Obsah (5)
§ 121§ 68§ 74§ 75§ 201KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.november 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-23-4965 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Talli
§ 121
lg 2 p-de 2, 3 järgi 1-aastase vangistusega.
§ 68lg 1 alusel arvati M.
Maasiku eelvangistuses viibitud aeg 21.-23.08.2023, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrati, et M. Maasikul tuleb ära kanda veel 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M.
Maasik ei pane 2 aasta ja 5-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust alkoholi mitte tarvitada.
§ 75lg 4 alusel kohustati M.
Maasikut registreeruma ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmase vastuvõtu. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab M. Maasik kriminaalhooldajale. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.08.2023 ning käitumiskontrolli algust alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 8.09.2023. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 27.09.2023 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleti M. Maasikule täiendava kohustusena sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise määramist, sest M. Maasik rikkus 19.09.2023 ja 22.09.2023 alkoholi tarvitamise keeldu ning 22.09.2023 registreerimiskohustust. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 3.10.2023 kohtule erakorralise ettekande lisa, milles kriminaalhooldusametnik loobus M. Maasikule täiendava kohustuse määramise taotlusest ning selle asemel taotleb M. Maasiku karistuse täitmisele pööramist, sest M. Maasik peale erakorralise ettekande esitamist jätkas käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumist. M. Maasik rikkus 29.09.2023 kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust ning 29.09.2023, 1.10.2023 ja 2.10.2023 alkoholi tarvitamise keeldu. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 12.10.2023 kohtule erakorralise ettekande lisa, mille kohaselt on süüdimõistetu jätkanud käitumiskontrolli nõuete rikkumisi. M.Maasik rikkus 6.10.2023 ja 9.10.2023 registreerimiskohustust ning 6.10.2023 alkoholi tarvitamise keeldu. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 13.10.2023 kohtule erakorralise ettekande lisa, mille kohaselt M.Maasik 12.10.2023 rikkus kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil M. Maasiku karistuse täitmisele pööramise taotluse juurde, paludes süüdimõistetu täiendavate rikkumistena arvestada ka alkoholi 2
(10)tarvitamise keelu rikkumist 30.10.2023 ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames vaimse tervise õe esmase vastuvõtu läbimata jätmist. Süüdimõistetu M. Maasik vaidleb karistuse täitmisele pööramisele vastu, paludes pikendada katseaega, määrata vereanalüüside tegemise kohustus või alkoholivastasele ravile allumise kohustus. Kaitsja leiab, et vaatamata rikkumiste rohkusele võiks M.Maasiku karistuse jätta veel täitmisele pööramata ja kohaldada muid meetmeid. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§ 74
lg-s 4 on sätestatud, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab M. Maasikule ette 19.09.2023, 22.09.2023, 29.09.2023, 1.10.2023, 2.10.2023 ja 6.10.2023 ja 30.10.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 19.09.2023 kell 15.52 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx M. Maasiku joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,388 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhn suust, reaktsioon häiritud, kõne aeglane, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, väriseb. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on 22.09.2023 e-kirjas ja 27.09.2023 kirjas andud kriminaalhooldusametnikule teada juhtumist, kui 22.09.2023 aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänav sõitsid joobes isikud rolleriga ringi. Politseipatrull tabas sündmuskohal alkoholi tarvitavad isikud sh M.Maasik, kes toimetati kainenema. