Obsah (7)

§ 424§ 65§ 68§ 75§ 76§ 121§ 69

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. november 2023, Rakvere Kriminaalasja number 1-21-8400 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Aleksander M

§ 424

lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o 06.07.2021 Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-3769 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 4 kuu võrra ning kohtuotsuste kogumis loeti Dmitri Berjozkinile liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestati Dmitri Berjozkini eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Dmitri Berjozkinile mõistetud tähtajalise vangistuse algust loetakse alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.08.

1. 2 Viru Vangla esitas 20.09.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Berjozkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava iseloomustuses esitatud andmetele ning süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Dmitri Berjozkini tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 22.06.
2. Käitumiskontrolli ajal kohustada isikut lisaks

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka

§ 75lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustusi.

Lisaks planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevus ja sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Prokuratuuri seisukoht Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Dmitri Berjozkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Dmitri Berjozkin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on tal vangistuses juba läbitud. Ta on ka varasema vangistuse ajal selle programmi läbinud. Ta plaanib minna elama xxxx rehabilitatsioonikeskusesse, sest seal töötavad spetsialistid, kes lähenevad individuaalselt. Vangistuses midagi sellist ei ole. Elektroonilise valvega soovis ta vabaneda Lootuse külla, kuid teda ei vabastatud tingimisi enne tähtaega. Ta suhtleb vangistuses ainult emaga telefoni teel. Maakohtu seisukoht ja põhjendused 1. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Berjozkin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 3
2. Dmitri Berjozkin kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks kandnud ära rohkem kui poole talle mõistetud karistusest, seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 4. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustab kohus

§ 76lg-s 4 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8).

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabanemisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
2. Kinnipeetava käitumist vangistuses iseloomustab positiivselt see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti see, et ta on vangistuses olnud hõivatud tööga: alates 27.02.2023 oli kinnipeetav määratud tööle Viru Vangla majandustöödele koristaja ametikohale, alates 10.04.2023 töötas ta majandustöödel toidujagaja ametikohal ning alates 03.06.2023 on ta määratud tööle köögitöölise ametikohale. Lisaks on isik vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning alates 26.08.2023 omandab ta riigikeelt A2-tasemel.
3. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei võimalda kohtul aga siiski teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus on kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud ning et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kahtlusi Dmitri Berjozkini edasises õiguskuulekas käitumises tekitab eelkõige tema varasemast elukäigust, toimepandud kuritegudest ning sõltuvusprobleemidest lähtuv ohuprognoos.
4. Karistusregistrist nähtub, et kinnipeetaval on neli kehtivat kriminaalkaristust, isikut on varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, väljapressimise eest, ähvardamise eest ja korduvalt kehalise väärkohtlemise eest. Viimane karistus on mõistetud taaskord mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Korduv kriminaalkorras karistatus ning samalaadsete kuritegude toimepanemine viitavad sellele, et varasemad karistused ei ole isikule piisavat mõju avaldanud ega suunanud teda õiguskuulekale teele.
5. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et eelmise kohtuotsusega, s.o Viru Maakohtu 06.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3769 tunnistati Dmitri Berjozkin süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 kuud karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati Dmitri Berjozkinile mõistetud karistus, 1 aasta 4 kuud vangistust üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Dmitri Berjozkinit üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Nimetatud kohtuotsus jõustus 22.07.

