1-21-8400/92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-21-8400 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri
3. a määrus, millega jäeti Dmitri Berjozkin (isikukood: 38505093722) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Berjozkin, määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega tunnistati Dmitri Berjozkin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati seda Viru Maakohtu
9. juuli
10. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-21-3769) mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 1 aasta ja 4 kuu vangistuse – võrra, mille tulemusena moodustati kohtuotsuste kogumis liitkaristus 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti
11. august
12. Kohtuotsus jõustus
13. novembril
15. Viru Vangla esitas
16. septembril 2023 Viru Maakohtule kinnipeetava Dmitri Berjozkini materjalid tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad süüdimõistetu vabastamist. 1 Maakohtu määrus
17. Viru Maakohtu
18. novembri
19. a määrusega jäeti Dmitri Berjozkin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised. 3.
20. Täidetud on formaalsed eeldused Dmitri Berjozkini ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivne on, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Dmitri Berjozkini on vangistuses olnud tööga hõivatud, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning omandab alates
21. augustist 2023 riigikeelt. Pärast vabanemist soovib süüdimõistetu asuda elama Jõhvi Kristliku Koguduse Uus Põlvkond rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusesse. 3.
22. Dmitri Berjozkinil on neli kehtivat kriminaalkaristust, mis viitab sellele, et varasemad karistused ei ole talle piisavalt mõju avaldanud. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et eelmise, s.o Viru Maakohtu
23. juuli
24. a kohtuotsusega (kriminaalasjas nr 1-21-3769) asendati talle mõistetud karistuse kandmata osa üldkasuliku tööga ning ta allutati kriminaalhooldusele, mille kestel oli ta kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Sellest hoolimata pani Dmitri Berjozkin
25. augustil 2021 toime uue kuriteo – joobes juhtimise. Kirjeldatu seab kahtluse alla süüdimõistetu suutlikkuse püsida õiguskuulekal teel. 3.
26. Iseloomustusest nähtuvalt on Dmitri Berjozkinil alkoholiprobleem. Alkoholijoobes avaldub tema agressiivsus ja impulsiivne käitumine. Kinnipeetav tunnistab sõltuvust, kuid pisendab probleemi. Dmitri Berjozkinil on
27. aastal läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid jätkanud siiski vabaduses alkoholi tarvitamist.
28. aastal tehti talle alkoholivastane süst, kuid pool aastat hiljem pani ta toime uue kuriteo. Dmitri Berjozkini motivatsioon alkoholist loobuda on väike. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse ja tema valikuline koostöövalmidus seavad kahtluse alla tema suutlikkuse teha koostööd rehabilitatsioonikeskuse töötajate- ja kriminaalhooldusametnikuga. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Dmitri Berjozkin ka narkosõltlane. 3.
29. Dmitri Berjozkinil puudub vabaduses kindel töökoht, tema võlad on märkimisväärsed – summas 11 682,96 eurot. Vaatamata vabanemisfondis olevale rahale (194,38 eurot) ning ema toetusele, on süüdimõistetu majanduslik olukord kehv. Seda on varasemalt mõjutanud ka alkoholi kuritarvitamine.
30. aastal pani Dmitri Berjozkin majandusliku kasu saamise eesmärgil toime kuriteo. 3.
31. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Dmitri Berjozkin kergesti ärrituv, ta ei oska sihipäraselt probleeme lahendada ning süüdistab teisi. Kui kinnipeetav ei mõista ega tunnista oma süüd toimepandud tegudes, on vähetõenäoline, et ta on mõistetud karistusest vajalikud järeldused teinud. Individuaalsest täitmiskavast nähtub, et tal on läbimata veel sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Selle läbimine on oluline maandamaks tema impulsiivsest käitumisest ja puudulikust probleemilahendusoskusest tulenevaid uue kuriteo toimepanemise riske. Määruskaebus
32. Dmitri Berjozkin esitas Viru Maakohtu
33. novembri
34. a määruse peale kaebuse, paludes kohtult võimalust vabaneda tingimisi enne tähtaega rehabilitatsioonikeskusesse. Süüdimõistetu märgib, et soov rehabilitatsioonikeskusesse ravile asuda näitab, et tal on olemas tahtmine sõltuvusest vabaneda. Ta teeb vanglas tööd ning tal puuduvad rikkumised. Ta läbis sotsiaalprogrammi ja õpib riigikeelt. Dmitri Berjozkin palub võimalust sõltuvusega tegeleda. Rehabilitatsioonikeskuses on kvalifitseeritud töötajad, kes tegelevad sõltlastega individuaalselt. 2 Ringkonnakohtu seisukoht
35. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Dmitri Berjozkini vabastamata jätmises.
36. Kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tagajärjel võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
37. oktoobri
38. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 8). Kirjeldatud viisil kaalutlusviga maakohus kohtukolleegiumi meelest teinud ei ole.
39. Kuna KarS § 76 lg-s 4 välja toodud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
40. märtsi
41. a määrus asjas nr 1-09-14104, p 21). Nii sedastaski esimese astme kohus, et vaatamata mitmetele positiivsetele aspektidele pole kõiki asjaolusid kogumis hinnates võimalik jõuda veendumusele, et Dmitri Berjozkini käitumine pärast vabanemist saab olema õiguskuulekas. Peaasjalikult tingis niisuguse seisukoha Dmitri Berjozkini korduv kriminaalkorras karistatus ning uue kuriteo sooritamine kriminaalhoolduse kestel, samuti kinnipeetava aastatepikkune alkoholiprobleem.
42. Ei saa eitada, et Dmitri Berjozkini käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud aktiivselt majandustöödel. Positiivne on seegi, et ta on osalenud sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning omandab tänavu augustist riigikeelt. Ehkki toodud asjaolud on tunnustamisväärsed, ei kummuta need siiski järeldust, et Dmitri Berjozkini käitumine ei pruugi pärast võimalikku vabanemist püsida õiguskuulekas – selle vastu räägib tema varasem elukäik ühes pikaaegse sõltuvusprobleemiga.
43. Maakohus tõi asjakohaselt välja, et Dmitri Berjozkinil on neli kehtivat kriminaalkaristust: teda on varasemalt karistatud nii mootorsõiduki joobes juhtimise, väljapressimise, ähvardamise kui korduva kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et kokku on Dmitri Berjozkinit elu jooksul kriminaalkorras karistatud lausa kolmeteistkümnel korral, sealhulgas varavastaste- ja ühiskonnaohtlike kuritegude ning seksuaalkuriteo katse eest. Vanglas viibib ta viiendat korda. Juba ainuüksi korduvate vangistuste pinnalt võib välja lugeda, et ka vanglakaristus on Dmitri Berjozkini õiguskuulekale teele suunamise aspektist osutunud viljatuks. Kuna viimase kuriteo sooritas Dmitri Berjozkin kriminaalhoolduse alguses – kõigest kuu pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist – ei ole ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ning käitumiskontroll tema puhul uue kuriteo ohu maandamiseks piisavad.
44. Maakohus võttis uute kuritegude toimepanemise riskitegurina igati õigustatult arvesse muu hulgas ka Dmitri Berjozkini alkoholiprobleemi. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et alkoholijoobes avaldub tema agressiivne käitumine – ta kaotab enesekontrolli ning käitub impulsiivselt. Kuigi süüdimõistetu lubab oma sõltuvusprobleemiga tegeleda ning väljendab sõnades soovi asuda rehabilitatsioonikeskusesse ravile, ei saa tema varasemat elukäiku arvestades siiski pidada kuigivõrd tõenäoliseks, et ta vabaduses suudab või tahab pingutamist jätkata. Kuna alkoholiprobleem on Dmitri Berjozkinit saatnud terve elu ning enamiku 3 kuritegudest on ta sooritanud alkoholijoobes, on tal varem olnud küllalt võimalusi sõltuvusprobleemiga tegeleda. Seda ta teinud ei ole. Need vähesedki abinõud, mis ta on alkoholist loobumise nimel ette võtnud, on ebaõnnestunud –
45. aastal, kuus kuud pärast alkoholivastase süsti tegemist jätkas ta alkoholi tarvitamist. Siinkohal tuleb arvestada sedagi, et juba väljakujunenud alkoholiprobleemist vabanemine on raske, sest see nõuab tõsist pingutust tagasilangusest hoidumiseks. Pidades silmas iseloomustuses märgitut, mille kohaselt ei tule Dmitri Berjozkin probleemide sihipärase lahendamisega toime, süüdistades enda muredes teisi, suhtub ringkonnakohus ka võimalikku rehabilitatsioonikeskuse pakutava raviprogrammi läbimise edukusse äärmise skepsisega. Dmitri Berjozkini elukäigu pinnalt ei saa prognoosida muud, kui seda, et ta võib taas karskusperioodil libastuda ning jätkata alkoholi tarvitamist. See aga suurendab paratamatult uute kuritegude toimepanemise riski.
46. Toodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 pst 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
47. novembri
48. a määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4