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et PPA patrullpolitseinik kontrollis 22.09.2023 kell 18.04 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx M. Maasiku joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,10 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on M. Maasiku joobele viitavate tunnustena loetletud vigastused (paremal jalal hammustus), silmade punetus, koordinatsioon kergete häiretega, käitub rahutult ja on ärritunud. PPA on 29.09.2023 e-kirjas andnud kriminaalhooldusametnikule teada, et 29.09.2023 kell 21.31 oli avalikus kohas pikali ja joobes M. Maasik (joove 1,34 mg/l), kes toimetati haiglasse, sest väidetavalt oli tarbinud tablette. PPA on 2.10.2023 kirjas andnud kriminaalhooldusametnikule teada järgmisest juhtumist. M. Maasik oli 1.10.2023 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas roninud redeliga väljakutse teinud isiku akna taha ega tahtnud ära minna, ohtu ega tüli kellelegi ei olnud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et PPA patrullpolitseinik kontrollis 1.10.2023 kell 14.05 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx M. Maasiku 3
(10)joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (2,59 mg/l). M. Maasik keeldus protokolli allkirjastamast. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on M. Maasiku joobele viitavate tunnustena loetletud silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane ja segane (on tunda alkoholilõhna), aja-, isiku ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioon kergete häiretega, käitub apaatselt. M. Maasik keeldus protokolli allkirjastamast. PPA on 2.10.2023 kirjas andnud kriminaalhooldusametnikule teada juhtumist, kus piirkonnapolitseinik märkas 2.10.2023 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas joobe tunnustega M. Maasikut. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et PPA patrullpolitseinik kontrollis 2.10.2023 kell 13.18 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxxxxxx tänaval M. Maasiku joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,03 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on M. Maasiku joobele viitavate tunnustena loetletud vigastused (näo piirkonnas, otsaesisel on marrastused), silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, koordinatsioon kergete häiretega, käitub omamehelikult. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 6.10.2023 kell 14.11 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus M. Maasiku joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,214 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhn suust, reaktsioon väga aeglane, kõne aeglane, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud. PPA on 31.10.2023 kirjas andnud kriminaalhooldusametnikule teada juhtumist, kus Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxx külas märgati 30.10.2023 liikumas oma elukoha poole tagaotsitavat M.Maasikut, kes leiti oma elukohast ja oli alkoholijoobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et PPA politseiametnik kontrollis 30.10.2023 kella 16.25 Võrus, Räpina mnt 20a M. Maasiku joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,95 mg/l). Muid joobeseisundile viitavaid tunnuseid joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis märgitud ei ole. M. Maasik on 27.09.2023 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes seletustes tunnistanud alkoholi tarvitamist 19.09.2023 ja 22.09.2023. Seletuste kohaselt oli ta tsüklis, ei tunnetanud piire ning jõi edasi kuni kainenema toimetamiseni 22.09.2023. M. Maasiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi 19.-22.09.2023, samuti ka 29.09.2023, 1.10.2023, 2.10.2023, 6.10.2023 ja 30.10.2023. Ta tarvitas alkoholi, et maandada raskest majanduslikust olukorrast ja keerulistest suhetest tingitud pingeid. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, PPA (e-)kirjad, indikaatorvahendi kasutamise protokollid, M. Maasiku kirjalikud seletused ja M. Maasiku kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et M. Maasik tarvitas 19.09.2023, 22.09.2023, 29.09.2023, 1.10.2023, 2.10.2023 ja 6.10.2023 ja 30.10.2023 alkoholi. Kohtu hinnangul on tegemist tahtlike rikkumistega, sest M. Maasik oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Süüdimõistetu esile toodud asjaolud (raske majanduslik olukord ja keerulised suhted ning neist tingitud pinged) on küll inimlikult mõistetavad, kuid ei õigusta kohtuotsusega määratud kohustuse rikkumist. Tarvitades 19.09.2023, 22.09.2023, 29.09.2023, 1.10.2023, 2.10.2023 ja 6.10.2023 ja 30.10.2023 alkoholi, rikkus M. Maasik
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 4
