TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-1129 4. detsember 2023 Karin

) § 214 alusel võib prokuratuuri loal ja määratud ulatuses kohtueelse menetluse andmeid avaldada. - 04.05.2023.a vastuse kaebaja avaldusele, milles kaebaja avaldas rahulolematust eelmises punktis nimetatud vastusega. Vastuses selgitati, et kaebajale on 05.04.2023 vastusega ammendavalt vastatud ning täiendavate selgituste andmine ei ole võimalik ega vajalik. Kaebaja samasisulistele pöördumistele jäetakse edaspidi vastamata. 3. PPA edastas kohtule 03.05.2023 vastuse nr 3.2-2/1912-2. PPA teavitas kaebajat, et kriminaalasi nr 21740000128 on Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna poolt lõpule viidud ja materjalid saadeti 14.03.2022 Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonda. Samuti teavitas PPA, et

§ 214

lg 1 alusel võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel.

1. Kohtuasja 3-22-1513 dokumentidest nähtub alljärgnev: - PPA tunnistas 01.07.2022.a otsusega nr 15.3-3.1/1850-8 kehtetuks kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa. Haldusmenetluses kogutud tõendite hulka kuulusid tunnistajate ülekuulamise protokollid kriminaalasjas nr 21740000128; - kaebaja esitas kaebuse PPA 01.07.2022.a otsuse tühistamiseks. Kaebaja tugines muuhulgas sellele, et kriminaalasjast nr 21740000128 pärinevad tunnistaja ülekuulamise protokollid ei ole lubatavad tõendid ning ei nõustunud nende sisuga; - PPA selgitas oma 24.04.2023.a seisukohas, et tunnistaja ülekuulamise protokollide kasutamiseks ja avaldamiseks on luba ja initsiatiiv tulnud Prokuratuurilt, PPA on lähtunud haldusmenetluses uurimispõhimõtte teostamisest ning täitnud oma kohustust haldusorganina selgitamaks välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud; - kohus käsitles otsuses kaebaja väidet, et mõned haldusmenetluses kasutatud tõendid pärinevad pooleli olevatest kriminaalmenetlustest. Kohtu seisukoht
2. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna ta ei ole rahul vastustega, mille PPA ja Prokuratuur talle andsid. Kaebaja soovib saavutada seda, et PPA ja Prokuratuur esitavad talle uued, kaebaja soovitud sisuga vastused. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive. Tegemist peab olema subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil.1 1 Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. K. Merusk, I. Pilving jt. lk 180 2
3. Kaebaja soovis ühelt poolt saada PPA-lt ja Prokuratuurilt selgitusi kriminaalasjas tehtud menetlustoimingu - kriminaalasjas kogutud andmete väljastamise kohta.

§ 34

lõikes 1 on sätestatud kahtlustatava õigused, mis on

§ 35

lg 2 alusel ühtlasi süüdistatava õigused.

§ 34

lg 1 p 8 annab kahtlustatavale ja süüdistatavale õiguse esitada taotlusi ja kaebusi. Kaebaja esitas taotluse selgituste saamiseks ning nii PPA kui ka Prokuratuur on sellele vastanud. Kohtule ei ole äratuntav õiguslik alus, mis võimaldaks nõuda Prokuratuurilt või PPA-lt kui uurimisasutuselt korduvaid selgitusi menetlustoimingu kohta, kui kaebaja ei ole esmaste selgitustega rahul. Viidatud sättes nimetatud kaebuse all on mõeldud

1. peatüki
2. jaos sätestatud uurimiskaebemenetlust, mis ei allu halduskohtu kontrollile.
3. Teiselt poolt soovis kaebaja saada selgitusi haldusmenetluses tehtud menetlustoimingu elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses tõendite kogumise kohta. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg 1 näeb ette haldusorgani selgitamiskohustuse. On tõsi, et PPA on mõistnud kaebaja avaldust selgituse küsimisena kriminaalmenetluses tehtud menetlustoimingu kohta ehk ei ole andnud selgitusi menetlustoimingu kohta, mille PPA tegi kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses. Samas nähtub määruse punktis 4 toodust, et selgituse haldusmenetluse menetlustoimingu kohta andis PPA kaebajale elamisloa kehtetuks tunnistamise üle toimuva kohtuvaidluse raames enne käesoleva kaebuse esitamist. Kohus leiab, et kaebaja poolt ei olnud heauskne esitada uus kaebus nõudes kohustada PPA-d andma talle selgitusi, kui kaebaja on selgitused teise haldusasja menetluse raames juba saanud. Ka HMS sätetest ei tulene kaebajale õigust küsida selgitust korduvalt.
4. Kohtule ei ole äratuntav, mil viisil aitaks kaebaja õiguste teostamisele kaasa teave selle kohta, täpselt milline ametnik ja millisel kuupäeval tunnistajate ülekuulamise protokolle küsis või väljastas. Vaidlust ei ole selles, et need dokumendid olid kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses kogutud dokumentide hulgas. Dokumentide väljanõudmise ja -andmise õiguslikku alust on kaebajale selgitatud. Kohus selgitab täiendavalt, et välismaalaste seaduse § 271 lg 1 sätestab, et haldusorganil on menetluse läbiviimisel õigus koguda andmeid välismaalasega seonduvate menetluses tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmekogudest, teistelt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatelt asutustelt ja isikutelt ning eraõiguslikelt isikutelt. Nimetatud isikutel ja asutustel on kohustus need andmed haldusorganile edastada ja haldusorganil on õigus neid andmeid töödelda.

§ 214lõiget 1 mõistab kaebaja valesti.

See säte tähendab, et kohtueelse menetluse dokumente võib avaldada prokurör ja tema loal muud menetlusosalised

1. Kui dokumendid andis PPA-le Prokuratuur, siis ei olnud selleks vaja vormistada mingeid nõusolekuid.
2. Kaebaja avaldused selgituste saamiseks ei ole käsitletavad teabenõudena (avaliku teabe seaduse § 6 tähenduses) ega selgitustaotlusena (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 tähenduses), kuna olemas on täpsemad, vastavalt kriminaalmenetlust ja haldusmenetlust reguleerivad normid. Kohus siiski märgib, et ka selgitustaotluse puhul aktsepteeritakse kohtupraktikas üldiselt isiku subjektiivset õigust saada vastus, kuid ei aktsepteerita kaebeõigust vastuse sisu vaidlustamisel.
3. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus kaebuses toodud nõuete, s.o täiendavate vastuste esitamiseks kohustamise nõuete esitamisel. Kaebus kuulub tagastamisele. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Kirjastus Juura
4. Lk 523, p 6 2 3 Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5. Kohus rahuldab kaebaja taotluse tõlkida käesolev määrus vene keelde. Menetlusabi taotluse seoses tõlkimisega lahendab kohus vajadusel (kui määruse tõlgib kohtu tõlk, siis tõlkimise kulud puuduvad).
6. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4