← Eesti

1-21-3871/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-3871 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. novembri
  3. a määrus Ilja Kalašnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Ilja Kalašnikovi (ik 39310102524) kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. novembri
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Viira & Partnerid vandeadvokaat Margus Viira poolt Ilja Kalašnikovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 172,80 eurot (sh käibemaks 28,80 eurot).
  8. Mõista Ilja Kalašnikovilt menetluskuluna välja 172,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
  9. Ilja Kalašnikovil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  10. Harju Maakohus karistas
  11. augusti
  12. a otsusega Ilja Kalašnikovi KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendas kohus karistust Harju Maakohtu
  13. veebruari
  14. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1287 mõistetud karistusega ja mõistis liitkaristuseks I. Kalašnikovile 7 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus
  15. jaanuari
  16. Kohtuotsus jõustus
  17. septembril
  19. Viru Vangla esitas
  20. novembril 2023 Viru Maakohtule materjalid I. Kalašnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla ja prokuratuur I. Kalašnikovi vabanemist ei toeta.
  21. Viru Maakohtu
  22. novembri
  23. a määrusega jäeti I. Kalašnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  24. Maakohus leidis, et I. Kalašnikovi iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud, nagu vangistuses töötamine, sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ läbimine, distsiplinaarkaristuse puudumine ning vabanemisel elukoha ja rahaliste vahendite olemasolu. Siiski on I. Kalašnikovil 3 kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud vägivallakuritegude eest. I. Kalašnikovile Harju Maakohtu
  25. detsembri
  26. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8425 mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kuid katseajal pani ta toime uued kuriteod, mille tõttu mõisteti I. Kalašnikovile Harju Maakohtu
  27. veebruari
  28. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1287 liitkaristus. Samuti puudub tal vabanedes kindel töökoht, mistõttu võib ta majandusliku kasu saamise eesmärgil hakata taas kuritegusid toime panema. I. Kalašnikov on enamus kuriteod pannud toime alkoholijoobes ja on tunnistanud, et tal on olnud alkoholiga probleeme. I. Kalašnikovi suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ja tema lähedased elavad Tallinnas. Elektroonilise valvega puudub kontroll, millega I. Kalašnikov tegeleks ja kellega suhtleks. Samuti ei saa olla veendunud, et kriminaalhooldus hoiaks ära uued kuriteod. Kohtul puudub usaldus, et I. Kalašnikov käituks vabanedes seaduskuulekalt. Määruskaebus
  29. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  30. Kaitsja on seisukohal, et I. Kalašnikovi iseloomustavad positiivsed asjaolud kaaluvad üles varasema käitumiskontrolli nõuete rikkumise ja uute kuritegude toimepanemise ohu. Lisaks maakohtu toodud positiivsetele asjaoludele märgib kaitsja, et vabaduses soovib I. Kalašnikov leida töö, tema ema N.P. on nõus teda materiaalselt toetama, tal puudub soov alkoholi tarvitada, on vahetanud suhtlusringkonda ning tema suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne. I. Kalašnikov on viibinud vangistuses pikka aega, ligi 4 aastat, ja vangistus on teda positiivselt muutnud. Vangla poolt väljastatud võimaliku uue kuriteo toimepanemise protsentidele ja prokuratuuri arvamusele ei ole võimalik kohtul tugineda. Ringkonnakohtu järeldused
  31. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Ilja Kalašnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
  32. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  33. aprilli
  34. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus ühtegi sellist kaalutlusviga ega rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis I. Kalašnikov jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Maakohus on I. 2 Kalašnikovi iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele tema vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
  35. I. Kalašnikovi iseloomustavad tõepoolest mitmed positiivsed asjaolud, mida maakohus ka oma määruses välja tõi. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. Kaitsja mainib määruskaebuses veel lisaks, et vabaduses soovib I. Kalašnikov leida töö, tema ema on nõus teda materiaalselt toetama, tal puudub soov alkoholi tarvitada ning ta on vahetanud suhtlusringkonda. Kuid kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  36. aprilli
  37. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Ennekõike annab kõrge ohuprognoosi I. Kalašnikovi varasem elukäik, sh varasemate karistuse ja meetmete vähene mõju.
  38. I. Kalašnikovil on 3 kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud röövimise, väljapressimise, asja omavolilise kasutamise, korduva kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt võib I. Kalašnikov kasutada enda sõnul vägivalda nii alkoholijoobes kui kainena, kuid alkoholi tarvitamisel on vägivalla kasutamine tõenäolisem. Samuti pani ta viimase kuriteo toime alkoholijoobes. On positiivne, et I. Kalašnikov on osalenud rehabiliteerivas programmis ja et tal puudub soov edaspidi alkoholi tarvitada. Siiski on ta ka varasemalt alkoholist loobunud (
  39. a paigaldas ampulli), kuid seejärel toimus tagasilangus ja ta asus uuesti alkoholi tarvitama. Seega esineb I. Kalašnikovi puhul oht alkoholi kuritarvitamisele, mis suurendab ka riski panna toime uusi kuritegusid. Kohus võib küll määrata I. Kalašnikovile käitumiskontrolli kohustusena alkoholi tarbimise keelu, kuid see ei garanteeri tema kaineks jäämist.
  40. On tähelepanuväärne, et I. Kalašnikovile Harju Maakohtu
  41. detsembri
  42. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8425 mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kuid katseajal pani ta toime uued kuriteod, mille tõttu mõisteti talle Harju Maakohtu
  43. veebruari
  44. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1287 liitkaristusena vangistus, nagu ka
  45. augusti
  46. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-
  47. See näitab, et varasem karistus ja katseajal viibimine ei mõjutanud teda piisavalt ning I. Kalašnikov ei ole muutnud oma käitumist, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist.
  48. Puutuvalt kaitsja väitesse prokuröri arvamuse arvestamise kohta, märgib ringkonnakohus, et prokuröri arvamus kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise asjus ei ole kohtule siduv ja maakohus ei olegi ainuüksi sellest tulenevalt I. Kalašnikovi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätnud. Kaitsjal on õigus, et vangla iseloomustuses protsentidena esitatud riskihinnangule kohus ennetähtaegse vabastamise otsusel tugineda ei saa (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  49. novembri
  50. a määrus asjas nr 1-09-14104, p 26). Siiski ei ole maakohus I. Kalašnikovi vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmise otsuse tegemisel lähtunud vangla iseloomustuses esitatud protsentidest, vaid I. Kalašnikovi isikut iseloomustavatest asjaoludest ja tema varasemast elukäigust tulenevast ohuprognoosist. Seega on kaitsja sellekohane väide asjakohatu.
  51. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et I. Kalašnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta 3 uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada elektroonilise valve ega kriminaalhooldusega.
  52. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  53. novembri
  54. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  55. Kaitsja vandeadvokaat Margus Viira esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ning määruskaebuse koostamiseks kokku 120 minutit, mille eest küsib tasu kokku 172,80 eurot, sh käibemaks 28,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 172,80 eurot (sh käibemaks) I. Kalašnikovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.