot, oktoobris 2022 146,23 eurot, novembris 2022 150,84 eurot, detsembris 151,89 eurot (dtl 84 kuni dtl 88, toimetuleku toetuse määramise otsused dtl 184-187). Eesti Töötukassalt tasemeõppe toetust summas 292 eurot alates detsembrist 2022 hageja ei saa (dtl 88), oktoobris 2022 sai hageja ühekordset ravimite- ja järelravi toetust 10 eurot (dtl 87). Kohus ei arvesta tasemeõppetoetust ega üksikut ravimi- järelravi toetust püsivaks sissetulekuks. Niisamuti ei saa arvestada hageja püsivateks sissetulekuteks muid erinevate isikute poolt hagejale tehtud üksikuid (sh vanametalli vedamise eest saadud tasu) ülekandeid. Swedbank AS kontoväljavõttes kajastuvalt ei tasu hageja korteri eest üüri ja hageja vältimatud püsikulud on kokku 339,65 eurot, sh kommunaalkulud: 1075,84/12= 89,65 eurot üks kuu, so Kohtla-Järve linn xxx KÜ kommunaalkulud, AS Eesti Gaas, Elisa Eesti AS sidekulud, dtl 77-88, toidukulu 200 eurot ja transpordikulu 50 eurot (16.03.2023 istungil dtl 155). Seega, hageja igakuiseks püsivaks sissetulekuks on 416,05 eurot. Eelnevast saab järeldada, et pärast 03.12.2019 Viru Maakohtu otsuse tegemist on hageja materiaalne olukord halvenenud, sh sissetulekud on osalisest töövõimetusest tingituna vähenenud, kinnis- ja muu likviidne vara puudub, mis annavad aluse elatise vähendamiseks. Kohus ei ole tõendite pinnalt tuvastanud, et hageja varjaks oma sissetulekuid või oleks ennast teadvalt elatise mittemaksmise eesmärgil teinud varatuks või lõpetanud alusetult töölepinguid ja võtnud ennast töötuna arvele, arvestades siinjuures, et hageja on pangakontoväljavõttest (dtl 78-81 ja dtl 83-88) nähtuvalt seniajani nõuetekohaselt elatist tasunud. Kohus ei pea asjas vaidluse all olevalt ebakohaseks seda, et hageja võõrandas sõidukid ja korteri, kuivõrd vanemal tulebki täita ebapiisavate vahendite korral (või nende puudumisel) oma vara ja säästude arvelt ülalpidamiskohustust. 13.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohustatud vanema juures viibimise aeg olla ka juhul, kui see jäi ajavahemikku seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 kohaselt.

Mõjuvat põhjust pidi tõendama kohustatud vanem ehk kostja (Riigikohtu 7. veebruari 2018 lahend nr 2-16-118651/31, p 10). Selles osas tõlgendatakse kehtivat materiaalõigust erinevalt võrreldes varasema Riigikohtu praktikaga. Kehtiva

§ 101

lg 6 kohaselt vähendab aga kohustatud vanema juures viibimise aeg juhul, kui see on aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

§ 101

alusel arvutatud elatise ehk miinimumelatise enda suurust proportsionaalselt (vt Riigikohtu 22. juuni 2022 lahend nr 2-1919160/42, p 14.6). Hageja on tuginenud asjas ka sellele, et elatise vähendamisel tuleb aluseks võtta

§ 101

lg-s 6 toodu ning 08.04.2022 Viru Maakohtu kohtumääruses (tsiviilasi nr 2-21-10755, T. A. avaldus lepitusmenetluse algatamiseks) kehtestatud suhtluskord (dtl 134-146). Kohus ei arvesta asjas 31.05.2021 Viru Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-17098 kompromissina kehtestatud suhtluskorda, kuna eelnev ei ole kehtiv (dtl 10-15), sest 08.04.2022 kohtumäärusega muudeti vastavat suhtluskorda. Kostja vaidles 16.03.2023 toimunud kohtuistungil eeltoodule vastu, kuivõrd lepitusmenetluses kehtestatud suhtluskorda ei täideta ning kostja seaduslik esindaja oli sunnitud pöörduma kohtutäituri poole, esitades kohtule viidatu tõendamiseks täitmisavalduse ning sõnumid (dtl 9 147-149, dtl 153, dtl 166-171, dtl 214, dtl 215-220). Kohus nõustub hagejaga selles, et asjas tuleb kohaldada

