Obsah (7)

§ 424§ 74§ 65§ 121§ 120§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 6. detsember 2023 1-22-

§ 424

lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 8.05.2018.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse. S. Leesalu tunnistati süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

Samuti tunnistati S. Leesalu süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti S.

Leesalule liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel, suurendades S.

Leesalule mõistetavat karistust, s.o 6 kuud vangistust, eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse võrra, mõisteti S. Leesalule liitkaristuseks toimepandud kuritegude eest 3 aastat ja 9 kuud vangistust. S. Leesalu asus karistust kandma 20.06.2022 ning karistus saab tal kantud 20.03.

2. Vangla esitas maakohtule materjalid S. Leesalu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks ja toetab seda. Prokuratuuri esindaja soostub vangla arvamusega.
3. Maakohtu
4. novembri
5. a määrusega jäeti S. Leesalu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Formaalsed eeldused

§ 76

lg 1 p 1 järgi on täidetud.

§ 76lg-s 4 toodud materiaalsete aluste kohta märkis kohus järgmist.

Positiivseks pidas kohus „Eluviisitreeningu“ läbimist ja selle tagasisidet. S. Leesalu läbis riigikeele A1 tasemel ning omandab A2 taset ja abikoka eriala. Ta on määratud majandustöödele, tal on elu- ja töökoht ning toetavad lähedased.

