KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-2547 Kohtukoosseis Janika Kallin, Julia Katškovskaja ja Orvi Koik Vaidlustatud

§ 121

lg 1 järgi esitatud süüdistuses tuvastas maakohus, et Y ja Kalev Miklas jõid 11.08.2022 kell 19.00 – 12.08.2022 kell 05.56 Raplamaal asuva XXX talu abihoones koos alkoholi. Süüdistuses loetletud kehavigastused tuvastati kannatanul 12.08.2022 kell 06.10. Ainuke inimene, kes süüdistuses märgitud ajavahemikul hoonest korraks läbi astus, et isalt võtmeid küsida, oli kannatanu poeg F. Tõendeid selle kohta, et Y oleks vahepeal sündmuskohalt lahkunud, kohtule ei esitatud. Kannatanul oli alkoholi liigtarvitamisest tingitud mälulünk ja pole usutav, et ta oli võimeline kusagile liikuma. Y suutis meenutada, et teda peksis näkku pikk ja kõhna mees, kuid rõhutas, et see ei olnud Kalev Miklas. Maakohtu hinnangul ei soovinud Y anda Kalev Miklast süüdistavaid ütlusi. Vaatamata sellele on kohtu arvates tõendatud, et teo pani toime süüdistatav. Kalev Miklas on kehaehituselt pikk ja kõhna, 2 süüdistatava elukohast, riietelt ja küünte alt leiti kannatanu verd. Süüdistatava ütlused tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta, sest need on ennast õigustavad ja vastuolus teiste tõenditega. 3.

§ 118

lg 1 p 7 järgi esitatud süüdistuses tuvastas maakohus, et Y ja Kalev Miklas jõid 08.11.2022 kuni 11.11.2022 kell 09.00 Raplamaal XXX talu kõrvalhoones koos alkoholi. Kannatanu oli 10.11.2022 hommikul veel elus, kuid juba siis olid tema pea piirkonnas tervisekahjustused. Y leiti surnuna 11.11.2022 hommikul, kannatanul oli hulgi elupuhuseid ja enesekaitsele viitavaid vigastusi ning ta suri peatrauma tõttu. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et Y peksis surnuks Kalev Miklas. Süüdistatava ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta, sest need muutusid ajas detailsemaks, nende sisu (kannatanu vigastas ise ennast) pole eluliselt usutav ja ei riimu teiste tõenditega.

1. Maakohus märkis, et Kalev Miklase suhtes viidi läbi statsionaarne kohtupsühhiaatria ja psühholoogia kompleksekspertiis, eksperdi hinnangul esinesid süüdistataval küll psüühikahäired (alkoholisõltuvus ja düssotsiaalne isiksus), kuid need ei takistanud tal mõista oma tegude tähendust ja juhtida käitumist.
2. Kohus kvalifitseeris Kalev Miklase teod KarS §-de 121 lg 1 ja 118 lg 1 p 7 järgi. Mis puudutab Y peksmist augustis 2022, siis ei kahelnud kohus kannatanul läbivaatuse käigus fikseeritud vigastuste iseloomu silmas pidades, et nende tekitamise ajal tundis Y füüsilist valu. Teo pani süüdistatav kohtu hinnangul toime tahtlikult. Kannatanu surnuks peksmise kohta novembris 2022 märkis maakohus, et Kalev Miklas pani süüdistatava tervist kahjustavad teod toime tahtlikult, kuid tagajärje (surma saabumine) suhtes esines hooletus. Kohus viitas, et vähemalt osa kannatanul tuvastatud vigastustest olid tekitatud ja näha juba 10.11.2022 hommikuks, sündmuskohal käinud politseinikud kiirabi kutsumist vajalikuks ei pidanud ning õhtul helistas Y veel oma sugulastele. Kohus järeldas, et Kalev Miklas läks peale Y peksmist magama ning leidis ta hommikul surnuna.
3. Karistuse mõistmisel pidas maakohus esmalt silmas seda, et Kalev Miklast on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata varasematele karistustele jätkanud ajas üha raskemaks muutuvate kuritegude toime panemist. Sel põhjusel ei pidanud kohus võimalikuks karistada süüdistatavat KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest rahalise karistusega. Kalev Miklase süü suurust määratledes leidis kohus, et KarS § 121 lg 1 järgi etteheidetava teo puhul on süüdistatava süü keskmine, kuid teine, KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritud tegu kätkeb endas märksa suuremat teosüüd. Kohus rõhutas, et kannatanul tuvastati väga palju tervisekahjustusi, süüdistatav peksis kannatanut intensiivselt rusikatega pähe ja kehasse. Kalev Miklase karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
4. Maakohus tegi otsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks 13.07.
5. Kannatanu X apellatsioonkaebus
6. Maakohtu otsusele esitas tähtaegse apellatsioonkaebuse kannatanu X. Kannatanu vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt, süüdistatavale mõistetud karistuse osas. X on seisukohal, et Kalev Miklas väärib maksimaalset võimalikku karistust ehk süüdistatavale tuleks liitkaristuseks mõista 12 aasta pikkune vangistus. Süüdistatava Kalev Miklase apellatsioonkaebus
7. Süüdistatav vaidlustas maakohtu otsuse õigel ajal. Kalev Miklas on seisukohal, et maakohtu süüdimõistev kohtuotsus tuleb tühistada, sest ta on süütu. 3 Süüdistatava kaitsja Eve Jundase apellatsioonkaebus
8. Ringkonnakohtule laekus süüdistatava kaitsjalt tähtaegne apellatsioonkaebus. Kaitsja esmane taotlus on tühistada maakohtu süüdimõistev otsus täielikult ning teha kliendi suhtes õigeksmõistev otsus. Alternatiivselt taotleb kaitsja

§-de 121 lg 1 ja 118 lg 1 p 7 järgi kergemate karistuste mõistmist.

