KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2023, Tallinnas Kriminaalasja number 1-22-5945 Kohtukoosseis Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Kriminaalasi G.M-i süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.01.2023 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatavale G.M-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja Leelo Viil Süüdistatav G.M , isikukood XXX, ülejäänud ankeetandmed maakohtu otsuses (kd II tlk 17) Prokurör Laura Liisa Mölder Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON
- Jätta süüdistatava G.M-i kaitsja Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
- Määrata Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaat Leelo Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks G.M-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 172,80 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning jätta nimetatud kulu G.M-i kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja esitatud apellatsioonkaebus: 1
- Harju Maakohus tunnistas 17.01.2023 otsuse alusel G.M-i süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning karistas teda vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Mõistetud karistusest arvati KrMS § 238 lg 2 alusel maha 1/3 ning kandmisele kuuluva 1 aasta pikkuse vangistuse kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 16.11.
- Kohus rahuldas viie kannatanu tsiviilhagid ja kohustas G.M 12 kuu jooksul arvates lahendi jõustumisest tasuma kriminaalasja menetluskulud. Viimaks lahendas kohus asitõenditega seotud küsimused.
- Karistuse määra puhul arvestas maakohus episoodide arvu, kvalifitseerivat tunnust (grupp) kolmes episoodis, kahju suurust ning kahetsust. Maakohus leidis, et G.M tuleb karistada reaalse vangistusega järgmistel põhjustel: süüdistatavat on varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud reaalse vangistusega; varguste toimepanemisest on saanud süüdistatava elustiil ja sissetulekuallikas, süüdistatava käitumine võimaldab järeldada, et tal pole motivatsiooni end muuta; süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, sest teda on varasemalt (02.12.2019 otsusega mõistetud) karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta sooritas katseajal uued kuriteod; eelmise (15.11.2021) otsusega mõistetud vangistuse kandis süüdistatav ära ja vabanes 31.08.2022, käsiloleva kriminaalasja esemeks olevad kuriteod on toime pandud alates 15.10.2022, kokku pani süüdistatav toime 7 rattavarguse episoodi vähem, kui 2 kuu jooksul;
- Maakohtu otsuse vaidlustas süüdimõistetu palvel kaitsja. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kaitsja kliendile mõistetud karistust. Kaitsja hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust: süüdistatavale on mõistetud liiga raske karistus. Maakohus pole piisavalt põhistanud, miks tuleb klienti karistada reaalse vangistusega ja ei arvestanud eripreventsiooni kontekstis süüdimõistetu isikut. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist G.M-ile mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista kliendile kergem karistus, kohaldades KarS §-des 74 ja 75 sätestatut. Ringkonnakohtu seisukoht:
- Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et süüdistatava kaitsja esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
- Apellant vaidlustab G.M-ile mõistetud karistuse määra ning leiab, et karistuse eesmärkide täitmiseks piisab tingimuslikust vangistusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus kooskõlas nii seaduse, kui kohtupraktikaga. Maakohtu poolt mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus jääb alla sanktsiooni keskmise ning pole põhjust väita, et karistus on süü suurust (eelkõige episoodide arv, kahju suurus) silmas pidades liiga raske. Samuti on maakohus jälgitavalt põhjendanud, miks tuleb G.M karistada reaalse vangistusega. Sealjuures on maakohus arvestanud süüdistatava isikut ja ammendavalt argumenteerinud, miks tuleb süüdimõistetul kanda reaalset vangistust. Kaitsja apellatsioonis ei leidu olulisi asjaolusid, mida maakohus poleks arvesse võtnud.
- Eeltoodud põhjusel pole apellatsioonil edulootust ning kolleegiumi hinnangul on esitatud apellatsioon ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.
- Süüdimõistetu kaitsja esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse riigi õigusabi tasu kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi kulutas kaitsja 45 minutit maakohtu otsusega tutvumisele ja kliendi nõustamisele ning 90 minutit apellatsiooni koostamisele. Ajakulu on mõistlik ja tasu arvestus õige. Eeltoodu tõtu tuleb määrata Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaat Leelo Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks G.M-ile 2 apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 172,80 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning jätta nimetatud kulu kooskõlas KrMS § 185 lg 2 G.M-i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3