← Eesti

4-23-1254/19

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4-23-1254

  1. detsember 2023 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Aleksei Komarkovi väärteoasi THS § 162 lg 1 järgi Viru Maakohtu
  2. augusti
  3. a otsus Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet, kassatsioon Aleksei Komarkovi kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi
  4. november 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. augusti
  7. a otsus ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Kassatsioon rahuldada.
  9. Mõista riigilt Aleksei Komarkovi kasuks välja 1440 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Kanda see summa Advokaadibüroo COBALT OÜ arvelduskontole nr EE
  10. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Keskkonnaameti
  12. aprilli
  13. a otsusega karistati Aleksei Komarkovi tööstusheite seaduse (THS) § 162 lg 1 järgi 360 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalune isik vastutas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ keskkonnaspetsialistina selle eest, et täita keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-171223 äriühingule pandud kohustust teavitada Keskkonnaametit igast avariiolukorrast, tehnoloogilisest vahejuhtumist ning TSK I ja TSK II seadme plaanilisest seiskamisest hiljemalt järgmisel tööpäeval. A. Komarkov rikkus kompleksloa nõuet, kuna ajavahemikel
  14. oktoobrist kuni
  15. detsembrini 2021 ja
  16. jaanuarist kuni
  17. märtsini 2022 ei edastanud ta Keskkonnaametile kõiki teavitusi TSK I ja TSK II seadme seiskamiste kohta: 67 juhtumist teatas ta vaid kaheksast.
  18. A. Komarkovi kaitsja esitas maakohtule kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel või karistuse kergendamist.
  19. Viru Maakohus tühistas
  20. augusti
  21. a otsusega Keskkonnaameti otsuse ja lõpetas A. Komarkovi suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Keskkonnakompleksloa kohaselt on seadmete seiskamisest Keskkonnaametit kohustatud teavitama käitaja, kelleks on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. A. Komarkovile isiklikult ei ole niisugust ülesannet pandud. 4-23-1254 Menetlusalusele isikule ei tulene sellist kohustust ka tööstusheite seadusest ega keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-st
  22. Viimasena märgitud säte näeb ette juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva isiku üldise hoolsuskohustuse ega võimalda nimetatud isikute karistusõiguslikule vastutusele võtmist juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmise või rikkumise eest. A. Komarkovi käitumine ei vasta seega THS § 162 lg 1 koosseisule. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  23. Kohtuväline menetleja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kas enda otsuse jõustamist või väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata KeÜS §
  24. Osutatud säte annab aluse juriidilise isiku pädeva esindaja karistusõiguslikule vastutusele võtmiseks keskkonnaalastest seadustest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral. A. Komarkov oli keemiatööstusettevõtte pädev esindaja, kuna keskkonnakaitse spetsialisti ametijuhendi kohaselt on tema ülesandeks täita kompleksloaga äriühingule pandud nõuet teavitada Keskkonnaametit tööstusseadmete seiskamisest. Seega oli tal nii seadusest kui ametijuhendist tulenev tegutsemiskohustus.
  25. Kaitsja palub kassatsioonivastuses jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Füüsiline isik juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmise eest karistusõiguslikult ei vastuta. Kohustus täita keskkonnakompleksloa tingimusi oli käitajal ning seda kohustust ei ole võimalik töötajale KeÜS § 221 kaudu üle kanda. See norm sätestab üldise ja abstraktse hoolsuskohustuse. Samuti ei ole väärteoprotokollis tehtud viidet KeÜS §-le 221 ega sellele, et A. Komarkov võiks olla keemiatööstusettevõtte pädev esindaja. Ametijuhendist tulenevalt saab menetlusalune isik aga vastutada vaid tööandja ees. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  26. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui lõpetas menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et puudub füüsilist isikut tegutsema kohustav õigusnorm.
  27. A. Komarkovile heidetakse THS § 162 lg 1 järgi ette kompleksloa nõuete rikkumist. Teokirjelduse kohaselt jättis ta täitmata kohustuse esitada Keskkonnaametile teated TSK I ja TSK II seadme igakordse seiskamise kohta. Maakohus leidis põhjendatult, et A. Komarkov saab talle etteheidetava tegevusetusega toimepandud väärteo eest vastutada üksnes siis, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema, s.o keskkonnakompleksloa nõudeid täitma (vt nt RKKK 08.03.2017, 3-1-1-84-16, p 33; 17.11.2017, 4-16-5811/27, p 12).
  28. Esimese astme kohus tuvastas, et kõnealuse kompleksloa alusel on tööstusseadmete seiskamisest Keskkonnaameti teavitamise kohustus käitajana Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l. Kompleksloaga ei ole menetlusalusele isikule loa tingimuste täitmist ülesandeks tehtud. Neil asjaoludel ei näinud maakohus, et A. Komarkov oleks olnud kohustatud tegutsema, ega pidanud võimalikuks tema tegutsemiskohustust tuletada ka KeÜS §-st
  29. Kohtuotsusest nähtub kohtu hinnang, et nimetatud norm sätestab üksnes selles loetletud isikute üldise hoolsuskohustuse ega anna alust nende karistusõiguslikule vastutusele võtmiseks. Kolleegium eelnevate järeldustega ei nõustu.
  30. Karistusseadustiku (KarS) § 13 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Viidatud norm võimaldab moodustada mitteehtsaid tegevusetusdelikte ja annab aluse võtta vastutusele isiku, kes paneb tegevusena formuleeritud süüteo toime seeläbi, et ta jätab tegemata mingi teo, mille ta pidi tegema (RKKK 21.03.2016, 3-1-1-3-16, p 14). 2