§ 101

lg 6 sätestatut ning aluseks tuleb võtta hetkel kehtiv 08.04.2022 Viru Maakohtu kohtumäärus (tsiviilasi nr 2-21-10755, kohtumäärus hakkas kehtima jõustumisest, so 26.04.2022). Kohtul tuleb ülalpidamiskohustuse täitmise osas lähtuda suhtluskorda kinnitavast kohtumäärusest, mitte sellest, kui palju aega tegelikult vanem lastega koos viibib (vt Riigikohtu 12.05.2021 lahend nr 2-18-6491 p 14.1), mistõttu jätab kohus kostja täitmisavalduse ja sõnumid asjas tähelepanuta. 26.04.2022 jõustunud kohtumääruses määratletud suhtluskorra järgi on arvestus järgnev: 2022.a lõikes (aprill kuni dets, vt juuli on eraldiseisvalt): aprill 29.04-02.05; 13.05.-16.05; 27.05-30.05, 10.0613.06; 24.06-27.06; 05.08-08.08; 19.08-22.08; 02.09-05.09; 16.09-19.09; 30.09-03.10; 14.10-17.10; 28.10-31.10; 11.11-14.11; 25.11-28.11; 09.12-12.12; 23.12-26.12; 2023.a lõikes (periood jaan kuni aprill): 13.01-16.01; 27.01-30.01; 10.02-13.02; 24.02-27.02; 10.03-13.03; 24.03-27.03; 07.04-10.04; 21.04-24.04. + 14 päeva juulis. Kokku on perioodil aprill 2022 kuni aprill 2023; 24 nädalavahetust x 2 ööpäeva=48 ööpäeva + 14 päeva (juulis); 48+14=62 ööpäeva /12= ca 5 ööpäeva. Juurde tuleb lisanduv 14 päeva (teisest 14-päevasest perioodist annab M. K. teada T. A.le SMS-i teel vähemalt 30 päeva ette, kusjuures lapse võtmine ja tagastamine peab toimuma lasteaeda), seega 48+14+14=76 ööpäeva/12= 6 ööpäeva. Eelnevale juurde liites 2 päeva (nt sünnipäevad), siis on arvestuseks 76+2=78/ 12 aasta=6,5 ööpäeva. Kohus on eelneva põhjal seisukohal, et

§ 101

lg 6 asjas ei rakendu ja elatis vastaval alusel vähendamisele ei kuulu, sest kostja ei viibi aastas 7-15 ööpäeva kuus hageja juures. 14.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

§ 101

alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 216-11905, p 18 ja otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12). Ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud

§ 101lg-tes 5–7 (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-d 15.2 ja 15.3).

Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlusehk diskretsiooniotsustus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14); (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-22-398 p 10 ja 13). 16.03.2023 toimunud kohtuistungil on hageja tuginenud ka sellele, et asjas tuleb arvestada ka lapseja lasterikka peretoetustega, mis on suurenenud ning need laekuvad emale (dtl 154). Samuti on kohus 16.03.2023 kohtuistungil viidanud sellele, et kostja seaduslik esindaja saab lasterikka peretoetust kolme lapse eest, siis tuleb see arvesse võtta, so vastavalt kostja osale selles (dtl 155). Seega antud juhul tuleb elatise vähendamisel hageja poolt esile toodust arvestada