1. Kalev Miklasele etteheidetud ja KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo puhul ei nõustu kaitsja maakohtu argumentidega, et kliendi süü on tõendatud. Apellandi hinnangul pidanuks maakohus asja lahendamisel arvestama Kalev Miklase ütlustega, mis on ajaliselt järjepidevad ja osaliselt teiste isikute ütlustega riimuvad. Nii näiteks kinnitas kannatanu, et ta võis 11.08.2022-12.08.2022 öösel ringi liikuda ning Yl oli sündmustest (keegi lõi teda) vaid ettekujutlus. Kannatanu oli veendunud, et süüdistatav teda ei peksnud. Tunnistaja Q vahendas kannatanu sõnu, et lööjaks ei olnud Kalev Miklas. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et sündmuskohal käinud Q üksnes avaldas arvamust, et süüdistataval tuvastatud vigastused võisid tekkida enesekaitsel. Selgusetuks jääb, kelle eest klient ennast kaitsma pidi. Tunnistaja F ütlused on asjakohatud, sest tema sündmust ei näinud ning need põhinevad Y oletustel. Politsei rinnakaamera 12.08.2022 salvestuselt nähtub, kuidas Y kahtlustab enda peksmises poeg Ft, kannatanu selgitab, et Kalev Miklas seda ei teinud. Mis puudutab DNA-ekspertiisil tuvastatut, siis pole klient kunagi vaidlustanud seda, et ta puutus Yga füüsiliselt kokku. Maakohtu seisukoht, et Y ei lahkunud hoonest, on oletuslik olukorras, kus Yl oli mälulünk ja ta ise möönab viitega kolmandate isikute teadmisele, et ta võis öösel ringi kakerdada. Eksperdi arvamus ei tõenda, et Yt löödi, vigastused võisid tekkida ka kukkumise tagajärjel. Maakohtu järeldus, et peksjaks oli pikk ja kõhna mees, kes sarnaneb süüdistatavaga, on meelevaldne. Sündmuskohal oli pime, kannatanul ei olnud võimalik maas lamades määratleda inimese pikkust. Kui peksjaks oleks olnud Kalev Miklas, siis tundnuks kannatanu ta näo järgi kohe ära. Pole eluliselt usutav, et Y läks novembris 2022 süüdistatava juurde pärast vägivalla tarvitamist augustis
3. Mis puudutab KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritud tegu, siis ka siin jättis maakohus apellandi arvates süüdistatava ütlused alusetult tõendikogumist välja. Maakohtu järeldus, et kliendi ütlused muutusid ajas detailsemaks, ei ole õige. Kohtueelses menetluses viidi ülekuulamine läbi nii, et Kalev Miklas vastas menetleja küsimustele. Järelikult tõlgendas kohus olukorda ekslikult süüdistatava kahjuks. Süüdistatava ütlusi hinnates tuleb arvestada sellega, et Kalev Miklas on järjepanu kinnitanud, et ta sündmuste ajalist kulgu täpselt ei mäleta, tegevus toimus pikema perioodi vältel ning vahepeal ta tukastas. Kalev Miklas selgitas, et talle jäi mulje, et kannatanu vigastab end hallutsinatsioonide tõttu, maakohus ei arvestanud süüdistatava ütluste usaldusväärsust hinnates sellega, et neid oli Yl esinenud varemgi. Viimast kinnitas näiteks Y tütar X. Kannatanu suitsiidikalduvusest teadis tunnistaja W. Seda, et Yl oli aeg-ajalt esinenud nägemusi ja luulumõtteid ning ta on olnud psühhoneuroloogiahaiglas ravil, kinnitasid nii kannatanu ise kui ka süüdistatav.
4. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalasjas tehtud ekspertiisid kliendi süüd ei tõenda. Esiteks pole Kalev Miklas kunagi väitnudki, et ta ei puutunud Yga kokku. Vastupidi, süüdistatav kinnitas, et ta proovis kannatanut abistada. Teiseks on maakohus ekspertide arvamust kasutanud valikuliselt. Neid hoolega ja kogumis lugedes võib öelda, et ekspertiisiaktides sisalduvad järeldused riimuvad Kalev Miklase ütlustega selle kohta, kuidas kannatanu toas ringi liikus, komistas ning end esemete vastu lüües vigastas. Tunnistajate P ja T sõnul ütles Y neile, et kukkus vastu pliiti. Vigastused kannatanu päraku piirkonnas süüdistatava süüd ei tõenda. 4
5. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et Y tekitas surmavad vigastused endale ise, alkoholijoobes, liikumis- ja tervisehäire tõttu. Kannatanu nägi nägemusi ning pole välistatud epilepsiahoog, mis vallandus alkoholi tarvitamisel. Kalev Miklase ütlused on objektiivsele kõrvalseisjale raskesti usutavad, kuid arvestades kannatanu ja süüdistatava eripära, on sündmuste käik nii, nagu seda kirjeldab süüdistatav, täiesti võimalik.
