← Eesti

3-19-1196/61

Obsah (8)§ 22§ 47§ 50§ 74§ 72§ 5§ 23§ 87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2022, Tallinn Haldusasja number 3-19-1196 Haldusasi XXX Xxxx Xxxxxxx Xxxxxxx AS-

) § 22 lg 2 p 13). 6.1.

  1. XXX on jätnud kehtestamata asjakohased või nõuetelevastavad protseduurireeglid (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) § 14 lg-d 1 ja 3). Protseduurireeglid on laialivalguvad ja süstematiseerimata, erinevates keeltes ja neil puudub hierarhia, nende keel ei ole ühtne, need on puudulikud, ei sisalda selgeid käitumisjuhiseid ega vasta tegelikkusele (kontrollakti 2 tähelepanek 4). Olulised puudused protseduurireeglites viitavad ulatuslikumatele probleemidele ja näitavad XXX nõrkust toimiva rahapesu tõkestamise süsteemi ülesehitamisel. XXX töötajad ei tea ka ise, millised käitumisjuhised konkreetsel ajahetkel kehtivad. See toob kaasa usaldamatuse kogu XXX organisatsiooni tegevuse õiguspärase toimimise osas. 6.1.
  2. XXX ei ole tuvastanud õigesti tegelikku kasusaajat ega ole aru saanud klientide omandi ja kontrollistruktuuridest (RahaPTS § 20 lg 1 p 3; kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8, 14). Tegelikku kasusaajat tundmata ei ole võimalik tuvastada ärisuhte eesmärki (RahaPTS § 20 lg 2). Kui XXX ei tunne oma klienti ega ole kohaldanud tema suhtes õigesti või piisavalt hoolsusmeetmeid, ei ole ta võimeline ärisuhte käigus teostatavaid tehinguid jälgima ning teostatavate tehingute hulgast tuvastama kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid, et nendest Rahapesu Andmebürood (RAB) teavitada. See tähendab, et XXX kaudu teostatakse rahapesu tehinguid ja õiguskaitseorganid ei ole puuduliku teabe tõttu võimelised seda tõkestama. Kõigi FI tähelepanekutes väljatoodud klientide puhul oli tegemist RahaPTS-i mõttes tavapärasest 4 Kaebajate 19.08.2019 lisa
  3. Kaebajate 19.08.2019 lisa 129.
  4. 6 Kaebajate 19.08.2019 lisa
  5. 7 Kaebajate 19.08.2019 lisa
  6. 8 Kaebajate 19.08.2019 lisa
  7. 9 Kaebajate 19.08.2019 lisa
  8. 10 Kaebajate 19.08.2019 lisa
  9. 11 Kaebajate 19.08.2019 lisa
  10. 12 Kaebajate 19.08.2019 lisa
  11. 13 Kaebajate 19.08.2019 lisa
  12. 5 4

(64)3-19-1196 kõrgema riskiga klientidega, paljude puhul põhjusel, et nende omandistruktuurist tulenevalt on tegelike kasusaajate tuvastamine raskendatud. XXX loob olulises osas ärisuhteid mitteresidentidega või mitteresidendist lõplikult kasusaavate isikutega, mistõttu tuleb talt eeldada kõrgendatud hoolsust. 6.1.
  1. XXX ei ole tuvastanud ärisuhte eesmärki ja olemust, sh kliendi tegevusala/valdkonda, maksetavasid ja olulisemaid äripartnereid (RahaPTS § 20 lg 1 p 4, lg 2; kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8). XXX-l on kohustus hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel kliendi riskiprofiili ning võtta piisavaid meetmeid kliendist ja temaga seotud tegevusest arusaamiseks. XXX on jätnud väga paljude klientide osas rakendamata või ei ole kohaldatud õigesti olulisi nõudeid ärisuhte loomisel. Vastavate nõuete täitmata jätmisel luuakse kliendisuhe potentsiaalselt rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kliendisuhet soovinud isikuga ja avatakse kogu Eesti finantssektor kuritegelikul eesmärgil ärakasutamisele, tuues sellega otseselt kaasa riskid finantsstabiilsusele, finantssektori usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. 6.1.
  2. XXX ei ole kogunud teavet kliendi rikkuse päritolu kohta (RahaPTS § 20 lg 4; kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8). XXX on astunud ärisuhtesse mh klientidega, kes ärisuhte loomisel deklareerivad maksetavadena suuri tehingumahtusid ja ärisuhte eesmärgina XXX kaudu laene väljastada või investeerimistegevusega tegeleda. Sellises olukorras kliendi rikkuse päritolu tuvastamata jätmine ei anna XXX-le kliendist piisavat ülevaadet, et olla võimeline edaspidi kliendi tehinguid jälgima ja kahtlaseid või ebaharilikke tehinguid tuvastama. 6.1.
  3. XXX ei ole ärisuhet pidevalt õigesti jälginud, sh ei ole teostanud ärisuhtes tehingute kontrolli, tuvastanud õigesti tehingus kasutatavate vahendite allikat ja päritolu, tuvastanud õigesti rahapesule või terrorismi rahastamisele viitavaid või sellega tõenäoliselt seotud tehinguid (RahaPTS § 20 lg 1 p 6, § 23 lg 2 p-d 1, 3, 4; kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8, 1016). Ärisuhte pideva jälgimise eesmärk on avastada võimalikud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud tehingud ja kliendid. Samuti teeb selle nõude järgimine keerulisemaks tankistide, identiteedivarguste jms tegevuse. XXX ei ole õigesti tuvastanud mitte üksnes klientide üldist rahaliste vahendite päritolu, vaid otseselt konkreetsetes tehingutes kasutatavate rahaliste vahendite päritolu, mis avab Eesti finantssüsteemi kuritegelikul eesmärgil ärakasutamise riskile. 6.1.
  4. XXX ei ole kohaldanud hoolsusmeetmeid vastavalt ärisuhte riskile või kliendile määratud riskitasemele ning on kõrgema riskiga klientide puhul jätnud kohaldamata tugevdatud hoolsusmeetmed (RahaPTS § 20 lg 6, § 36 jj; kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 7-16). Kontrolli käigus ilmnes, et XXX on võimeline riskihinnangutega manipuleerima, et vältida kliendi sattumist kõrgema riskiga klientide hulka. Klientidele ei olnud vaatamata sellekohasele nõudele kõrget riskitase määratud. Kuna XXX ei osanud kontrolli käigus selgitada, millised on need tugevdatud hoolsusmeetmed, mida rakendatakse kõrgema riski juhtudel, on kaheldav, kas ta lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmeid eristab. Kontrolli käigus ei nähtunud, et XXX hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus oleks ka tegelikkuses riskipõhine. Ei nähtunud, et tavapärasest kõrgema riskiga olukordades oleks kohaldatud tugevdatud (midagi lisaks või teisiti) hoolsusmeetmeid ja et hoolsusmeetmeid oleks kohaldatud tavapärasest sagedamini. Need rikkumised on eriti kriitilised tulenevalt juba eos kõrgemast rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist ja kõrgema riskitunnustega klientidest. 6.1.
  5. XXX ei ole RAB-i nõuetekohaselt teavitanud (RahaPTS § 49 lg 1; kontrollakti 2 tähelepanek 1, 17). XXX on talunud ilmselgelt kahtlust äratavaid või ebatavalisi kliente ja tehinguid. Perioodil 01.01.-26.11.2017 on XXX teinud vaid 13 rahapesu kahtlusega teadet. Ta ei olnud teinud teise kohapealse kontrolli käigus hinnatud klientide osas teateid, kuigi nende tegevuses esinesid kõige tavapärasemad kahtlust äratavad asjaolud. Arvestades seejuures XXX 5
(64)3-19-1196 kliendiportfelli ning üldist riskiprofiili ja haavatavust ja ka teisi tuvastatud rikkumisi, on selge, et XXX rahapesu kahtluse teade arv ei peegelda tegelikkust ja teateid oleks pidanud olema oluliselt rohkem. 6.2. XXX on olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut.