§ 101

lg-s 5 10 toodult seda, et kostja vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega (so lapsetoetuse ja lasterikka peretoetusega), olenemata sellest, et kostja seadusliku esindaja teised lapsed ei ole ühisteks lasteks, so mõjuv põhjus koostoimes hageja halva varalise seisundiga ja töövõimetusega. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on T. A.l kolm alaealist last A, sündinud xx.xx.xxxx (14-aastane), B sündinud xx.xx.xxxx (7-aastane) ja A. K. sündinud xx.xx.xxxx (6-aastane) (dtl 24). PHS § 17 lg 3 (kehtis kuni 31.01.2023) oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta oli lapsetoetus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 järgi oli lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Alates hagi esitamisest, so 01.11.2022 kuni 31.12.2022 oli kostja lapsetoetus 100 eurot ning lasterikka peretoetuse osa 100 eurot (300/3= 100 eurot), kokku ühes kuus 200 eurot, millest pool tuleb elatise summast maha arvestada, so 100 eurot. Alates 01.04.2022 oli miinimum elatis järgmine: 200 eurot on baassumma + 4,6%, 200+9,2=209,20 eurot. Lisada tuleb keskmisest brutotasust 1548 eurot 3%, 46,44; 209,20 + 46,44=255,64 – 100 (lapsetoetus +lasterikka peretoetus 200/2=100 eurot) =elatis lapsele on 155,64 eurot kuus (alates hagi esitamisest, so 01.11.2022 kuni 31.12.2022 on kostja igakuine miinimum elatis summas 155,64 eurot). Arvestades hageja töövõimetust, sissetulekute suurust, kogumis majanduslikku olukorda ja eeskätt seda, et hageja on 11.01.2023 vastuse punktis 12 (dtl 76) osundanud, et 140 euro suuruse elatise maksmisega on tema toimetulek tagatud, siis vähendab kohus perioodi 01.11.2022 kuni 31.12.2022 osas elatist ühes kuus 40 euro võrra, seega vastava perioodi osas on hageja kohustatud tasuma kostjale elatist 280 eurot (so 2 x 140= 280 eurot). PHS § 17 lg 3 kohaselt (jõustunud 01.02.2023) on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot. Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse (vastu võetud 28.12.2022) § 4 lg 2 kohaselt rakendatakse sama seaduse § 1 p 3, millega muudeti PHS § 17 teksti tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist. Seega alates 01.01.2023 on kostjale makstav riiklik lapsetoetus 100 eurot ja lasterikka peretoetuse osa 216,67 eurot (650/3=216,67 eurot). Kokku on alates 01.01.2023 kostja toetuste osa ühes kuus 316,67 eurot, millest pool tuleb miinimummääras elatise summast maha arvestada, so 158,34 eurot (316,67/2). Alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023 on kostja miinimum elatis summas 97,30 eurot (255,64158,34=97,30 eurot) ja alates 01.04.2023 on miinimumelatise suuruseks 141,99 eurot (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, 300,33 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapse- ja lasterikka peretoetused, so 316,67/2= 158,34 eurot; 300,33-158,34= 141,99 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoluga, et hageja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on olukorras, mil kohtul on põhjust kaaluda elatise vähendamist, peab kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summat.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagiavalduses on hageja palunud muuta Viru Maakohtu 03.12.2019 (tsiviilasjas nr 2-19-14119) 11 otsuses väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 75,21 eurot alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni selliselt, et elatis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust (dtl 3). Samas on hageja 11.01.2023 vastuse punktis 12 märkinud, et on kompromissi korras võimeline tasuma kostjale elatist 140 eurot kuus (so fikseeritud summas) ja vastava summa maksmisel on hageja toimetulek (so arvestades töövõimetoetust) ka tagatud (dtl 76). Hagejale on määratud osaline töövõimetus, mis tähendab seda, et hagejal ei ole töötamine täielikult välistatud ning hagejal on teataval määral võimalik siiski töötasu saada, hageja majanduslik olukord (sissetulekud) on osalisest töövõimetusest tingituna vähenenud ja varaline olukord on halvenenud (so pärast 03.12.2019 Viru Maakohtu otsuse tegemist). Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et elatise vähendamine on TsMS § 459 ja

§ 102

lg 2 alusel põhjendatud.

§ 101

lg 2 võimaldab kohtul elatise välja mõista kindla summana ja kohus ei ole seotud hageja poolt hagis esile toodud elatise arvestusega. Kuivõrd hageja on kinnitanud oma võimekust tasuda kostjale igakuiselt elatist suuruses 140 eurot, siis mõistab kohus alates hagiavalduse esitamisest, so 01.11.2022 hagejalt kostja kasuks välja elatise 140 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni, so kindla summana, mitte muutuva suurusena. Kohus märgib, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal tasutud elatisemakseid.

1. TsMS § 442 lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 943,11 eurot (180-75,21=104,79; 9 x 104,79=943,11 eurot).
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab hageja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda, millest tulenevalt ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
3. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 13.11.
4. a otsusega nr 2-22-
5. 12