3-23-2176/8

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2176 Määruse kuupäev 6.12.2023 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu Menetlusosalises Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.
2. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3. Asendada määruse avalikustamisel tähemärgiga. kaebaja nimi Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Edasikaebamise kord
4. Kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas 2.10.2023 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja kurdab, et vangla rikub tema õiguseid, sest tal ei võimaldata käia spordiväljakul palli mängimas ja taevast vaatamas; vangla õigustab tema spordiväljakule mitte lubamist valvurite/korrapidajate puudumisega. Kaebaja märgib, et spordipäev on igal nädalal laupäeviti ning spordiväljakut võimaldatakse aastas kasutada 5-9 korda ning tema on eelmisel aastal saanud väljakul käia 2-3 korda ning spordiväljakul käimine on talle kasulik jj.
5. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-i 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
6. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). 3-23-2176
7. Haldusasja materjalide järgi vastustaja selgitas kaebajale 25.07.2023 vastusega nr 610/16007-2, et tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 65¹ lõikest 3 ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda vangla territooriumil VangS §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Seega ei ole kinnipeetaval õigust kartseris viibimise ajal käia spordisaalis. Vangla võimaldab ka kartseris paiknevale kinnipeetavale VangS § 55 lõikes 2 sätestatud jalutuskäike värskes õhus vähemalt üks tund päevas ja soovi korral on kinnipeetaval võimalik jalutuskäigul olles ka sportida. Kuna keeld tuleneb otse seadusest, siis puudub vanglal isegi kaalumise võimalus, kas võimaldada kinnipeetavale õigus liikuda kartserikaristuse kandmise ajal spordiväljakule või mitte. Kartseris viibiva kinnipeetava spordiväljakule saatmata jätmine ei saa kuidagi kaebaja inimväärikust alandada, mistõttu kaebajale ei ole kahju tekitatud. Seega võib kaebust pidada väheperspektiivikas, ei nähtu, et kaebajale oleks võinud sellest niivõrd raske tagajärg tekkida, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist.
8. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kirjeldatu alusel kinnipeetava mittelubamine kartserikaristuse kandmise ajal spordiväljakule ei alanda tema väärikust ega kahjusta kaebaja tervist, vangla tegevuses puudub õigusvastasus ja kaebajale ei ole kahju tekkinud, mistõttu kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi ei saa täidetuks lugeda.
9. Kohus kordab, et kuna vangla tegevus polnud õigusvastane, ei oleks võimalik kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Kaebaja on ka vanglast vabanenud. Kohus ei pea kaebuse sisulist läbivaatamist ka vajalikuks, sest kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel tagastada.
10. Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
11. Kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud. Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2