Obsah (8)

§ 663§ 438§ 405§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

2-22-124826 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 22. november 2023 Tsiviilasja number 2-22-124826 Tsiviilasi Renovum OÜ hagiavaldus

§ 663lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

1. Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2023 kohtumäärusega rahuldati kostja määruskaebus, tühistati Viru Maakohtu 06.01.2023 rahuldati kostja kaja Viru Maakohtu 08.11.2022 tagaseljaotsuse peale, taastati menetlus ja saadeti asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. KOHTUISTUNG
2. Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde ja palus tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendada. Esindaja selgituste kohaselt pärast hagi esitamist on kostja tasunud 1 060.72 eurot. Eeltoodu kohaselt vähendab hageja põhinõude suurust, jäägiks on 1 809.80 eurot. Kuna viimane tasumine toimus 18.03.2023, siis hageja soovib viivise väljamõistmist sealt edasi.
3. Kostja ega tema lepinguline esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Nad esitasid taotluse tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta lahendamiseks. Kostja teatas, et on esitanud Viru Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 05.08.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr xxxx 3 000 eurot saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. 4

) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sealjuures VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga, kui pooled sõlmivad krediidilepingu, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
2. Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 23 leidnud, et „Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine…“ TsÜS 115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kostja esitas 06.12.2022 koos kajaga kohtule ülekuulamise protokollid. Ülekuulamisprotokolli ütlustest on nähtav, et kostja andis ise oma pojale kõik võimalikud seadmed ning avas juurdepääsu oma andmete/paroolide juurde, sh andis talle PIN-kalkulaatori paroolidega, vormistas Smart-ID ja MobiilID. Eeltoodule tuginedes saab kohus järeldada, et õiged ei ole kostja kohtumenetluse käigus toodud väited kostja isikuandmete tema teadmata ja tema tahtevastaselt kasutamise kohta. Kostja on ise andnud oma poja jaoks võimalused, mis võimaldavad tal kostja nimel esineda. Seega isegi eeldades, et kostja ise ei ole 05.08.2021 Ühisraha OÜ-ga tehingu sõlmiseks tahet avaldanud, on tahteavalduse kostja nimel teinud isik, kellele kostja enda esindamiseks volituse andis.
3. Kostjal on täitmata tema ja Ühisraha OÜ vahel sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused, sealjuures hageja on vähendanud kostja vastu suunatud põhinõude suurust. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 1 809.80 eurot, intressid 283.57 eurot, hooldustasu 26.25 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja viivised 363.28 eurot. 5

§ 405

lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi hagiavalduses toodud ulatuses ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1 809.80 eurolt) alates 19.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni määraga 39% aastas, kuid mitte rohkem kui 1 809.80 eurot. MENETLUSKULUD 25.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 26. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskulud 940 eurot, sh riigilõiv 560 eurot, hageja õigusabikulud 360 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud moodustavad hagiavalduse esitamisel 3 töötundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot. Kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses on 360 eurot. Hageja on teatanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 12.07.2022 summas 151.16 eurot ja hagiavalduse esitamisel 15.09.2022 summas 408.84 eurot, kokku 560 eurot. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 ja

§ 162lg-st 1 jätab kohus riigilõivu summas 560 eurot kostja kanda.

27. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 940 eurot, sh riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 360 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 28.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 29.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6