(10)Veel heidab kriminaalhooldusametnik M. Maasikule ette 29.09.2023 ja 12.10.2023 kontrollile allumise kohustuse rikkumist. Erakorralise ettekande kohaselt M. Maasik helistas 29.09.2023 kell 13.17 kriminaalhooldusametnikule ning andis teada, et läks vanematega tülli ja viibib xxxxxxxxxxxxxxxxxx bussipeatuse lähedal ning on alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik kohustas M. Maasikut jääma bussipeatusesse, sest soovis minna M. Maasikut kontrollima. M. Maasik lubas bussipeatusesse ootama jääda. Kui kriminaalhooldusametnik 15 minutit hiljem bussipeatusesse jõudis, M. Maasikut bussipeatuses enam ei olnud. Kriminaalhooldusametnik helistas M. Maasikule kolmel korral, s.o kell 13.29, 13.41 ja 14.01, kuid M. Maasik kõnedele ei vastanud. M. Maasiku telefon oli välja lülitatud. M. Maasik ei viibinud ka oma elukohas. Seega muutis M. Maasik oma käitumisega kohustuse kontrolli läbiviimise võimatuks. Kõneeristuse väljavõte tõendab, et M. Maasik (number xxxxxxxx) ise helistas kriminaalhooldusametnikule kell 13.17, kõne kestis üle 2 minuti. Kõneeristuse väljavõte tõendab, et kriminaalhooldusametnik helistas M. Maasikule samal päeval neljal korral, s.o kell 13.24, 13.29, 13.41 ja 14.01, kuid kõnedele ei vastatud. Kõneeristuse väljavõtte kohaselt toimusid eelpool nimetatud kõned reedesel päeval, kuid kõnede kuupäeva kõneeristuse väljavõttelt ei nähtu. Erakorralise ettekande kohaselt toimus see 29.09.2023, mis oli reede. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt soovis kriminaalhooldusametnik 29.09.2023 alkoholi tarvitamist kontrollida ja nad pidid xxxxxx bussipeatuse juures kokku saama. M.Maasiku mäletamist mööda jäi ta sinna ka ootama, kuid ta ei tea, kaua seal viibis. Kriminaalhooldusametniku väitel, mida kinnitab ka kodukülastusleht, teostas ametnik, 12.10.2023 kella 12.00 süüdimõistetu elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxx talus kodukülastust. M.Maasikut kodus ei olnud. Tema ema kinnitusel olevat poeg välisriigis. Kriminaalhooldusametniku väitel, mida kinnitab kõneeristuse väljavõte, helistas ametnik M.Maasikule 12.10.2023 kell 12.00, kuid kõnet vastu ei võetud. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt viibis ta 12.10.2023 Paldiskis tööl. Lahkus kodust juba 6.10.2023 ja tuli tagasi alles 28.10.2023. Oma Paldiskisse minekust kriminaalhooldusametnikku ei informeerinud. Paldiskisse läks ta hädaolukorra tõttu - kodus polnud midagi süüa, mistõttu ta pidi kiiresti tööle minema. Kas ta kriminaalhooldusametniku telefonikõnet kuulis või nägi, ei oska öelda. Helistamist võis ta mitte kuulda töömüra tõttu. Ise ametnikule tagasi helistada ei saanud, kuna väljahelistamise teenus oli kinni, samuti puudus internet. Kuna M. Maasikule määrati kohtuotsusega alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 26-1 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama, et ametnik saaks teada süüdimõistetu viibimiskoha. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Et selline kohustus on süüdimõistetule teatavaks tehtud, tõendab kohustust selgitav lisa, mida süüdimõistetule on 15.09.2023 allkirja vastu tutvustatud. Viimases on süüdimõistetu kinnitanud, et on kättesaadav numbrilt xxxxxxxx. 5
(10)Erakorralises ettekandes toodu, kõneeristuse väljavõtted ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et M. Maasik ei olnud 29.09.2023 ja 12.10.2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav ei isiklikult ega ka sidevahendi kaudu. Kuigi süüdimõistetu väitel jäi ta kriminaalhooldusametnikku 29.09.2023 bussipeatusse ootamata, lahkus ta sealt enne viimase kohalejõudmist ega olnud hiljem ka telefonitsi kättesaadav. Kuna süüdimõistetut ei olnud kokkulepitud kohas ja ta ei olnud ka enam telefonitsi kättesaadav, viitab see kontrollist kõrvalehoidumise tahtlusele. Lahkudes kriminaalhooldusametniku loata 6.10.2023 oma elukohast mitmeks nädalaks ja jäädes ka telefonitsi kättesaamatuks, tegi süüdimõistetu võimatuks kontrolli läbiviimise ka 12.10.2023. Alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav. Isegi juhul kui süüdimõistetul endal 12.10.2023 puudus väljahelistamise ja interneti kasutamise võimalus, saanuks ta abi saamiseks pöörduda mõne oma töökaaslase või tuttava poole, et kriminaalhooldusametnikuga suhelda ja oma asukohast teada anda. M. Maasik, jäädes kriminaalhooldusametnikule 29.09.2023 ja 12.10.2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaamatuks nii isiklikult kui sidevahendi kaudu, rikkus tahtlikult
§ 75lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile.