1. Uue kuriteo pani Dmitri Berjozkin viimase kohtuotsuse kohaselt toime juba 22.08.2021 ehk kuu aega pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist. Seejuures väärib märkimist, et Dmitri Berjozkin pani toime mootorsõiduki 4 juhtimise joobeseisundis, kuigi ta oli eelmise kohtuotsuse kohaselt kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Eeltoodu näitab, et Dmitri Berjozkin ei osanud hinnata talle antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkus talle kohtuotsusega määratud kohustust ning pani üldkasuliku töö sooritamise ajal toime uue kuriteo. See aga seab kohtu hinnangul kahtluse alla tema suutlikkuse püsida õiguskuulekal teel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneval katseajal.
2. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ühtne kuritegude toimepanemise soodustegur puudub, kuid selleks võib olla rahalise kasu saamise eesmärk, impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus, alkoholisõltuvus. Eeltoodu viitab sellele, et kinnipeetava puhul esineb mitmeid riskifaktoreid, millega tuleb tegeleda, et vältida uute kuritegude toimepanemist.
3. Üheks peamiseks probleemkohaks võib pidada isiku sõltuvusprobleeme. Iseloomustusest nähtub, et isikul on suuri raskusi alkoholi tarvitamise piiramisega ning enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes avaldub isiku agressiivne käitumine, ta kaotab enesekontrolli ning käitub impulsiivselt. Kinnipeetav tunnistab mingil määral sõltuvust, kuid pisendab probleemi. Isik on käesoleva vangistuse ajal läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, samas nähtub iseloomustusest, et isik on sama programmi läbinud ka
4. aastal vangistuses viibides, kuid jätkas siiski hiljem vabaduses alkoholi tarvitamist. Lisaks nähtub iseloomustusest, et
5. aastal on isiku tööandja maksnud alkoholivastase süsti eest, mis aitas isikul umbes 6 kuud kaine püsida, kuid seejärel sooritas ta uue kuriteo, olles alkoholijoobes. Eeltoodu viitab sellele, et kinnipeetaval endal on puudunud sisemine motivatsioon alkoholist loobumiseks ning oma elustiili muutmiseks, mistõttu puudub kohtul kindlus, et sel korral on vangistuses läbitud sotsiaalprogramm suutnud tuua positiivseid muutusi isiku edasisse käitumisse ning et ta vabaduses suudab alkoholile ei öelda. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et meditsiiniosakonna andmetel on isik ka narkootikumide sõltlane. Isik väitis 13.09.2021 meditsiiniosakonnale, et on alates eelmisest vanglast vabanemisest (sügis 2020) igapäevaselt suitsetanud kanepit ning tarvitanud alkoholi, amfetamiini tarvitas enda sõnul umbes korra nädalas. Viimatisel riskihindamise vestlusel tunnistas isik nimetatud ainete tarvitamist, kuid narkootilisi aineid olevat ta tarvitanud vastavalt tujule, pigem harva, mõnel korral kuus. Kinnipeetav tunnistab probleemi, kuid sõltuvust mitte, aga on huvitatud rehabilitatsioonist. Vanglal puuduvad andmed, et isiku kuritegelik käitumine oleks seotud narkootikumide tarvitamisega, samas võib narkootiliste ainete tarvitamine hakata mõjutama isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses.
6. K-Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid summas 11 682,96 eurot, vabanemisfondi on hoiustatud 194,38 eurot. Viimase aasta jooksul enne vangistust oli kinnipeetav põhiliselt hõivatud ametliku tööga. Isiku enda sõnul oli tema majanduslik olukord enne vangistust hea, kuid tema võlgnevused ja varasemalt toimepandud kuriteod näitavad vastupidist. Vangistuse ajal on kinnipeetavat rahaliselt toetanud tema ema. Isikut on korduvalt varem karistatud vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest, mis olid sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil (viimati
7. a). See näitab, et isiku majanduslik olukord, sõltumata töötasu saamisest, on olnud varem kehv, majanduslikku toimetulekut on mõjutanud ka alkoholi kuritarvitamine. Arvestades, et isikul on üsna suured võlad, mille likvideerimine on ajamahukas protsess ning mõjutab tema majanduslikku toimetulekut vanglast vabanemisel, säilib kohtu hinnangul risk, et isik võib panna toime uusi kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Olukorda raskendab ka see, et isikul puudub vabanemisel töökoht. 5
8. Positiivsena võib kinnipeetava vabanemisjärgsetest elutingimustest välja tuua selle, et ta soovib vabanemisel elama asuda aadressile xxxx, kus asub xxxx rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskus. Rehabilitatsioon kestab keskuses 1 aasta ning sellele järgneb 6 kuu pikkune adaptatsiooniaeg. Keskus on kinnine, kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust (kriminaalhooldus, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet jmt) viiakse läbi koos saatjaga, keskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme. Samas nähtub isiku iseloomustusest, et temaga suhtlusel on tajuda teatud üleolekut, kinnipeetav arvab, et temal on alati õigus ja ametnikud eksivad kõiges. Kinnipeetav nõuab teistelt tähelepanu ja austust, kuid ei saa aru, et selline suhtumine peaks olema vastastikune. Samuti nähtub, et isik suhtub ametnikesse kahtlustavalt, teeb koostööd vaid omakasu eesmärgil, püüab manipuleerida vanglaametnikega oma eesmärkide saavutamiseks ja keeldub kohati, nt riskihindamise läbiviimisel, koostööst vanglaametnikega, suhtub neisse tõrjuvalt ning vaidleb nendega. Eeltoodu seab kohtu hinnangul kahtluse alla isiku suutlikusse teha koostööd rehabilitatsioonikeskuse töötajatega ja kriminaalhooldusametnikuga.
9. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks on ka isiku impulsiivsus. Iseloomustusest ning toimepandud kuritegudest nähtub, et kinnipeetav ärritub kergesti ja tarvitab provotseerimise tagajärjel vägivalda, süüdistades seejuures toimepandud kuritegudes kannatanuid. Isikul on puudulik probleemilahendusoskus – ta ei oska lahendada oma probleeme sihipäraselt ning süüdistab enda probleemides teisi või saatust. Kohus märgib, et kui kinnipeetav ei mõista ega tunnista oma süüd toimepandud tegudes, siis on vähetõenäoline, et ta on teinud talle mõistetud karistustest õiguskuulekaid järeldusi.
10. Kui vaadata kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja eesmärke, siis on kinnipeetaval veel täitmata sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Arvestades, et nimetatud sotsiaalprogrammi eesmärkideks on motiveerida kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest loobuma ning õppida arvestama teiste isikute seisukohtadega, siis on nimetatud sotsiaalprogrammi läbimine vangistuses oluline selleks, et aidata isikul vabaduses seaduskuulekal teel püsida ning maandada tema impulsiivsest käitumisest ja puudulikust probleemide lahendamise oskusest tulenevaid uue kuriteo toimepanemise riske.
11. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et antud juhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused Dmitri Berjozkini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ning isikust tulenevad ohud piisavalt maandatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Dmitri Berjozkini tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2023 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
12. novembri
13. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. 03.11.2023 kohtumäärus 1-21-8400 jõustus 23.12.2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.