← Eesti

2-23-127956/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2023, Paide Tsiviilasja number 2-23-127956 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus C

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 12.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 230,87 euro saamiseks. Kohus tegi 13.07.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on 31.08.2023 Käru Südamekodu vahendusel võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik XX esitas 31.08.2023 nõudele vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas XX kohtule 14.09.2023 nõudele vastuväite. 28.09.2023 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. 10.10.2023 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse, viivise ja sissenõudekulu saamiseks. Nõue tuleneb 06.03.2020 hageja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust x. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles võlausaldaja lepingu ülesse ja loovutas nõude hagejale,
  3. 13.10.2023 võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja nõudele vastamiseks 14 päeva kohtumäärruse ja materjalide kättesaamisest.
  4. Kostjale on 13.10.2023 kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte toimetatud 24.10.2023 isiklikult allkirja vastu. Kostja vastanud ei ole.
  5. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu 420 eurot (s.o 3 tundi ja 30 min tööd tunnihinnaga 100 eurot + km). 2
  6. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja riigilõivu 100 eurot, kuna see on tasutud seaduses sätestatud ulatuses, ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
  7. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks on dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1 tund ja 30 minutit ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi (s.o 3 tundi ja 30 minutit). Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks lugeda 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga peab kohus mõistlikuks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 120 eurot (1 x 120). Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seetõttu mõistab kohus kostjalt õigusabikulud välja ilma käibemaksuga.
  2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 240 eurot (100 + 20 + 120). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 240 eurot.
  3. Kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 12.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.