Veel heidab kriminaalhooldusametnik M. Maasikule ette 22.09.2023, 6.10.2023 ja 9.10.2023 registreerimiskohustuse rikkumist. Registreerimisleht tõendab, et M. Maasik pidi ilmuma registreerimisele 22.09.2023, 6.10.2023 ja 9.10.2023, kuid neil kuupäevadel ta registreerimas ei käinud. M. Maasik oli 22.09.2023 ja 6.10.2023 registreerimisaegadest teadlik, kuna ta andis eelmisel registreerimisel (vastavalt 15.09.2023 ja 27.09.2023) selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametniku väitel, mida kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu, oli 9.10.2023 registreerimine kokku lepitud 6.10.2023 omavahelisel kohtumisel suuliselt. M. Maasik on 27.09.2023 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses tunnistanud, et ta bussist maha jäämise tõttu 22.09.2023 registreerima ei jõudnud. Kriminaalhooldusametniku väitel, mida kinnitab ka kõneeristuse väljavõte, helistas M.Maasik 6.10.2023 kell 8.11 kriminaalhooldusametnikule, millisele kõnele ametnik ei vastanud, kuid kell 8.17 nad omavahel telefonitsi suhtlesid. Kriminaalhooldusametniku väitel põhjendas M.Maasik sel päeval registreerimisele mitteilmumist bussiühenduse puudumisega, kuna teele murdunud puu tõttu buss sel hommikul Roosiku peatusesse ei tulnud. Kriminaalhooldusametniku väitel on talle aga bussiettevõttest kinnitatud, et sel hommikul väljus buss kell 6.59 Roosiku peatusest Võrru. Kriminaalhooldusametniku väitel, mida tõendab ka kõneeristuse väljavõte, et ametnik helistas M. Maasikule (number xxxxxxxx) 9.10.2023 ( s.o esmaspäeval) kell 7.49 ja 11.54, kuid kõnele ei vastatud. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta kuupäevi täpselt ei mäleta, kuid võis olla, et ühel korral jäi bussist maha, ühel korral jäi registreerimisele minemata tormi tõttu ja ühel korral läks ta tööle. Seega on registreerimislehe, süüdimõistetu kirjaliku seletuse ning süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et M. Maasik pidi 22.09.2023, 6.10.2023 ja 9.10.2023 registreerimisele ilmuma, kuid neil kuupäevadel ta registreerimas ei käinud. Kohus ei loe M. Maasiku 22.09.2023 kohta avaldatud põhjust (jäi bussist maha) mõjuvaks põhjuseks. Kohus möönab, et aeg-ajalt kuhugi hilinemist või mõnest sõiduvahendist maha jäämist tuleb ette paljudel inimestel. Ent M. Maasik on ise avaldanud, et ta oli tsüklis ja tarvitas alkoholi alates 19.09.2023 kuni tema kainenema toimetamiseni 22.09.2023. Kohtu 6
(10)arvates ei olnud M. Maasikul plaaniski kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmuda, sest M. Maasik oli mitu päeva järjest alkoholi tarvitanud. Alkoholi tarvitamine polnud süüdimõistetul käitumiskontrolli ajal üldse lubatud. Asudes tarvitama alkoholi viis süüdimõistetu ennast ise seisundisse, kus ta polnud võimeline õigeaegselt bussile jõudma ega registreerimiskohustust täitma. Kriminaalhooldusametniku avaldatu ja süüdimõistetu ütlused on kattuvad asjaolus, et vähemalt ühel korral on süüdimõistetu registreerimisele mitteilmumist põhjendanud ilmaoludega. Kuna süüdimõistetu ise kuupäevi ei mäleta, loeb kohus usaldusväärseks kriminaalhooldusametniku väite, et see puudutab 6.10.2023 toimuma pidanud registreerimist, sest sel kuupäeval on nad omavahel korduvalt ka telefonitsi suhelnud. Süüdimõistetu väide, et 6.10.2023 takistas registreerimiskohustuse täitmist bussiühenduse puudumine teele murdunud puu tõttu, ei ole millegagi