1. Ohuprognoos tuleneb isiku varasemast elukäigust, alkoholiprobleemidest, impulsiivsusest, puudulikust probleemilahendusoskusest ja vägivaldsusest. S. Leesalu on kriminaalkorras karistatud neljal korral, ta kannab esimest vangistust. Kuriteo asjaolude juures arvestas kohus, mille eest on S. Leesalu karistatud ning mille eest ta praegust karistust kannab. Viimased kuriteod (joobes juhtimine, kehaline väärkohtlemine ja tapmisega ähvardamine) on etteplaneerimata, süütegude vägivaldus on kasvanud. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Arvestades varasemaid kuritegusid ja praegust karistust, ei ole S. Leesalu muutunud: tema vägivaldsus on isegi suurenenud. Süstemaatilised õigusrikkumised ja oma vigadest mitteõppimine näitab isiku kuritegelikke hoiakuid. Vangla on välja toonud, et S. Leesalu keeldus teise kambrisse ümberpaigutamisest subkultuurstel põhjustel ja tõmbas kaaskinnipeetava ettenähtud kambrist välja. See näitab vägivaldsete hoiakute säilimist vangistuses. Vanglas kaaskinnipeetava suhtes toime pandud distsiplinaarsüütegu näitab, et S. Leesalu võib vägivaldselt käituda ka kainena. Tal puudub oskus lahendada probleeme vägivallata. S. Leesalu pisendab oma süüd abikaasa suhtes füüsilise vägivalla kasutamise osas, st ühelt poolt ta kahetseb ja vabandab, ent siis väidab, et kannatanu on tema süüd suurendanud ja tegelikult pole ta füüsilist vägivalda kasutanud. Kõiki probleeme näeb S. Leesalu abielulahutuses, jättes tähelepanuta, et see pole tema esmakordne karistus. Kaaskinnipeetava osas ei väljenda ta aga isegi kahetsust ja õigustab tegu sellega, et ei suuda erinevate vaadetega inimesega ühes kambris elada.
2. Varasemalt on S. Leesalu olnud kriminaalhooldusel, ent rikkus registreerimisnõuet ja pani toime uue kuriteo. Kohtuistungil väljendatust võib järeldada, et ta pidas varasemaid kriminaalhoolduse tingimuste rikkumisi tühisteks ning väidab, et läbis katseaja probleemideta. See näitab S. Leesalu ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse ja seab kahtluse alla selle eduka läbimise perspektiivi.
3. Uue kuriteo riskifaktoriks on S. Leesalu sõltuvusprobleem ja agressiivne käitumismaneer. Ta ei tunnista alkoholisõltuvust (seda ei ole ka diagnoositud). Samas näitavad korduvalt alkoholijoobes toimepandud kuriteod ning alkoholijoobes vanglakaristuse kandmisele ilmumine probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Ohumärgiks on seegi, et S. Leesalu arvates suudab ta alkoholist kerge vaevaga hoiduda ja peab sõltuvusravi nõrkuseks. Olles samas karistatud joobes juhtimise eest, ei teinud ta sellest mingeid järeldusi, ei asunud ravile, vaid pani ka teist korda toime sama kuriteo. Lisaks on teda samaliigilise teo eest väärteokorras kahel korral karistatud. Seetõttu puudus kohtul veendumus, et S. Leesalu tegelikult sooviks sel korral alkoholi tarvitamisest hoiduda ja elada seaduskuulekalt. S. Leesalu kohtuistungil antud selgitustest jäi kohtule pigem arusaam, et süüdlane on valmis andma lubadusi veenmaks kohut end vabastama. Samal ajal ei teadvusta ta endale, kas ja kuidas ta lubadusi täitma hakkab. Sõltuvusprobleemist vabanemiseks abiotsimist ta vajalikuks ei pea, mistõttu eksisteerib risk seoses alkoholi tarvitamisega.
4. S. Leesalul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust: noomitus teavituskohustuse täitmata jätmise eest (kuriteost teavitamine) ning vägivalla kasutamise eest kaaskinnipeetava suhtes. See tekitab kahtlusi tema õiguskuulekuses vabaduses. 2
5. Lähedaste olemasolust ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, sest suhted lähedastega ei ole ajas muutunud. Lähedased ei oma S. Leesalu käitumisele mõju.
6. S. Leesalu on tasunud võlgnevused ja tal on töökoht. Samas töötas ta ka varem ametlikult ja sai majanduslikult hakkama, ent pani siiski toime kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil (pangakaardi võltsimine ja võltsitud pangakaardi kasutamine). Tema toimetulekut võib mõjutada alkoholi tarvitamine. Seega ei välista töökoha olemasolu täielikult uue kuriteo riski. Lisaks on kinnipeetava suhtes täheldatud ohtlikkust ja riski paljudes hinnatavates valdkondades. S. Leesaluga on läbi viidud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi, samas on planeeritud veel vajalikke tegevusi. Kohus pidas nende tegevuste läbimist enne S. Leesalu vabanemist äärmiselt oluliseks. Praegusel ajal on S. Leesalu varasemale käitumisele ja tema kohtuistungil avaldatud seisukohtadele tuginedes veel vara jõuda tõsikindlale järeldusele, et vangistuses viibitud aeg on teda muutnud ning ta suudab vangistuses omandatud teoreetilisi teadmisi ka vabaduses rakendada ja õiguskuulekalt elada. MÄÄRUSKAEBUS
