kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja tegi lepingu täitmiseks viimase makse 12.04.2020. See annab aluse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagiavalduses märgitu kohaselt kokku 900 eurot, millest riigilõiv on 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (vt
p 7 koostoimes § 484 lg 2 pga 3 ja § 172 lg-ga 9) ning lepingulise esindaja õigusabikulust 600 eurot (5 x 120). Hageja lepingulisel esindajal kulus asja materjalidega tutvumisele, tõendite hankimisele, asjaolude ja tõendite analüüsile, kompromissläbirääkimistele kostjaga, põhjendatud nõude analüüsile ning hagiavalduse koostamisele kokku 5 tundi hinnaga 120 eurot tund käibemaksuta. Hageja kinnitab nende menetluskulude kandmist seoses käesoleva kohtuasjaga (
3. Kohus saatis hagimaterjalid R. R.ile kohtule teadaolevatel kostja aadressidel (sh e-post), kättetoimetamine ei õnnestunud. Kostja tegelik asukoht oli teadmata, mistõttu toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.09.2023.a.
lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 28.09.2023.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 4. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt
KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas
6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 4
lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, §164 jj, § 401 lg 1, § 4034lg 7,
Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja esitatud nõudest (5246,93 eurot) sissenõutavaks muutunud 2927,10 eurot, tulevikus muutub sissenõutavaks 2319,23 eurot. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud (maksetähtajad möödunud) nõue 3417,04 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue 1829,89 eurot. Vastavalt
võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
näeb tulevaste nõuete esitamise lubatavuse eeldusena ette, et tulevase nõude saab esitada, kui võib eeldada, et võlgnik kohutust õigel ajal ei täida. Hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Hageja on seisukohal, et kuivõrd R. R. on viimase makse laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks teinud 12.04.2020.a. ning ei ole edaspidi üles näidanud vähimatki huvi võla tasumiseks, on alust eeldada, et ta ei tee (ei kavatse seda teha) ka tulevikus. Kohus leiab, et hageja seisukoht on põhjendatud. Kostja ei ole tagasimakseid teinud kolme aasta vältel, lisaks sellele ei ole talle võimalik kätte toimetada ka menetlusdokumente (toimetati Ametlike teadaannete kaudu). Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas R. R., et elab Saksamaal ja kasutab e-posti XXX (dtl 1), kuid oma aadressi ei teavitanud, e-posti aadressilt puudub kinnitus kohtu materjalide kättesaamise kohta. Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb.1Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab
Rosenbergilt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissnõutavaks muutunud nõude 3417,04 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 1829,89 eurot, mille osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikus toodule (dtl 71-72). 8. Vastavalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 9. Vastavalt
Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 900 eurot, millest riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 600 eurot (arvestusega 5 töötundi x 120 töötunni hind). 1
kommenteeritud väljaanne 2017, § 369 kommentaar lk 420-421. 5
lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise eest tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses on õigusabikulu taotlus 600 eurot ebamõistlikult ega vasta toimingutele tegelikult kulutatud ajahulgale ja töömahule. Kohus loeb hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot. Koos riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kuluga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 595 + 20 + 240 = 855 eurot. 11. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 4.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.