tõendatud. Selle väite lükkab ümber kriminaalhooldusametniku avaldatu, mille kohaselt ta kontrollis bussiühenduse katkemisega seotud asjaolusid. Kohtul puudub alus kriminaalhooldusametniku väites kahelda. Küll aga äratab süüdimõistetu ütluste usaldusväärsuses kahtlust asjaolu, et sama päeva pealelõunasel ajal tegi kriminaalhooldusametnik M.Maasikul kindlaks alkoholi tarvitamise tunnused. Seega on alust arvata, et M.Maasiku registreerimisele tulekut 6.10.2023 takistas pigem alkoholitarvitamine. Süüdimõistetu ise on kinnitanud, et viibis ajavahemikul alates 6.10.-28.10.2023 hoopis Paldiskis tööl. Kuigi ka seda väidet pole süüdimõistetu millegagi tõendanud, ei sea kohus iseenesest seda ka kahtluse alla. Seega jättis M.Maasik 9.10.203 registreerimisele ilmumata asjaolu tõttu, et oli kodust üldse mitmeks nädalaks väidetavalt töötamiseks ja raha teenimiseks lahkunud. Kohus ei loe ka seda süüdimõistetu esile toodud põhjendust arvestatavaks. Vajadus töötada ja raha teenida on küll inimlikult mõistetavad, kuid ei õigusta kohtuotsusega määratud kohustuste täitmata jätmist. Süüdimõistetu pidi oma elu korraldama selliselt, et need kohustused saaks täidetud. M. Maasik, jättes 22.09.2023, 6.10.2023 ja 9.10.2023 ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata, rikkus seega tahtlikult
§ 75
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Veel heidab kriminaalhooldusametnik M. Maasikule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames vaimse tervise õe esmane vastuvõtu läbimata jätmist. Kriminaalhooldusametniku väitel M. Maasik jättis 22.09.2023 vaimse tervise õe vastuvõtule minemata, sest oli sel päeval alkoholijoobes. M. Maasik broneeris endale uue vastuvõtuaja 16.10.2023. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt jäi tal esimesel korral minemata, kuna oli suur torm. Teise aja tühistas raviasutus ja lubati anda uus kuupäev. Uus aeg oli Tartu Ülikooli Kliinikumis 16.10.2023, kuid siis jäi vastuvõtule minemata, kuna oli Paldskis tööl. Vaimse tervise õe vastuvõtul käesoleva ajani käinud ei ole. Seega on süüdimõistetu ütlustega tõendatud, et ta on küll korduvalt ennast vaimse tervise õe vastuvõtule registreerinud, on ta jätnud vähemalt kahel korral ( 22.09.2023 ja 16.10.2023) vastuvõtule minemata. Süüdimõistetu on ka siinkohal ühe põhjusena esile toonud halvad ilmaolud. Nagu kohus eespool tuvastas, tarvitas M.Maasik 22.09.2023 alkoholi. Seega ei takistanud vaimse tervise õe vastuvõtule minekut sel päeval ilmaolud, vaid süüdimõistetu alkoholi tarvitamine. Kohus ei loe ka asjaolu, et süüdimõistetu viibis 16.10.2023 väidetavalt Paldiskis tööl mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks kohtuotsusega määratud kohustuse täitmata jätmist. Korduvalt vaimse tervise õe vastuvõtule ilmumata jätmine on kohtu arvates vaadeldav kohtuotsusega määratud kohustuse täitmisest tahtliku kõrvalehoidumisena. Seega on süüdimõistetu rikkunud ka
§ 75lg 4 alusel talle 7