6. Kaitsja arvates ei arvestanud maakohus süüdimõistva lahendi tegemisel ja Kalev Miklasele karistuse määramisel süüdistatava ja kannatanu eelneva käitumisega, nende füüsilise ja psüühilise tervisega ning nende omavaheliste suhetega. Kaitsja on seisukohal, et kannatanu asetas ise järjepideva alkoholi kuritarvitamisega oma elu ohtu. Y oli teadlik, et ta põeb epilepsiat, kuid vaatamata sellele viis ta end seisundisse, kus hakkas nägema hallutsinatsioone ja nägemusi. Süüdistataval tuvastati ekspertiisi käigus düssotsiaalne isiksusehäire, mille kohta ei ole teada, kas see on kaasasündinud või elu jooksul tekkinud. Vaatamata sellele, et Kalev Miklase taju, mõtlemine, tahte- ja tundeelu on oluliselt häiritud ning talle on seoses psüühikahäirega määratud 100% töövõimetus, tunnistasid eksperdid süüdistatava süüvõimeliseks. Tõenäoliselt arvestas prokurör erinevalt maakohtust karistust taotledes süüdistatava tervisliku seisundiga ja palus Kalev Miklast karistada märksa leebemalt. Maakohus luges ekslikult süüdistatava süü suureks ja mõistis talle sanktsiooni ülemäära lähedale jääva karistuse. Kalev Miklase seisundit ei tohiks kaitsja arvates hinnata tema kahjuks, klient pole oma haiguses süüdi. Kalev Miklase karistust tuleks kergendada ka sel põhjusel, et mõlemas kuriteoepisoodis kutsus süüdistatav kannatanule kiirabi olukorras, kus Y sellest kategooriliselt keeldus. Apellatsioonimenetluse edasine käik:
7. Ringkonnakohus tegi apellatsioonkaebused menetlusosalistele e-toimikus nähtavaks ning KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul esitas kaitsja apellatsioonkaebusele vastuväite kannatanu.
8. Kannatanu X on seisukohal, et Kalev Miklase kaitsja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning süüdistatav väärib tehtu eest maksimaalset võimalikku karistust. Kannatanu leiab, et ekspert on välistanud selle, et Y võis end ise vigastada. Kehavigastused räägivad sellest, et need põhjustas teine inimene, kelleks oli kannatanuga koos olnud Kalev Miklas. Xle jääb arusaamatuks, miks palub kaitsja kõikvõimalikud kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Mis puudutab süüdistatava vaimset tervist, siis on Kalev Miklas võimeline talle süüksarvatud tegu toime panema ning just diagnoositud psüühikahäired on Y surma põhjuseks.
9. Ringkonnakohus võttis
10. septembril 2023 apellatsioonkaebused menetlusse ning määras, kindlaks kohtuistungi aja: kaitsja märkis apellatsioonis, et klient soovib asja vahetut arutamist.
11. Ringkonnakohtus
12. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungile ilmusid süüdistatav, kaitsja, kannatanu ja prokurör. Kalev Miklas, kaitsja ja kannatanu jäi esitatud apellatsioonkaebuste juurde, süüdistatav toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokurör oli seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud, seaduslik ja tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht: 5
13. Kolleegium vastab kõigepealt süüdistatava ja kaitsja apellatsioonkaebustele ning võtab seisukoha küsimuses, kas maakohtu otsusega KarS §-de 121 lg 1 ja 118 lg 1 p 7 järgi süüdi mõistetud Kalev Miklas on süütu ja tuleks seetõttu õigeks mõista (I ja II). Siis tuleb vastata kaitsja ja kannatanu kaebustes esitatud argumentidele, mis puudutavad Kalev Miklasele mõistetud karistuse raskust (III). Viimaks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks (IV). I
14. Süüdistatav Kalev Miklas ja tema kaitsja taotlevad esitatud apellatsioonides maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist. Süüdistatav kirjutas oma lakoonilises kaebuses, et on süütu. Sama leiab süüdistatava kaitsja, kes esitas kaebuses rea väiteid, miks tuleks maakohtu otsus kliendi süüdi tunnistamises täielikult tühistada. Kaitsja arvates tegi maakohus tõendite hindamisel vigu ja seetõttu on vale kohtu järeldus, et Kalev Miklas on talle süüks arvatud tegudes süüdi. Kolleegium apellantidega ei nõustu, sest kaitsja kaebuses sisalduvad argumendid ei lükka ümber maakohtu veenvaid seisukohti. Maakohtu asjakohaseid seisukohti kordamata, lisab ringkonnakohus kooskõlas KrMS § 342 lg 3 p 1 järgmist. 22.

§ 121

lg 1 järgi esitatud süüdistuses jättis maakohus süüdistatava ütlused kõrvale pärast tõendite analüüsimist põhjusel, et need on ennast õigustavad ja ei klapi ülejäänud tõenditega (vt maakohtu otsuse p 17). Kaitsja on seevastu arvamusel, et Kalev Miklase ütlused on ajaliselt järjepidevad ja vähemalt osaliselt teiste tõenditega riimuvad. Kolleegium möönab, et kui vaadata Kalev Miklase ütlusi (kd II tlk 175-176) ja kõrvutada neid ülejäänud tõenditega, siis on kaitsjal tegelikult õigus.

1. Nii näiteks on süüdistatav rääkinud, et ta purjutas oma kodus koos kannatanuga ja nad tegid seda mitu päeva järjest. Täpselt sama kinnitas kannatanu Y (kd I tlk 118-120), kes ütles seda sündmuskohale saabunud politseiametnik Qle ning viimane omakorda vahendas tunnistajana ülekuulamisel kannatanu sõnu (vt kd I tlk 113-115). Edasi selgitas süüdistatav, et ta ärkas ühel hommikul kannatanu kurtmise peale ning kui ta avastas, et Y nägu on paistes ja huul katki, kutsus ta kiirabi. Selle kohta, et süüdistatav seda tõepoolest tegi, esitati kohtule Häirekeskusesse 12.08.2022 tehtud telefonikõne mahakirjutus (kd II tlk 185). Kalev Miklase väidet, et kannatanu poeg F käis tema juurest läbi võtmeid küsimas, kinnitas nii Y kui ka tunnistaja F (kd II tlk 117). Tsiteeritud osa Kalev Miklase ütlustest on kolleegiumi hinnangul tõde. Vaatamata sellele ei ole õige kaitsja seisukoht, et süüdistatava ütlusi osas, mida kolleegium ei puudutanud, on võimalik asja lahendamisel kasutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja lahendamiseks kõige vajalikum ja olulisem osa Kalev Miklase ütlustest, ehk süüksarvatud teo kategooriline eitamine, on ennast õigustav vale. Lisaks puudub tõenduslik kvaliteet ütlustel, mis käsitavad seda, mis võis süüdistatava arvates juhtuda. Faktiliste asjaolude tuvastamisel ei saa tugineda inimese oletustele ja arvamustele.
