← Eesti

1-19-6795/7

Obsah (4)§ 424§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2019 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-6795 (kohtueelse menetluse nr 192610005

kokkuleppemenetluses Prokurör Ken Kiudorf Süüdistatav § 424 lg 1 järgi isikukood XXX; elukoht R.B xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; põhiharidusega; teeb juhutöid; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 23-24.06.2019 RESOLUTSIOON R.B süüdi mõista

§ 424

lg 1 järgi ning karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata R.B eelvangistuses viibitud aeg 23-24.06.2019, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja R.B-le kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et R.B-le mõistetavat karistust 5 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.B 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel kohustada R.B pärast kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et R.B ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.09.

  1. Käitumiskontroll algab kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista R.B-lt menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot riigituludesse. R.B-lt välja mõistetud menetluskulud (kokku 948 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, tasudes iga osamakse katteks 79 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700049078 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-19-6795). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 26.09.
  4. 2

(4)Süüdistus R.B süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.06.2019 kella 5.34 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Põlva-Karisilla tee 12. kilomeetril BMW xxxxx xxxxxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,79 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus R.B kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani R.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava R.B , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks

§ 424

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et R.B-le mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.B 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 4 alusel kohustada R.B pärast kohtuotsuse jõustumist 10 päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et R.B ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. Kuigi kokkuleppes pole märgitud, täpsustas prokurör kohtuistungil, et R.B eelvangistuses viibitud aeg 23-24.06.2019, s.o 2 päeva tuleb arvata karistusaja hulka ja R.B-le kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 5 kuud 28 päeva vangistust. Kohtu järeldused Süüdistatav R.B kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav R.B tuleb süüdi mõista

§ 424lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus.

Prokuröri kohtuistungil tehtud täpsustus kahtlustatavana kinnipidamise aja karistusaja hulka lugemise osas on kooskõlas

§-s 68 lg 1 sätestatuga. Kuna tegemist on süüdistatavale soodsama kokkuleppe parandusega, võib asja lahendada prokuröri poolt kohtuistungil tehtud täpsustust arvestades. 3

(4)Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 138 eurot, mis tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.