(10)määratud kohustust läbida alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames vaimse tervise õe esmane vastuvõtt. Erakorralise ettekande kohaselt on M. Maasik ka varem käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud. M. Maasik rikkus 12.09.2023 ja 18.09.2023 alkoholi tarvitamise keeldu ja 14.09.2023 registreerimiskohustust. Nimetatud rikkumised on tõendatud 12.09.2023 joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga, registreerimislehega, süüdimõistetu 15.09.2023 ja 27.09.2023 kirjalike seletustega, PPA 14.09.2023, 20.09.2023 kirjadega ja 18.09.2023 joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga. Registreerimiskohustuse rikkumise tõttu tegi kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule kodukülastuse. Kodukülastuse leht tõendab, et kriminaalhooldusametnik 14.09.2023 külastas M. Maasikut tema kodus, mille käigus kohustati süüdimõistetut ilmuma registreerimisele 15.09.2023. 12.09.2023 alkoholi tarvitamise keelu ja 14.09.2023 registreerimiskohustuse rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik M. Maasikule 15.09.2023 esimese kirjaliku hoiatuse. 18.09.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik M. Maasikule 27.09.2023 teise kirjaliku hoiatuse. Eelnev iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt. Käesoleval juhul ei ole tegemist esmakordsete ja juhulikku laadi eksimustega, vaid süüdimõistetu on asunud kohe käitumiskontrolli algusest peale käitumiskontrolli nõudeid rikkuma. PPA 2.10.2023 kirjast kriminaalhooldusametnikule nähtub, et 21.09.2023 on M. Maasiku suhtes alustatud kriminaalasi. Kriminaalasi on alustatud
§ 201lg 1 tunnustel selles, et 2020.
aasta novembris usaldas kannatanu oma sõiduauto M. Maasikule, kuid viimane ei ole käesoleva ajani sõidukit kannatanule tagastanud, vaid on temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult pööranud enda või kolmanda isiku kasuks. Sellise käitumisega põhjustas M. Maasik kannatanule varalise kahju 1500 eurot. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on talle teadaolevalt viidatud kriminaalasjas käesolevaks ajaks menetlus tegelikult juba lõpetatud. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse alustamise faktiga poleks saanud käesoleva asja lahendamisel niikuinii arvestada, kuna tegemist on ammu enne kohtuotsuse tegemist väidetavalt aset leidnud sündmusega, mis ei iseloomusta kuidagi süüdimõistetu käitumist katseajal. Pealegi ei tähenda kriminaalmenetluse alustamine isiku süüdiolekut. Tartu Maakohtu 23.08.2023 otsuse sisust nähtub, et M.Maasik pani kuriteo toime alkoholijoobes. Sealjuures on teda varem karistatud mootorsõiduki korduvalt joobes juhtimise eest. Korduv karistatus alkoholijoobes toime pandud kuritegude eest ja M. Maasiku senise kriminaalhoolduse käik annab alust järeldusele, et et peamine M.Maasku isikust tulenev riskitegur on tema kalduvus alkoholi tarvitada. Katseajal pole ta suutnud alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada. Kohtu hinnangul mõjutab alkoholi tarvitamine ka teiste kontrollnõuete ja kohustuste täitmist negatiivselt – M. Maasikul on jäänud alkoholi tarvitamise tõttu registreerimisele ilmumata ja vähemalt ühel korral kokku lepitud ajal vaimse tervise õe vastuvõtul käimata. Süüdimõistetu kohtuistungil ka ise möönis, et ta on alkoholsõltlane ja kinnitas, et soovib edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda ja alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile. Süüdimõistetu väitel on ta käesolevaks ajaks teadvustanud endal alkoholiprobeemi olemasolu. Sai sellest aru viimati haiglas olles. Varem alkoholiprobleemi endale ei tunnistanud ja arvas, et saab ise hakkama. Nüüd on tal tõsised terviseprobleemid, ta peab ennast ravima ning soovib elukaaslase ja lapsega paremaid suhteid hoida. Seoses süüdimõistetu esile toodud asjaoluga, et tal on halb tervis ja ta vajab ravi, märgib kohus järgmist. Süüdimõistetu väite kontrollimiseks on kohus M.Maasiku enda taotlusel 8