2. Süüdistatav on täiesti kindel, et tema Yt ei peksnud. Kalev Miklase sõnul võis Y enne seda, kui ta avastas kannatanu vigastused, kusagil küla peal ringi kakerdamas käia. Seda, et teda kusagil väidetavalt nähti ringi liikumas, väitis ka Y. Maakohus süüdistatava ja kannatanu versiooniga ei nõustunud. Kohus märkis, et kannatanu joobeseisundit silmas pidades pole usutav, et ta oli võimeline iseseisvalt ringi liikuma. Oma järelduse rajas kohus asjaolule, et alkoholi tarvitamine kestis päevi, kannatanu sõnadele mälulünga kohta ning sündmuskohal 6 käinud politseiametniku vormikaamera salvestiselt nähtunud Y seisundile. Kaitsja hinnangul on maakohtu seisukoht oletuslik.
3. Ringkonnakohus möönab, et Y seisundit 12.08.2022 hommikul ei ole põhjust selle hindamisel, kas kannatanu oli või ei olnud võimeline iseseisvalt liikuma, üle tähtsustada. Kriminaalasjas on tõendatud, et politsei saabus sündmuskohale, sest kannatanu oli peksa saanud (vt tunnistaja B ütlused kd I tlk 113-115). Vaidlus puudub ja on tõendatud, et Y oli enne politseiametniku saabumist tarvitanud mitu päeva järjest ohtralt alkoholi. Järelikult võis kannatanu seisund olla juba noil põhjustel mõnevõrra hädisem. Samuti pole absoluutne reegel, et päevi kestev alkoholi tarvitamine ja sellest tingitud mälukaotus takistaks inimesel tingimata ringi liikumast. Kohtupraktikast leiab küllaldaselt näiteid selle kohta, kus teiste sõnul aktiivselt kõndinud ning tegutsenud alkoholijoobes inimesed ise mitte midagi sellist, mida tema kohta räägitakse, ei mäleta. Samas ei ole maakohtu seisukoht, et kannatanu Kalev Miklase elukohast ei lahkunud, oletuslik põhjusel, et tegelikult viitab kohus otsuse p 15 õigesti sellele, et hoonest, kus nii Kalev Miklase kui ka Y sõnul viibisid ainult nemad kahekesi, leiti kannatanu verd (vt siinkohal ka kd I tlk 95-112, kd II tlk 162-172). Kalev Miklase elukohast leitud veri räägib kolleegiumi hinnangul selle poolt, et kannatanu sai peksa seal, mitte kusagil küla vahel kõndides. Võimalusele, et süüdistatava ja kannatanu vahel võis ühise joomingu käigus tüli tekkida, viitavad asjas kogutud tõendid. Tunnistaja X märkis, et isa oli purjus peaga kergesti ärrituv (kd II tlk 233-234), tunnistaja C selgitas, et Y muutus purjus peaga äkiliseks (kd II tlk 221-223). Kolleegium peab võimalikuks, et kannatanu kalduvus joobes peaga üle reageerida võiski initsieerida konflikti süüdistatavaga. Põhjus, miks Kalev Miklasel erinevalt kannatanust märkimisväärseid vigastusi ei olnud, peitub ilmselt selles, et võrreldes kannatanuga, kes uuritud tõendite põhjal oli märkimisväärses joobes, oli süüdistatav märksa kainem (vt nt näiteks tunnistaja F ütlused kd I tlk 116-117 selle kohta, et kui ta võtmeid küsimas käis, siis isa oli pikali ja magas, samuti ei suutnud kannatanu omale 12.08.2022 abi kutsuda, kuid Kalev Miklas oli võimeline Häirekeskusesse helistama).
