Obsah (7)

§ 407§ 444§ 468§ 173§ 163§ 174§ 4842

2-23-110490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-110490 Tsiviilas

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 3 peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Modena Estonia OÜ esitas 10.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxxx Kxxxxxxxxx 2172,20 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 18.05.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.05.2023.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma nõudelt täiendavat riigilõivu hiljemalt
2. juuniks
3. Hageja esitas 05.06.2023 hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista krediidilimiidilepingu nr 202210231244490 alusel põhinõude 2000 eurot, kõrvalnõuded 172,20 eurot ja lisanduvalt viivise 0,065% päevas. Pooled sõlmisid krediidilimiidilepingu 23.10.2022 krediidilimiidiga 3000 eurot. Samal päeval esitas kostja taotluse väljamakse tegemiseks 2000 euro ulatuses. Hageja kandis nimetatud summa kostja pangakontole. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset. Kuna kostja oli viivituses kolme järjestikuse makse tegemisega, andis hageja kostjale võimaluse maksta võlgnevus hiljemalt 16.02.2023, vastasel juhul loeb hageja lepingu ülesöelduks 17.02.
4. Kostja makseid ei teinud ja leping lõppes 17.02.
5. 07.06.2023.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama järgnevad puudused: tasuma täiendavat riigilõivu 35 eurot, kuna hageja polnud viivisnõudelt riigilõivu tasunud; täpsustama kõrvalnõuete sisu ja nõude suuruse kujunemist ja mis ajast viivist nõutakse; esitama selgitused ja tõendid selle kohta, kas ja kuidas kontrollis hageja kostja krediidivõimelisust. Hageja esitas 21.06.2023 ja 14.07.2023 hagi täiendused, mille kohaselt on kõrvalnõueteks: sissenõudmiskulud 5 eurot lepingu kehtivuse ajal ja 20 eurot pärast lepingu kehtivust (lepingu ülesütlemise teatis, meeldetuletuskirja saatmine) ja intress 147,20 eurot (23.10.2022-16.02.2023, 24,90% aastas). Hageja teatas, et ei nõua kostjalt viivise maksmist. Kostja krediidivõimelisust hindas hageja 23.10.
6. Kostja märkis taotluses, et tema igakuised elamiskulud on 0 eurot. Hageja võttis analüüsi aluseks elamiskulud 220 eurot. Samuti lähtus hageja reeglist, et kliendi igakuised kohustused ei või ületada 50% kliendi kohustustest. Taotluse esitamisel on kostja andnud hagejale nõusoleku saada tema sissetulekute ja väljaminekute kohta vastavat pangakonto infot perioodi 26.06.2022 kuni 23.10.2022 kohta, mis oli vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja sissetuleku olemasolu ja suurust on hageja poolt kontrollitud 23.10.2022 pensioniregistrist. Kostja konto väljavõtte järgi oli tema sissetulek keskmiselt 1346 eurot ja 2 2-23-110490 finantskohustused 119 eurot. Eelnimetatud summad kinnitas taotluse esitamisel üle ka kostja. Hageja selgitas, et kliendid esitavad hagejale krediiditaotlusi elektrooniliselt. Krediidi taotlemiseks peab klient ennast esmalt tuvastama hageja iseteeninduskeskkonnas ning seejärel tuleb tal krediidi taotlemiseks sisestada nõutud andmeväljad. Iseteeninduskeskkond on üles ehitatud etapiviisiliselt, st kõigepealt toimub taotleja poolt andmete sisestamine, seejärel andmete kontroll (sh pensioniregistri andmete, panga väljavõtte alusel) ning viimasena automatiseeritud krediidi väljastamise otsustamine. Taotleja peab järgmisse etappi liikudes eelnevalt tema poolt esitatud andmed üle vaatama ja nõutud juhul kinnitama ning andma küsitud nõusolekud. Kuna süsteem on automaatne, lisas hageja kuvatõmmised tõendite osas (elektrooniline konto väljavõte kontoteabe teenuse kaudu, väljavõtted taotlusest, maksehäire kontroll, kolmanda osapoole krediidiriski hinnang). Hageja selgitas, et pärast kõikide kostja väljaminekute kokkuliitmist, millele oli lisatud puhver 10%, jäi kostjale igakuiselt vaba raha 899,17 eurot. Koos hageja krediidi tagasimaksega kulutanuks kostja kokku 15% sissetulekust kõikidele finantskohustustele. Krediit oli kostjale jõukohane. 17.07.2023.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Kostja kinnitas 14.09.2023 e-kirja teel hagimaterjalide kättesaamist. Seega toimetati menetlusdokumendid kostjale kätte 14.09.2023. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud ja tõendanud, et ta kontrollis kostja laenuvõimekust ning täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et põhinõue ja intress on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 397 alusel hageja kasuks tagaseljaotsusega välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõudmiskulude hüvitise nõue ei ole osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 25 eurot (5 eurot enne lepingu lõppemist ja 20 eurot pärast). Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning et hageja on majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast 3 2-23-110490 võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2. Meeldetuletuskirju tuleb mõista kitsendavalt arvestades VÕS § 1132 tarbijakaitselist iseloomu. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nt nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. Hageja nõuab pärast lepingu kehtivust sissenõudmiskulude hüvitist 20 eurot ning on märkinud, et tegemist on mh meeldetuletuskirjaga lepingu ülesütlemise kohta. Ülesütlemisavaldus ei ole võlgnevuse meeldetuletamine ning seda ei saa pidada meeldetuletuskirjadeks VÕS § 1132 lg 1 ja 2 tähenduses. Sellest tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt hüvitist ülesütlemise teate saatmise eest. Sissenõudekulude hüvitise nõue on põhjendatud üksnes lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest kokku summas 5 eurot. Seega on hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks tagaseljaotsusega välja mõista 5 eurot. Ülejäänud nõude, 20 euro ulatuses, jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 99% ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Lähtudes

§ 163

lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 350 eurot ning hiljem täiendavalt 35 eurot, kokku 385 eurot. Hageja teatas hagi täienduses aga, et ta ei nõua siiski kostjalt viivist. Hagi esitamisel viivise nõudeta pidanuks hageja tasuma kokku 350 eurot. Hageja on tasunud seega 35 eurot rohkem, mida tal on õigus taotluse alusel tagasi saada. Hageja menetluskuludena tuleb käsitleda riigilõivu summat 350 eurot. Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetlus kulud 20 eurot. Kohus leiab, et MKM kulud 20 eurot on põhjendatud

§ 4842alusel.

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 370 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 3,70 eurot ja kostja kanda 366,30 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud (ei vastanud kohtule kirjalikult), mistõttu ei ole käesolevalt vajalik 4 2-23-110490 poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 366,30 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5