(10)välja nõudnud tema terviseandmed talle viimati tervishoiuteenust osutanud AS Lõuna-Eesti Haigla. Nii nähtub AS Lõuna-Eesti Haigla epikriisist nr L-EP23-26915, et M.Maasik toodi kiirabiga haiglasse 29.10.2023 hilisõhtul kodus tekkinud krampide tõttu. M.Maasik hospitaliseeriti psühhiaatriosakonda. Ta diagnoositi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning alkoholi kuritarvitamine. Seisundi paranedes ja patsiendi soovil koju minna on M.Maasik 30.10.2023 haiglast välja kirjutatud ja määratud tablettravi (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Epikriisis on märgitud, et M.Maasikut on varem korduvalt hospitaliseeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõttu, viimati 29.09.30.09.2023, varasemalt raviskeemis xxxxxxxxxxxxx. Seega tõendab epikriis, et süüdimõistetu terviseprobleemid on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Vaatamata asjaolule, et kohtuotsuse kohaselt oli M.Maasikul alkoholi tarvitamine keelatud ja alkoholitarvitamisest juba varem korduvalt terviseprobleemid tekkinud ja ta haiglasse sattunud, on süüdimõistetu siiski alkoholi tarvitamisega jätkanud. Süüdimõistetu istungil avaldatu kohaselt tarvitas ta alkoholi enne haiglasse sattumist 29.09.
- Nagu kohus eespool tuvastas, tarvitas M.Maasik alkoholi isegi pärast haiglast koju tulekut 30.10.
- Selline süüdimõistetu käitumine muudab kaheldavaks tema istungil avaldatu, et ta nüüd on teinud vajalikud järeldused ja soovib alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on M.Maasik varasema vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviistreening, milles käsitleti alkoholi tarvitamisega seonduvat. Süüdimõistetu enda kinnitusel on kriminaalhooldusametnik ka käimasoleva katseaja kestel selgitanud talle alkoholist hoidumise ja ravivõimalusi, kuid nende kasutamine jäi raha puudumise taha. Samas pole majanduslikud raskused takistanud M.Maasikul alkoholi tarvitamist. Süüdimõistetu ütluste kohaselt on ta alkoholi hankimiseks isegi laenu võtnud. Ka elukaaslase ja lapse olemasolu ning soov nendega suhelda pole M.Maasikut varem mõjutanud alkoholi tarvitamisest hoiduma. Seetõttu pole veenev süüdimõistetu kohtistungil avaldatu, et ta edaspidi alkoholi tarbimisest hoiduks perekonna pärast. Süüdimõistetu on muuhulgas kinnitanud nõusolekut alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile. Oma alkoholiprobleemi teadvustamine ja soov sellega tegeleda iseloomustavad süüdimõistetut kahtlemata positiivselt, kuid süüdimõistetu eelevale käitumisele tuginedes puudub kohtul igasugune veendumus, et M.Maasik ravile hakkab alluma. Korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud kuritegude eest annab tunnistust sellest, et M.Maasik on ammune alkoholi kuritarvitaja. Vaatamata sellele pole ta soovinud alkoholi tarvitamise vastase raviga varem tegeleda. Juba üksnes asjaolud, et vaimse tervise õe vastuvõtule jättis M.Maasik korduvalt minemata ja ta jätkas alkoholi tarvitamisega kohe peale haiglast naasmist 30.10.2023, osutavad M.Maasiku soovimatusele enda alkoholiprobleemiga tegelikult tegeleda. Kuigi süüdimõistetu kinnitusel sai ta viimati haiglas olles aru oma terviseprobleemide tõsidusest, ei takistanud see alkoholi tarvitamist 30.10.