4. Selle kohta, miks peksjaks oli Kalev Miklas, märkis maakohus tõendeid analüüsides kokkuvõtlikult järgmist: 1) 12.08.2022 hommikul oli sündmuskohal ainult kaks inimest, süüdistatav ja kannatanu. Y oli läbi pekstud ning Kalev Miklase käed olid marraskil, riided ja jalad verekahtlase määrdumisega; 2) sündmuskohalt ja Kalev Miklase riietelt ning küünte alt leiti Y verd; 3) Yl tuvastatud kehavigastused olid tõenäoliselt tekitatud rusikaga või jalaga lüües; 4) kannatanu kirjeldus pikast ja kõhnast mehest, kes teda kätega näkku peksis, kui ta maas lamas, vastab süüdistatava välimusele. Vastukaaluks maakohtule on apellatsioonis väidetud, et 1) Y väitel ei olnud peksjaks Kalev Miklane; 2) kannatanu veri võiski sattuda Kalev Miklase peale, sest süüdistatav puutus kannatanuga kokku; 3) Y võis näha nägemusi, pole võimalik, et ta ei tundnud pikas ja kõhnas mehes Kalev Miklast ära; 4) ekspert ei välista, et kannatanu võis vigastused saada kukkudes. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tõendipõhiselt ümber lükanud apellantide väite, et Kalev Miklas on süütu. Kaitseväited seevastu on otsitud ja need ei ole loogilised. Vastuseks kaitsjale (ja süüdistatavale) märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Kaitsja on seisukohal, et Y oli veendunud, et teda ei peksnud Kalev Miklas. Kolleegiumi arvates on maakohus täiesti õigesti öelnud, et Y ei soovinud Kalev Miklast süüdistada. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kannatanu tütre, X sõnul oli Kalev Miklas praktiliselt ainuke inimene, kellega isa suhtles ja koos alkoholi tarvitas. Ringkonnakohus nendib, et kui suhtlusringkond on väga kitsas, siis on mõistetav, et ei taheta rääkida nende väheste peale, kellega läbi käiakse ja koos juuakse. Lisaks pole eluliselt usutav, et mälukaotuseni joonud ja 7 enda peksmises poega või küla peal kohatud täiesti juhuslikke inimesi kahtlustanud kannatanu suudab samas väga kindlalt väita ja seega mäletada, et Kalev Miklas seda kindlasti ei teinud. Mis puudutab kaitsja väidet, et Y on oma sõnul varemgi näinud asju, mida tegelikult pole olemas olnud, siis antud juhul räägib kannatanul esinenud nägemuste vastu tõsiasi, et Yl tuvastatigi pärast seda, kui ta nägi, kuidas keegi teda rusikatega näkku peksis, samas kehapiirkonnas täiesti reaalsed kehavigastused. Kalev Miklasel seevastu tuvastati vigastused kätel. Kuigi süüdistatav selgitas ülekuulamisel (kd II tlk 175-176), et läbivaatusel tuvastatud marrastused käte peal (kd I tlk 147-154) põhjustas metallist käekella rihm, ei ole usutav, et kellarihm liigub õlavarrest käelabani ja sealt veel edasi väikese sõrme nukini ning keskmise sõrme küünest veidi allapoole. Fakt, et kannatanu teda peksnud pikas ja kõhnas mehes süüdistatavat ära ei tundnud, ei ole kaalukas argument. Y oli purupurjus ja tema mälu fragmentaarne. On täiesti usutav, et ta mäletas midagi, aga samas ei pruugi ohtralt alkoholi joonud inimese mälupildid olla täpsed ja selged, sest joobes inimese aju ei salvesta enam laitmatult ümberringi toimuvat. Seda, et kannatanu võis vigastused saada kukkudes, ei ole ekspert öelnud ning arvestades teisi kogutud tõendeid ei toeta mitte ükski neist kaitsja versiooni selle kohta, et Y võis purjuspäi komistada ja kukkuda. Erinevalt kaitsjast on kolleegium seda meelt, et lamav inimene suudab määratleda enda peal istuva inimese kasvu juba kehatüve pikkuse kaudu.
6. Kokkuvõtvalt on maakohtu otsus Kalev Miklase süüdi tunnistamises KarS § 121 lg 1 järgi põhjendatud ja seaduslik. Mitte ükski esitatud tõenditest ei toeta apellatsioonides esitatud väidet, et süüdistatav on süütu. Kaitsja ei vaidlusta teo kvalifikatsiooni, põhjust apellatsioonkaebuse piiridest väljumiseks kolleegium ei näe. Mis puudutab kaitsja väidet, et augustis 2022 süüdistatavalt peksa saanud kannatanu poleks Kalev Miklase juurde novembris 2022 külla läinud, siis see ei ole veenev argument. Tung tarvitada alkoholi (vt tunnistaja C ütlused kd II tlk 221-223 selle kohta, et Y oli nn tsüklijoodik ja tunnistaja X ütlused kd II tlk 233-234 selle kohta, et isa oli alkoholilembene) võib sõltlase jaoks kaaluda üle riski, et joomingu käigus võib joomakaaslasega tekkida tüli, mis võib minna füüsiliseks. II
7. Kaitsja vaidlustas Kalev Miklase süüdi tunnistamise KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. Ka selle teo puhul on kaitsja seisukohal, et maakohus tegi tõendite hindamisel vigu.
8. Esiteks on kaitsja seisukohal, et maakohus pidanuks asja lahendamisel arvestama kliendi ütlusi. Kohus luges ütlused ebausaldusväärseks põhjusel, et need muutusid ajas järjest detailsemaks, kuid ütluste hindamisel tuleb apellandi arvates silmas pidada seda, et Kalev Miklase ütluste sisu kujundasid menetleja küsimused. Süüdistatava ütlusi arvestades on selge, et Y võis end ise vigastada, sest kannatanu nägi nägemusi ja põdes epilepsiat. Eksperdi arvamust on maakohus kasutanud valikuliselt, seda tervikuna lugedes on selge, et see toetab süüdistatava versiooni toimunust. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu.