7. S. Leesalu palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada end tingimisi ennetähtaegselt.
8. Vabanedes elektroonilise valvega jääb S. Leesalu tegevus väga piiratuks, st kriminaalhoolduse kontroll säilib 2 aastat pärast karistusaja lõppu. Samas saab ta abistada pere ja nendega piiramatult suhelda, mitte riiki koormata.
9. Kohus ei lubanud S. Leesalul rääkida omapoolset versiooni kuriteo asjaoludest, ent ta peab oluliseks kuriteoni viinud asjaolude selgimist. Kohtus kuriteoga seotud asjaolude selgitamine ei tähenda soovi oma süüd vähendada. S. Leesalu esitas määruskaebuses sündmuste kirjelduse ja motiivid, mis tema tegu ajendas. Ta ei rünnanud kedagi põhjuseta ega nõudnud raha, vaid püüdis kaitsta enda pere heaolu ja vara, mille nimel oli 10 aastat vaeva näinud.
10. S. Leesalu ei ole nõus kohtu järeldustega tema käitumisele karistuse kandmise ajal. Talle ei tutvustatud enne istungit kohtusse saadetud dokumente, mistõttu puudus ettevalmistusaeg. Kohus toetus rikkumisi hinnates üksnes vangla informatsioonile (st mõnele reale vaideotsusest). Distsiplinaarkaristused on S. Leesalu aga vaidlustanud (vt ka haldusasjad nr 323-1644 ja 3-23-1336). S. Leesalu kirjutab kaebuses, miks ta keeldus minemast teise kambrisse. Olukord, milles kohus nägi S. Leesalu kriminaalset käitumist, tekkis hoopis tema julgeoleku pärast.
11. Kohus hindas kõrgeks S. Leesalu uue kuriteo riski. Kaaluda tuleks aga kõiki asjaolusid, mitte üksnes süüdlast negatiivselt iseloomustavat materjali. Kohus vaagis S. Leesalu käitumist üksnes olukordades, kus tema käitumine oli sunniviisiline ning sündmuste pinnalt, mis toimusid kõige raskemal eluperioodil. Kohus ei usaldanud mitte üksnes S. Leesalu, vaid ka spetsialiste jt ametnikke, kes on jälginud tema käitumist 1,5 aasta jooksul ning töötavad riigi poolt kinnitatud programmi järgi. Kohus hindas prokuröri, kriminaalhooldaja ja vangla arvamusi üksnes formaalselt tõlgendades neid endale mugavas suunas.
12. Oma suhtumist alkoholi väljendas S. Leesalu sotsiaalprogrammis, lisavestlustel ja kohtus. Ta läbis „Eluviisitreeningu“ edukalt. Kohtu seisukohta arvestades aga lubab S. Leesalu täiendavalt, et kodeerib end 2 aastaks vabatahtlikult alkoholi vastu. Sotsiaalprogrammidega seotud vestlused on tal võimalik läbida ka vabaduses. 3
13. Kohus suhtub skeptiliselt ka S. Leesalu töökohta, ent ta kinnitab, et asub tööle Narva-Jõesuu Vladimiri koguduses mööblirestaureerijana. Viimasel vabadusekuul töötas S. Leesalu samuti seal. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus S. Leesalu ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt.. Kohus on S. Leesalu teoni viinud asjaolusid hinnanud juba süüdimõistvas otsuses ning mõistnud talle süüle vastava karistuse. Samas ei saa väita, et maakohus oleks jätnud hinnangu andmata S. Leesalu selgitustele.
15. Määrusest nähtuvad põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et S. Leesalu karistuse eesmärgid on täidetud. Ühtlasi analüüsis kohus talle esitatud materjalide pinnalt, milliseid riske praegusel ajal kinnipeetava vabastamine kätkeks ning põhjendas sedagi, miks ei tekkinud veendumust, et süüdlase kriminogeenseid riske maandaks kriminaalhooldus.
16. Ringkonnakohus tutvus ka haldusasjades tehtud lahenditega 3-23-1644 (Tartu Ringkonnakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata S. Leesalu kaebus Tartu Halduskohtu
17. juuli
18. a määruse peale, millega tagastati S. Leesalu kaebus Viru Vangla
19. juuni
20. a käskkirja nr 3-23/1-3/76 tühistamiseks) ja 3-23-1336 (S. Leesalu kaebus Viru Vangla 05.04.2023 käskkirja nr 6-3/134-1 tühistamise nõudes). VangS § 64 lg-s 4 nimetatud käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta on haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 1 kohaselt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Kohtuasja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et ükski vanglateenistuse käskkirjadest S. Leesalu distsiplinaarkaristuse määramise kohta oleks praeguseks kehtetuks tunnistatud või et mõne käskkirja kehtivus oleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse korras peatatud. HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Ehkki S. Leesalu enda süüd ei tunnista, sai maakohus S. Leesalu kehtivatele distsiplinaarkaristustele tugineda. S. Leesalu määruskaebusel puuduks ka selles osas ringkonnakohtus edulootus.
21. Maakohus ei ole menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lgst 3 määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4