← Eesti

1-10-5424/146

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-10-5424 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. novembri
  3. a määrus, millega jäeti Guntars Kaziks (isikukood: 36704074212) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Guntars Kaziks, määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
  6. Harju Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsusega tunnistati Guntars Kaziks süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu
  9. oktoobri
  10. a otsusega. Guntars Kaziksile mõistetud karistusaeg algas
  11. novembril
  13. Tartu Vangla esitas
  14. septembril 2023 Tartu Maakohtule kinnipeetava Guntars Kaziksi materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
  15. Tartu Maakohtu
  16. novembri
  17. a määrusega jäeti Guntars Kaziksi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõetult sellised. 3.
  18. Kuigi täidetud on formaalsed eeldused Guntars Kaziksi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, selgub kinnipeetava iseloomustusest, et vabanemise korral puudub Guntars Kaziksil kontrollitud elukoht. Rahvastikuregistris on süüdimõistetu elukoht märgitud üksnes kohaliku omavalitsuse täpsusega (Pärnumaa, Tori vald). Ühtlasi on kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Guntars Kaziks ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, mistõttu ei soovi ta ka tugiisiku- ja majutusteenusele suunamist. 3.
  19. Püsiv ja kindel elukoht peab süüdimõistetul olema sellel hetkel, kui kohus hakkab kaaluma tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud elukoht peab olema kontrollitud kriminaalhooldusametniku poolt. Püsiva elukohata inimest ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuivõrd ennetähtaegse vabanemisega kaasneva käitumiskontrolli nõuded on valdavalt seotud elukoha olemasoluga. Samuti märkis kohus, et kuna Guntars Kaziks ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, vaid karistuse lõpuni kanda, siis on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Määruskaebus
  20. Guntars Kaziks esitas Tartu Maakohtu
  21. novembri
  22. a määruse peale kaebuse, paludes kaevatav kohtumäärus tühistada ning saata kohtuasi uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtule. Guntars Kaziks märgib määruskaebuses, et ta ei teadnud, et vangla ja prokuratuur tema ennetähtaegset vabastamist toetavad. Kuna neljal varasemal korral on kohtud tema ennetähtaegsest vabastamisest keeldunud, kaotas ta selleks lootuse. Olles nüüd teadlik prokuratuuri ja vangla toetavast seisukohast, on ta valmis esitama oma elukoha andmed. Praegu töötab ta Tartu Pesuköögis ning saab seal ka vabanemise korral jätkata. Guntars Kaziks palub saata tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimus uueks arutamiseks maakohtule, et ta saaks teatada, kuhu ta kavatseb ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda. Ringkonnakohtu seisukoht
  23. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Guntars Kaziksi vangistusest tingimisi enne tähtaega jätmise kohta
  24. Ehkki Guntars Kaziks märgib määruskaebuses, et ta on nüüdseks meelt muutnud – st soovib ennetähtaegselt vabaneda – ning toob välja, et (tegelikult) on tal vabanemisjärgne elukoht olemas, jääb viide selle olemasolule paljasõnaliseks. Süüdimõistetu ei ole taolist väidet vähimalgi viisil avanud ega esitanud ainsatki selgitust, kuhu kohta ta vabaneda plaanib ning kas see on üldse võimalik. Kindla vabanemisjärgse elukoha puudumisel on aga Guntars Kaziksi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine välistatud.
  25. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik üksnes katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile, mille kestel peab süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Seepärast on kohtupraktikas asutud seisukohale, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatuks eelduseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  26. mai
  27. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-16, p 7).