9. Maakohus on süüdistatava ütluste usaldusväärsust käsitanud otsuse p 32-34 ning põhjuseid, miks kohus Kalev Miklase ütlusi ei arvestanud, on apellatsioonis märgitust märksa rohkem. Kokkuvõtvalt leidis maakohus süüdistatava ütluste kohta, et: 1) need on muutunud ajas detailsemaks; 2) need pole eluliselt usutavad; 3) need ei riimu ülejäänud tõenditega (kannatanu verd ei leitud esemetelt, mille vastu Y end süüdistatava sõnul peksis ning Y lähedaste sõnul oli kannatanu 10.11.2022 õhtul telefonis adekvaatne). 8
10. Mis puudutab ütluste ajalist järjepidevust, siis on õige maakohtu seisukoht, et Kalev Miklase ütlused selle kohta, mil moel võis kannatanu vigastused saada, muutusid ajas järjest detailsemaks ja värvikamaks. Ringkonnakohus märgib, et esimesel ülekuulamisel kirjeldas Kalev Miklas, kuidas Y lõi mitu korda oma pea vastu kappi (vt kd I tlk 76-77). Hinnates protokolli sisu on kolleegiumi arvates tõenäoline, et kuni kd I tlk 77 ülevalt teise lõiguni, mis algab sõnadega „Mina ei löönud 10.11.2022 Yt kordagi“ on kirja pandud süüdistatava vaba jutustus. Kuni viidatud lõiguni kulgeb sündmuste kirjeldus sujuvalt, mõte ei ole n-ö hakitud, vaid ajaliselt ja loogiliselt kulgev. Alates tlk 77 teisest lõigust ei saa teksti edasise ülesehituse tõttu välistada, et süüdistatav vastas oma vaba jutustuse järgselt menetleja täpsustatavatele küsimustele. Pärast viidatud lõiku on protokollis ütlused, mida pole võimalik varasema jutuga sujuvalt seostada. Nii võib aru saada, et Kalev Miklaselt on küsitud tema kipsi kohta, siis seda, mis põhjusel oli Yl silm tugevasti paistetanud, kas on ka varem juhtunud, et Y on end üle joonud, kui palju keegi alkoholi tarvitas, kas süüdistatav ise sündmusi mäletab jne. Eeltoodu tõttu on võimalik määratleda, kust lõpeb vaba jutustus ja algavad vastused menetleja küsimustele ning seda, mil moel sai kannatanu vigastused, on süüdistatav ise kirjeldanud. Järgmisel ülekuulamisel rääkis Kalev Miklas, et tema nähes lõi Y oma pea vastu kappi, kukkus maha, krambitas põrandal, oli kõhuli, tagus pead vastu põrandat, võis ennast vastu tooli taguda, lõi ennast ise pudeliga jne (kd II tlk 235-238). Süüdistatava kirjeldusele eelneb lause „Nende vigastuste kohta, mis kahtlustuses on kirjas, oskan öelda, et mina ei ole teda peksnud“. Järelikult on mõistlik eeldada, et juhul, kui süüdistatavalt midagi küsiti, siis puudutas küsimus tõenäoliselt ainult seda, kuidas võisid kannatanul vigastused tekkida. Vastuse küsimusele sisustas Kalev Miklas oma äranägemise järgi. Arvestades seda, et esimesel ülekuulamisel oli kirjeldus Y vigastuste tekkepõhjuste kohta vaba jutustuse osa ning teisel vastas Kalev Miklas avatud küsimusele, ei ole õige kaitsja seisukoht, et ütluste sisu sõltus uurija küsimustest. Süüdistatav on ise, omal algatusel lisanud detaile, millest ta esmasel küsitlusel ei rääkinud ning see moment ei kõnele tõerääkimise poolt.
11. Lisaks on oluline, et ütluste detailsusastme muutumine ei olnud ainuke põhjus, miks maakohus Kalev Miklase ütlused kõrvale heitis. Isegi kui ignoreerida tõsiasja, et süüdistatav oma versiooni vigastuste tekkepõhjuse kohta oluliselt täiendas ning lähtuda eeldusest, et see pole põhjus ütluste kõrvale jätmiseks, tekib kohe küsimus nii ütluste elulisest usutavusest kui ka haakumisest teiste asjas kogutud tõenditega. Viidatud osas ei ole kolleegiumil maakohtu asjakohastele põhjendustele midagi lisada. Süüdistatava ütlused ei ole kannatanul tuvastatud vigastuste paiknemist, massiivsust ja kaitsetegevusest rääkivaid tervisekahjustusi silmas pidades eluliselt usutavad. Kui vaadata seda, kuidas Y lähedased tajusid kannatanu seisundit (adekvaatne) 10.11.2022 õhtul ning võrrelda seda Kalev Miklase ütlustega (Y oli deliiriumis, kd I tlk 76 pöördel), on selge, et need on omavahel vastuolus. Kolleegium märgib, et eksperdi hinnangul viitasid vähemalt osa kannatanul tuvastatud kehavigastused aktiivsele enesekaitsele. Seega on erinevalt 12.08.2022 sündmusest, kui kannatanu oli umbjoobes ja ilmselt sellest tingituna võimetu end kaitsma, antud juhul põhjust öelda, et Y ei olnud nii purjus, et ta poleks aru saanud, mis toimub. Lisaks on maakohus rõhutanud (otsuse p 34), et Kalev Miklase sõnu joobe kohta ei kinnita eksperdi arvamus, mille järgi ei leitud kannatanu verest ning silma klaaskehavedelikust etanooli (kd I tlk 5-8).