- Kohtuotsuse tegemisel anti M. Maasikule võimalus elada vangla asemel vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja kohustused. M. Maasik neid tingimusi pole täitnud ning asus käitumiskontroll nõudeid rikkma kohe peale kohtuotsuse jõustumist. M. Maasik rikkus 12.09.2023 alkoholi tarvitamise keeldu ja 14.09.2023 registreerimiskohustust, milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik M. Maasikut esimest korda kirjalikult hoiatas. Seejärel M. Maasik rikkus 18.09.2023 alkoholi tarvitamise keeldu, millise rikkumise eest kriminaalhooldusametnik tegi M. Maasikule teise kirjaliku hoiatuse. Vaatamata hoiatustele jätkas M. Maasik kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist. Ta on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust ja registreerimiskohustust. Samuti on ta jätnud osalemata alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames vaimse tervise õe esmasel vastuvõtul. 9
(10)M.Maasik hoidus kõrvale ka käesolevast kohtumenetlusest (ei ilmunud kohtuistungile, ei olnud kättesaadav ei oma elukohas ega telefonitsi), mistõttu tuli ta kuulutada tagaotsitavaks ja vahistada. Kohus ei ole süüdimõistetu varasemale käitumisele tuginedes veendunud, et edaspidi M. Maasiku poolsed rikkumised lõpevad. Kohtu arvates ei ole M. Maasik mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust siiani. M. Maasiku käitumiskontrolli rikkumised on jätkunud peale hoiatuste tegemist ja ka peale kriminaalhooldusametniku poolt kohtule erakorralise ettekande esitamist ja rikkumisi on palju. Seetõttu tuleb M. Maasikule Tartu Maakohtu 23.08.2023 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 11 kuud ja 27 päeva vangistust pöörata
§ 74lg 4 alusel täitmisele.
Tartu Maakohtu 16.10.2023 määrusega on M.Maasik kuulutatud tagaotsitavaks ja vahistatud. Kinnipidamisprotokolli kohaselt on M.Maasik kinni peetud 30.10.
- Kuna kohus pöörab vangistuse täitmisele, peab kohus kohtulahendi täitmise tagamiseks vajalikuks tõkendi jätta muutmata. Süüdimõistetu varasema käitumise valguses ( hoidus kohtumenetlusest kõrvale) peab kohus arvestatavaks ohtu, et ta võib hakata kõrvale hoiduma ka vanglasse ilmumisest. Kohus ei pea arvestavaks süüdimõistetu poolt esile toodud põhjendust, et tema käitumine oli tingitud hädaseisundist ( kodus polnud midagi süüa ja ta pidi seetõttu kiiresti tööle minema). Kohus ei kahtle süüdimõistetu avaldatus, et pere majanduslik olukord on raske. Ent see ei õigusta kuidagi kohtumenetluse ajal kättesaamatuks jäämist. Süüdimõistetul olnuks võimalik nii kriminaalhooldusametnikku kui kohut oma olukorrast ja asukohast teavitada, kuid ta seda ei teinud. Isegi juhul kui süüdimõistetul endal puudus väljahelistamise ja interneti kasutamise võimalus, saanuks ta abi saamiseks pöörduda mõne oma töökaaslase või tuttava poole. Süüdimõistetu käitumine viitab pigem menetlusest kõrvalehoidumise soovile. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates süüdimõistetu kinnipidamisest s.o alates 30.10.
- Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 385,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Süüdimõistetu taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks võimaldada tal menetluskulu tasuda ositi pikema aja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 10
(10)