) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostjal on lepingust tulenev intressivõlgnevus, intressimääraga 31,92% aastas. Hagiavalduse esitamise 2 2-23-12372 seisuga on kostjal tasumata intressid 1112,21 eurot. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud osamakseid, annab tunnistust, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 11 426,90 euro ja intressi 1112,21 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 972,47 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 910 eurot ja kulust õigusabile summas 240 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 2 tunni ja 30 min eest (dokumentidega tutvumine ja nende analüüs – 40 minutit; hagi koostamine – 1 tund 20 minutit; hagi aluse täpsustuse koostamine – 30 minutit) tunnihinnaga 96 eurot (ilma käibemaksuta). Vajadus riigilõivu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 240 eurot osaliselt ülepaisutatud. Põhjendamatu on osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg kokku 2 tundi ja 30 min (TsMS § 175 lg 1). Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa olla kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ulatuses rohkem kui 1 tunni eest tunnihinnaga 96 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on hageja menetluskulud 1006 eurot (=910 eurot riigilõiv + 96 eurot õigusabikulud). allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.