12. Apellatsioonis on kaitsja ringkonnakohtule arusaadavalt asunud väitma mh seda, et kannatanu võis ennast vigastada psüühiliste probleemide tõttu (nägemused, hallutsinatsioonid), lisaks oli Y suitsiidne. Kaitsja jätab tähelepanuta, et maakohus välistas tõendeid hinnates täielikult versiooni, et Y sai kehavigastused toas sihitult ringi pekseldes ja end vastu esemeid 9 ära lüües. Kannatanu võimalik joove või psüühikast tingitud meelepetted ei olegi määrav olukorras, kus ise omale vigastuste tekitamine on tõendite põhjal täielikult välistatud. Maakohtu järeldus, et tervisekahjustused, millega kaasnes Y surm põhjustas Kalev Miklas, põhineb tõenditel ja seda seisukohta apellatsioonis esitatud väited ümber ei lükka. Seda, mil moel peaks surnu ekspertiisiaktis sisalduv eksperdi arvamus toetama Kalev Miklase ebausaldusväärseid ütlusi, kolleegium ei mõista. Maakohus on kõrvutanud sündmuskohal avanenud pilti, ekspertide (DNA ekspertiis ja surnu kohtuarstlik ekspertiis) arvamusi, süüdistatava ja tunnistajate ütlusi (otsuse p 34) ning leidnud tõendeid nõuetekohaselt kogumis hinnates põhjendatult, et menetluses esitatud kaitseversioon (kannatanu vigastas end ise) ei ole õige. Kaitsja rõhutas, et asjas on üle kuulatud kaks tunnistajat, kelle sõnul rääkis Y neile sellest, kuidas ta kukkus pliidi vastu. Kolleegium on otsuse p 27 juba käsitanud küsimust, miks kannatanu ei soovinud Kalev Miklast süüdistada ning väitis järjepidevalt teistele inimestele oma vigastuste kohta, et kõike, mida näete, tegin endale ise. Paraku ei toeta kannatanu avaldusi asjas esitatud ja uuritud tõendid.
13. Kokkuvõtvalt on maakohtu otsus Kalev Miklase süüdi tunnistamises KarS § 118 lg 1 p 7 järgi seaduslik ja põhjendatud. III
14. Süüdistatava kaitsja taotleb alternatiivselt kliendile KarS §-de 121 lg 1 ja 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest leebemate karistuste mõistmist. Kannatanu, Y tütar X leiab seevastu, et Kalev Miklas väärib maksimaalset võimalikku karistust.
15. Valitseva arvamuse järgi on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega karistuse mõistmisel tegemist mh siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide kohaldamisel kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamisel, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises (viimati RKKKo 1-19-4150). Üldistatult tuleb öelda, et maakohus on Kalev Miklasele mõistnud karistused, mis jäävad sanktsiooni raamidesse. Süüdistatava puhul on välja toodud karistust kergendavate asjaolude puudumine, hinnatud on süü suurust ning käsitletud eripreventiivseid argumente. Kirjeldatud vigu ringkonnakohus maakohtu otsuses ei tähelda ning otsuses esitatud seisukohti kordamata lisab kolleegium täiendavalt järgmist.
16. Kaitsja apellatsioonkaebuse kohta märgib ringkonnakohus, et esiteks ei ole põhjust meenutada seda, kui pikka karistust taotles süüdistatavale kohtuvaidluste käigus prokurör. Karistuse mõistab kohus, mitte prokuratuur ning sellest tulenevalt pole kohus prokuröri karistusettepanekuga seotud. Teiseks jääb selgusetuks, miks pidi maakohus arvestama Kalev Miklase tervisliku seisundiga olukorras, kus eksperdi hinnangul on süüdistatav võimeline karistust kandma. Kolmandaks jääb arusaamatuks mõistetava karistuse seos Y käitumisega. Jah, kannatanu oli alkoholisõltlane, kuid see ei tähenda, et purjus inimest võiks ja tuleks ühise joomingu käigus lüüa. Kaitsja väited enesekahjustamise, hallutsinatsioonide ja nägemuste kohta jätab ringkonnakohus kõrvale. Kriminaalasjas pole tõendatud, et Y oleks neid menetluse esemeks olevate episoodide ajal kogenud. Tegemist on tõendamata kaitseväitega. Kalev Miklase kaitseversiooni sellest, kuidas kannatanu end deliiriumis olles või epilepsiahoogude tõttu krambitades vigastas, on nii maa- kui ringkonnakohus tunnistanud ebausaldusväärseks. Mis puudutab seda, et süüdistatav kutsus mõlemal korral kiirabi, siis see on õige üksnes osaliselt. Kriminaalasjas on esitatud tõend, et Kalev Miklane helistas 12.08.2022 hommikul Häirekeskusesse (kd II tlk 185-186), kuid 11.11.2022 kutsus kiirabi L (vt kd I tlk 2 asuv kiirabikaart). 10
17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et Kalev Miklase süü KarS 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos on keskmine. Kuigi kaitsja rõhutab, et süüdistatav kutsus kannatanule kiirabi, pole kannatanul peapiirkonnas tuvastatud märkimisväärseid vigastusi silmas pidades põhjust rääkida väiksemast süüst.
18. Mis puudutab Kalev Miklasele mõistetud karistust KarS § 118 lg 1 p 7 järgi, siis siin tuleb arvestada sellega, et KarS § 118 lg 1 p-des 1-7 sisalduv loetelu hõlmab endas väga erinevaid tagajärgi (alates p 1 ohust elule kuni p-ni 7 surmlõpe) on ilmne, et karistuse mõistmisel ei saa rangelt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast vaid see sõltub teo asjaoludest ja kvalifikatsioonist. Kalev Miklase puhul on tõendatud, et ta põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse, millega kaasnes võimalikest alternatiividest kõige raskem tagajärg ehk surm. Juba sel põhjusel tuleb süüd hinnata suureks. Lisaks on maakohus välja toonud, et peksmine oli väga intensiivne ning Kalev Miklase karistust kergendavate asjaolude täieliku puudumise. Eeltoodu tõttu on maakohtu mõistetud 10 aasta pikkune vangistus kohane karistus.
19. Kannatanu X apellatsiooni kohta märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus mõistab süüdistatava vägivallteo tõttu lähedase kaotanud kannatanu soovi, et teo toimepanija saaks karmilt karistatud ning viibiks võimalikult pikka aega vanglas. Samas tuleb käsilolevas asjas vahet teha süüdistatavale mõistetud karistusel ning süüdistatavale mõistetud ja seaduse alusel vähendatud karistusel.