(4)4-23-1254
  2. oktoobril 2019 jõustunud KeÜS § 221 järgi on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama sättes loetletud keskkonnaalastest seadustest, sh tööstusheite seadusest, ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. KeÜS § 221 kehtestanud seaduse eelnõu (643 SE II, Riigikogu XIII koosseis) seletuskirja kohaselt oli seadusandja eesmärk tekitada sarnane olukord maksukorralduse seaduse (MKS) §-ga
  3. MKS § 8 sätestab muu hulgas juhatuse liikme vastutuse eelduseks oleva õigusliku aluse, mis paneb talle kolmanda isiku, näiteks riigi ees isikliku kohustuse tegutseda, tagamaks juriidilise isiku teatud kohustuse täitmine (nt viidatud 3-1-1-84-16, p 39; vt ka RKKK 05.03.2018, 4-17-3766/25, p 15; 25.06.2020, 4-20-215/14, p 13).
  4. Erinevalt äriseadustiku ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse üldistest normidest (viidatud 4-16-5811/27, p 15 ja 4-20-215/14, p 14) näeb KeÜS § 221 ette juriidilise isiku nimel tegutseva organi või füüsilise isiku vastutuse sättes selgelt loetletud seadustest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate kohustuste täitmiste eest. Teisisõnu viitab KeÜS § 221 konkreetsetele keskkonnakaitsele suunatud (valdkonnaspetsiifilistele) normidele, mille eesmärk on keskkonnahäiringute vähendamine. Maakohtu seisukoht, et KeÜS § 221 sätestab pelgalt selles nimetatud isikute üldise hoolsuskohustuse, ei ole seega põhjendatud.
  5. Kompleksloa kohaselt pidi tööstusseadmete seiskamisest Keskkonnaametit teavitama käitaja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ning sisemise töökorraldusega oli see ülesanne pandud keskkonnakaitse spetsialistile. Väärteoasjas tõendina esitatud ametijuhendi järgi on keskkonnaspetsialisti üheks põhikohustuseks kontroll välisõhu saastamisega seotud valdkonna üle, kompleksloa tingimuste täitmine pädevuse ulatuses ja kirjavahetus ametkondadega. Ka A. Komarkov ise on maakohtu istungil kinnitanud, et teavituste tegemine on tema kohustus ja ta on täitnud seda juba 10 aastat.
  6. KeÜS § 221 nimetab kohustatud isikutena juriidilise isiku organi liiget, juhtivtöötajat ja pädevat esindajat. Riigikohus on lugenud KarS § 14 lg 1 tähenduses pädevaks esindajaks, s.t füüsiliseks isikuks, kelle süütegu saab omistada juriidilisele isikule, töötaja, kes pani toime õigusrikkumise oma tööülesandeid täites ja oma töökohustuste piires tegutsedes (RKKK 09.11.2023, 4-23-270/23, p 13). Sellest saab lähtuda ka praegusel juhul. Pädevaks esindajaks KeÜS § 221 mõttes on muu hulgas töötaja, kes jättis tööandja nimel tegutsedes täitmata tööstusheite seadusest tuleneva kohustuse.
  7. Olukorras, kus juriidilisele isikule pandud kohustuste täitmine on ka juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja seadusest tulenev kohustus ning seadusandja on näinud ette füüsilise isiku süüteovastutuse sellise kohustuse täitmata jätmise eest, ei ole välistatud õiguslikult tegutsema kohustatud füüsilise isiku karistamine (vt ka viidatud 4-20-215/14, p-d 12– 14). Menetlusalusele isikule etteheidetava kompleksloast tuleneva teavitamiskohustuse täitmata jätmise ajal kehtis KeÜS §
  8. THS § 162 lg 1 nägi ja näeb jätkuvalt ette ka füüsilise isiku väärteokaristuse.
  9. Neil asjaoludel on maakohus A. Komarkovi suhtes väärteotunnuste puudumise tõttu (VTMS § 29 lg 1 p 1) menetlust lõpetades kohaldanud valesti materiaalõigust. Kuna esimese astme kohus ei ole kaitsja kaebuse läbivaatamisel lahendanud kõiki VTMS §-s 133 loetletud küsimusi ega vastanud kõigile kaitseargumentidele, tuleb väärteoasi saata maakohtule uueks arutamiseks. Asja uuesti läbivaatamisel peab maakohus muu hulgas kontrollima, kas menetlusalusele isikule etteheidetav väärtegu võib olla (osaliselt) aegunud. Aegumise kulgemise tähtaja algus sõltub 3
(4)4-23-1254 sellest, kas väärteoetteheites kirjeldatud A. Komarkovi käitumine on hinnatav korduva või jätkuva süüteona.
  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 1, tühistab kolleegium Viru Maakohtu
  2. augusti
  3. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada.
  4. Kaitsja taotleb A. Komarkovile kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 2626,25 euro hüvitamist. Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt kulus kaitsjal kassatsioonivastuse esitamisega seotud toimingute tegemiseks 15 tundi keskmise tunnihinnaga 175,08 eurot. Arvestades kassatsioonimenetluse eseme mahtu ja asjaolu, et kaitsja kordas kassatsioonivastuses suuresti maakohtus kohtuvaidlustes juba esitatut, loeb kolleegium mõistlikuks ajakuluks 9 tundi ja põhjendatuks tunnitasuks 160 eurot. Seega on kaitsjatasuks, mis tuleb VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 alusel riigilt A. Komarkovi kasuks välja mõista, 1440 eurot. Lähtudes kaitsja taotlusest, tuleb see summa tasuda Advokaadibüroo COBALT OÜ arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.