← Eesti

2-23-13595/9

2-23-13595 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13595 Tsiviilasi Põltsamaa vald, Pisisaare küla, Kase

) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse põhjal kuulub puudutatud isikule korteriomand registriosa numbriga 1835535, asukohagaxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx küla, xxxxxxxxx vald, xxxxxx maakond. Puudutatud isik on jätnud perioodil alates 01.12.2021. a kuni 31.08.2023. a tasumata majandamiskulude ja teenuste eest, sh majandus- ja hooldustasu eest, kindlustusmaksed, remondifondi, üldelektri (Elektrum Eesti OÜ) ja elektri võrgutasude eest (Eesti Energia AS), vee- ja kanalisatsiooni kulu (sh üldkulu), samuti prügiveo ning kütte (pelleti graanul) eest kokku summas 3245,35 eurot. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isikule Exxxx 2

(4)Kxxxxx väljastatud arved alates 31.12.
  1. a kuni 31.08.
  2. a, kokku 21 arvet.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanikud on 07.09.

  1. a üldkoosoleku otsusega kinnitanud
  2. a majanduskava, mille kohaselt oli alates
  3. a detsembrist hooldustasu suuruseks 0,50 eurot/m2, puude ladumise tasu elamu kohta 100 eurot (kulu jagati nendele isikutele, kes ladumas ei käinud, seega 50 eurot oli Exxxx Kxxx osa) ning remondifond 0,50 eurot/m
  4. Korteriomanikud on 07.09.
  5. a üldkoosoleku otsusega kinnitanud
  6. a majanduskava, mille kohaselt oli
  7. a majandus- ja hooldustasu 0,50 eurot/m2, hooldustasu 0,15 eurot/m2, remondifond 0,50 eurot/m2, puude ladumine aastas kokku 350 eurot (kulu jagati isikute vahel, kes puid ladumas ei käinud, sh puudutatud isik), veebruaris pelleti küttesüsteemi paigalduskokku elamu kohta 18 000 eurot, mis jagati 18 korteri vahel (5 kuu peale), kindlustus 0,029 eurot/m2, raamatupidamine 0,060 eurot/m2 ning pangateenused 0,001 eurot/m
  8. Lisaks on korteriomanikud 07.09.
  9. a üldkoosoleku otsusega kinnitanud
  10. a majanduskava, mille kohaselt
  11. a planeeritud majandus- ja hooldustasu keskmiselt aasta kohta 0,204 eurot/m2, alates
  12. a veebruarist 108,40 eurot elamu (1084 m2) kohta kuus, seega 0,1 eurot/m2 kuus, remondifond 0,5 eurot/m2, pelleti küte elamu kohta alates veebruarist 2168 eurot kuus, mis jagatuna kogu m2 on 2 eurot/m2 kuus (2168/1084). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla (majandamiskulud ja teenused) summas 3245,35 eurot ning seda perioodil alates 01.12.
  13. a kuni 31.08.
  14. a. Nõue on esitatud 21 arve alusel. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 3245,35 eurot.

§ 42

lg 1 alusel on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult ka viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt oli seadusjärgse viivise suuruseks alates 21.01.

  1. a kuni 31.12.
  2. a 8% aastas ning alates 01.01.
  3. a kuni 30.06.2023.a 10,5% aastas ja alates 01.07.
  4. a kuni 21.09.
  5. a 12% aastas. Avaldaja on arvestanud perioodil 21.01.
  6. a kuni 22.09.
  7. a viivist kokku summas 160,56 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise summas 160,56 eurot. Lisaks peab kohus põhjendatuks avaldaja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet summas 40 eurot (

§ 42lg 2 p 2).

Kohus kohaldas 27.09.2023. a määrusega esialgset õiguskaitset ning määras, et seada Exxxx Kxxxxx kuuluvale kinnisasjale (registriosa numbriga 1835535, asukohaga xxxxxx maakond, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxx küla xxxxxxxxxxxxx) kinnistusraamatu IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 4050 eurot xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxx korteriühistu (registrikood 80427250) kasuks. 3

(4)Kinnisasjale (registriosa nr 1835535) kantud hüpoteek, mis on seatud Põltsamaa vald, Pisisaare küla, Kase tee 1 korteriühistu kasuks, jääb kehtima kuni resolutsiooni punktis 2 märgitud kohustuse täitmiseni puudutatud isiku Exxxx Kxxx poolt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot ning 70 eurot esialgse õiguskaitse avalduselt, seega menetluses tasutud riigilõiv kokku 120 eurot. Lisaks on avaldaja tasunud teenustasu 3 eurot (päring e-kinnistusraamatust) ning õigusabikulu avalduse ja esialgse õiguskaitse avalduse koostamisel on olnud kokku 480 eurot, s.o 4 tundi hinnaga 120 eurot/tund. Kokku menetluskulu 603 eurot. Kohus peab menetluskulu tervikuna põhjendatuks ning jätab menetluskulud summas 603 puudutatud isiku Exxxx Kxxx kanda. Arvestades avaldaja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik avaldusele ei vastanud ja puudutatud isikul asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.