20. Ringkonnakohtus toimunud istungil ütles kannatanu, et tal on keeruline leppida sellega, et isa surma põhjustanud inimene peab olema ainult 6 aastat vanglas. Kolleegium juhib kannatanu tähelepanu sellele, et tegelikult mõisteti kannatanule KarS § 118 lg 1 p 7 järgi 10 aasta pikkune vangistus, s.o riigi hinnangul väärib Kalev Miklase tegu 10 aasta pikkust vangistust ja see on väga pikk karistusaeg. Põhjusel, et kriminaalasi lahendati lühimenetluses, vähendas maakohus Kalev Miklasele mõistetud lõplikku liitkaristust kooskõlas KrMS § 238 lg 2 1/3 võrra ning vastab tõele, et süüdistataval tuleb reaalselt ära kanda 6 aasta, 11 kuu ja 27 aasta pikkune vangistus. Kolleegium selgitab kannatanule, et juhul, kui süüdistatav taotleb lühimenetlust, siis lahendatakse kriminaalasi ainult toimikus olevate kirjalike materjalide põhjal. Mittemingisuguseid uusi tõendeid kohtud lühimenetluses vastu ei võta, kaitsjal ja süüdistataval ei ole võimalust esitada kannatanutele ja/või tunnistajatele ja/või ekspertidele täiendavaid või täpsustavaid küsimusi. Nimetatud võimalused on väga olulised inimesele, kes soovib ennast aktiivselt kaitsta. Kui süüdistatav oma väga kaalukatest õigustest loobub ja otsustab lühimenetluse kasuks, siis on kriminaalasja lahendamine riigile oluliselt vähem ressurssi nõudev. Vastukaaluks vähendab riik inimesele mõistetavat karistust 1/3 võrra. Otsustamaks, kas maakohtu mõistetud karistused on liiga leebed või kohased, tuleb lähtuda süüdistatavale mõistetud, mitte lühimenetluse sätete alusel vähendatud karistustest (viimati RKKKo nr 1-1711930). Antud juhul on maakohus pidanud Kalev Miklase süü suurusele vastavaks karistuseks praktiliselt maksimumilähedast karistust ehk 10 aasta pikkust vangistust ning see on kolleegiumi hinnangul süü suurust silmas pidades kohane karistus. IV
21. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.juuni 2023 otsus kriminaalasjas nr 1-23-2547 tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kalev Miklase, tema kaitsja ja kannatanu X apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.
22. Kalev Miklasele on kaitsja määratud riigi õigusabi korras. AB Legalia vandeadvokaat Eve Jundas esitas ringkonnakohtule 01.08.2022 ja 29.09.2022 taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Päev 11 pärast 03.10.2023 ringkonnakohtus toimunud istungit laekus kohtule kaitsja selgitus tasutaotluse juurde. Paraku on see esitatud hilinenult ning seega jätab kolleegium dokumendi tähelepanuta. 44.1 Esitatud taotluste järgi olid kaitsja toimingud ja nendele kulutatud aeg järgmine: 1) kliendi külastamine kinnipidamisasutuses ja talle apellatsiooni projekti tutvustamine (120 min, taotletav tasu käibemaksuta 144 eurot); Pärnu Maakohtu otsusega tutvumine (30 min, taotletav tasu käibemaksuta 36 eurot); selgitused kliendiga (20min, taotletav tasu käibemaksuta 24 eurot); apellatsioonkaebuse vormistamine, asjaolude süstematiseerimine (240 min, taotletav tasu käibemaksuta 288 eurot); osalemine kohtuistungil (prognoositud ajakulu 90 min, taotletav tasu käibemaksuta 108 eurot); sõidukulu (Rapla-Tallinn-Rapla, taotletav hüvitis käibemaksuta 51,80 eurot) ja sõidule kulunud ajakulu (taotletav hüvitis käibemaksuta 20 eurot). Kokku taotleb kaitsja tasu 744 eurot apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulunud aja eest ning 38,16 euro sõidukulude hüvitamist (need summad on koos käibemaksuga). 44.2 Kolleegium leiab pärast kaitsja taotlustega tutvumist järgmist. 44.3 Kaitsja taotlus sõidukulu ja sõidule kulunud ajakulu hüvitamiseks on põhjendatud. Kaitsja kulutas 03.10.2023 istungile ilmumiseks nii aega kui ka vahendeid ning järelikult tuleb AB-le Legalia advokaat Eve Jundasele kooskõlas Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja korra (edaspidi Kord) §-de 151 lg 1 p 2 ja 16 hüvitada õigusabi osutamisega seotud sõidu- ja ajakulu kokku 55,80 eurot (summa koos käibemaksuga). 44.4 Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi tasu kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kaitsja taotlus osas, mis puudutab apellatsioonkaebuse koostamist (s.o ajakulu 240 min ja taotletav tasu 288 eurot) ning 03.10.2023 kohtuistungil osalemist. Kohtuistung kestis helisalvestise järgi 45 min ja kaitsjale määratav tasu seega kooskõlas Korra §-de 1 lg 11, 5 ja 6 lg 4 kokku 108 eurot. Määrata AB-le Legalia apellatsioonimenetluses advokaat Eve Jundase poolt Kalev Miklasele riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 475,20 eurot. 44.5 Kuivõrd ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p 1 sätestatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kooskõlas KrMS § 185 süüdistatava kanda. Kalev Miklane peab seega riigile hüvitama menetluskulu kokku 531 eurot (summa koos käibemaksuga). Süüdistataval on võimalik menetluskulu riigile vabatahtlikult hüvitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 12