  28. Ka kohtuasja materjalidest ei nähtu ühtegi eluruumi, kus Guntars Kaziksil oleks eelduslikult võimalik katseaja lõpuni alaliselt elada ja mille kohus saaks KarS § 76 lg 5 ls 2 ja § 75 lg 1 p 1 alusel määrata tema alaliseks elukohaks. Seega pole käitumiskontrolli kohaldamine Guntars Kaziksi puhul võimalik ja järelikult ei saa teda ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
  29. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tuleks aga Guntars Kaziksi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine kõne alla isegi mitte siis, kui tal vabanemisjärgne elukoht olemas oleks. 2
  30. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Teisisõnu saab lõpetada üksnes sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Guntars Kaziksi varasema elukäigu pinnalt taolisele järeldusele võimalik jõuda ei ole. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on teda kriminaalkorras karistatud seitsmel korral: teda on karistatud nii vägistamise, sugulise kire vägivaldse rahuldamise, röövimise, tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise kui kehalise väärkohtlemise eest. Ka viiel varasemal korral vanglakaristuse kandmine pole Guntars Kaziksit õiguskuulekale teele suunanud. Markantseima näitena on vangla tähelepanu juhtinud asjaolule, et kõigest aasta pärast viimase (s.o praegusele eelneva) vangistuse kandmist jätkas Guntars Kaziks kuritegude sooritamist, pannes toime neli uut rasket isikuvastast tegu. Harju Maakohtu
  31. oktoobri
  32. a otsusest nähtub, et Guntars Kaziks vägistas
  33. aasta sügisel neli (neljal korral) sõidutee ääres hääletanud tütarlast, toimides igal korral peaaegu äravahetamiseni sarnasel viisil: süüdimõistetu võttis küüti palunud ohvri auto peale, misjärel pritsis tulijale pipragaasi näkku ning alistas viimase vägivalla abil. Lõpetuseks asus ta ohvritega brutaalselt vahekorda, surus enda peenise ohvritele tuppe, toppis enda näppe ohvrite pärakusse ning sundis ohvreid tema sugutit imema. Kirjeldatud viisil sooritas Guntars Kaziks neli erineval ajal toimunud vägistamistegu. Guntars Kaziksi teod näitavad, et ta on valmis nõrgemate inimeste suhtes pruukima jõhkrat vägivalda. Viimasel korral, pärast ohvrile pipragaasi sarnase kemikaali näkku laskmist, hakkas kannatanu karjuma. Häiritud süüdistatav peatas sõiduki ning asus kannatanut kägistama. Kuna kannatanu osutas jätkuvat vastupanu ning püüdis põgeneda, peksis Guntars Kaziks teda rusikatega vastu nägu ning põlvega kõhtu. Kuigi kannatanul õnnestus ennast lahti rebida ja autost mõnikümmend meetrit eemalduda, jooksis süüdistatav talle järele ning sai ta kätte, misjärel tiris maas lamava kannatanu auto juurde tagasi. Süüdistatav jätkas kannatanu peksmist, võttes appi jalad, ning tiris teda juustest. Kolleegium rõhutab, et sedavõrd raskeid kuritegusid toime pannud kinnipeetava retsidiivsusrisk peab ennetähtaegseks vabanemiseks olema eriti väike, kuna potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked.
  34. Arvestades süüdimõistetu korduvat karistatust ning kirjeldatud asjaoludel toime pandud kuritegusid, peab tõenäosus millegi sarnase kordumiseks olema väike. On ilmne, et sääraseid kuritegusid sooritanud isiku usaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused. Olgugi, et Guntars Kaziks on vanglas käitunud reeglitele vastavalt – mille tulemusena viibib ta eelmise aasta lõpust avavanglas – ei võimalda teda iseloomustav materjal jõuda järelduseni, et ta oleks kuritegudest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud või tehtut kahetsenud. Vastupidi – kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Guntars Kaziks ei tunnista ühtegi toime pandud kuritegu ning süüdistab kannatanuid valetamises ja pahatahtlikkuses. Ühtlasi heidab ta enda vanglas viibimist ette puudulikule õigussüsteemile (ebapädevatele kohtunikele) ning ühiskonnale tervikuna. Ja kuigi süüdimõistetu osales
  35. aastal sotsiaalprogrammis „Uus suund“, läbis ta selle suuresti vaid teoreetiliselt, kuna ta polnud valmis enda poolt toime pandud kuritegusid käsitlema. Niisugused düssotsiaalsed hoiakud, nagu vaenulikkus teiste inimeste suhtes ning kuritegudes avaldunud sihikindel käitumismuster, viitavad kolleegiumi meelest võrdlemisi suurele uue kuriteo toimepanemise riskile.
  36. Kirjeldatud asjaolude pinnalt tuleb Guntars Kaziksist lähtuvat ohtu pidada jätkuvalt reaalseks ja suureks tänaselgi päeval. Niisugust seisukohta ei muuda ka korrektne käitumine vanglas, kuna uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata.
  37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  38. novembri
  39. a määruse muutmata ning selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.