← Eesti

2-22-151255/9

Obsah (10)§ 407§ 444§ 468§ 367§ 317§ 173§ 162§ 174§ 144§ 177

2-22-151255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-151255 Tsiviila

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

  1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik OK Incure OÜ esitas 29.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Sxxxxx Txxxxxxx 1616,70 euro saamiseks. 05.01.2023 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 04.07.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OK Incure OÜ esitas 18.07.2023 hagi Sxxxxx Txxxxxxxx vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 1254,44 eurot, intressi 189,26 eurot (periood 27.10.2020-15.08.2022, 40,9% aastas), sissenõutavaks muutunud viivise 462,13 eurot (periood 16.08.2022-18.07.2023, määr 39,9% aastas) ja sissenõudmiskulud 25 eurot (üks kiri 13.12.2022 pärast lepingu lõppemist). Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Esto AS-ga 11.10.2020 arvelduskrediidilepingu nr 6355489299, krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimääraga 40,9% aastas ja krediidi kulukuse määraga 59,28% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 40,9% aastas, väljavõtu tasu on 65,50 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul. Kostja sai perioodil 27.10.2020-02.11.2021 krediiti kokku summas 1470 eurot, millest on maha arvestatud krediidi väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, st 56,87 eurot. Kostja oli kohustatud tasuma igakuiselt
  2. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust, st igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Intress ja/või tasud peab klient igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,11% päevaintressist (saadud krediit 2000 * 0,11% = 2,2 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st 2000/60=33,33 eurot). Kostja tegi tagasimakseid kokku 676,54 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 215,56 eurot, intressi katteks 420,98 eurot, meeldetuletustasude katteks 10 eurot ja kiire väljamakse tasu katteks 30 eurot. Kostja oli viivituses kolme järjestikuse maksega. Esto AS ütles lepingu üles 15.08.2022 ning loovutas nõude 30.11.2022 hagejale. 21.07.2023 esitas hageja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning ka tõendid (kostja pangakonto väljavõte, kostja krediidifail tehtud päringutest, pensioniregistri väljavõte). Kohus võttis hagi 24.07.2023.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 2 2-22-151255 Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 01.10.2023 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud ja tõendanud, et esialgne võlausaldaja kontrollis kostja laenuvõimekust ning täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et põhinõue, intress, viivis, täiendav viivis alates hagi esitamisest ning sissenõudmiskulude hüvitis on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 397, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 p 3 ja

§ 367alusel hageja kasuks tagaseljaotsusega välja mõista.

Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus korduvalt edastada kostja võimalikule e-posti aadressile ning kahele võimalikule elukoha aadressile. Kohtute infosüsteemis märgitud viielt telefoninumbrilt polnud võimalik kostjat kätte saada. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused

§ 317mõttes.

Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes

§ 162lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

3 2-22-151255

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 315 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 315 eurot. Hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatud määras ja see on põhjendatud. Samuti on

§ 144

p 51 alusel põhjendatud kohtutäituri tasu 40 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 355 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.