§ 22

lg 2 p 5 mõistes olulisel määral rikkumistena tuleb mõista makseasutuse tegevust reguleerivate oluliste nõuete rikkumist või rikkumiste paljusust. Olulised on eelkõige sellised rikkumised, mis oma iseloomult, raskuselt, korduvuselt, ulatuselt või mõjult tingivad olukorra, kus makseasutuse organisatsioon ei vasta oluliselt või pikaaegselt seaduse nõuetele või ei võimalda täita seaduse nõudeid; makseteenuseid ei pakuta põhimõttelisi olulisi nõudeid järgides või rikkudes nõudeid pikaajaliselt; või mis muul viisil oluliselt kahjustab või võib kahjustada finantssektori stabiilsust, usaldusväärsust, läbipaistvust või toimimise efektiivsust; tekitab süsteemseid riske; avab finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise arvestatavale riskile; või toob kaasa klientide või investorite huvide kahjustamise või vara säilimise ohu. XXX toime pandud rikkumiste iseloomu, ulatust ja paljusust arvestades tuleb pidada kogumis oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise. 6.2.1. FI on tuvastanud XXX puhul erinevaid üldjuhtimisega seotud rikkumisi. Nende arv ja iseloom viitavad selgelt XXX suutmatusele

-es sätestatud nõuetele vastavat organisatsiooni üles ehitada, mis on mh vajalik klientide huvide kaitse tagamiseks. − XXX sise-eeskirjad ei olnud vastavuses tegeliku töökorraldusega. Ebaproportsionaalselt keeruka ülesehituse tulemusena tekkis olukord, kus sise-eeskirja kohaselt peab juhatus iseendale raporteerima. Sise-eeskirjades ette nähtud juhtimis- ja kontrollitasandid ei toimi usaldusväärselt (

§ 47lg 7, § 50 lg 2; kontrollakti 1 tähelepanek 7).

Ei saa olla lubatav ega jätkusuutlik olukord, kus raportite sisu, vorm ja sagedus ei ole siseeeskirjades reguleeritud ning igakuine raporteerimine juhatusele ei toimi (kontrollakti 1 tähelepanek 5). − XXX organisatsiooni struktuurist nähtus huvide konflikt ja sisekontrolli meetmed ei olnud piisavad, et seda ära hoida või selle mõju maandada (

§ 50lg 3 p 4, § 51 lg 1).

XXX nõukogu esimees C. C. omas aktiivset rakenduslikku rolli õigusriskide juhtimisel ja toetas XXX juhatust õigusküsimustes. Seega teostas nõukogu esimees funktsioone, mis allusid ja raporteerisid juhatusele. Huvide konflikti tõttu ei saanud ta teostada sõltumatut järelevalvet juhatuse tegevuse üle. XXX sise-eeskirjad ei reguleerinud, kuidas toimub huvide konflikti maandamine, kui nõukogu liikme tegevuses esineb potentsiaalne või tegelik huvide konflikt (kontrollakti 1 tähelepanek 3). − Sise-eeskirjas ei olnud juhatuse liikmete vastutusalad selgelt ja kõikehõlmavalt määratletud (kontrollakti 1 tähelepanek 2). Sise-eeskirjaga juhatusele määratud ülesanne ei olnud kooskõlas XXX põhikirjaga (kontrollakti 1 tähelepanek 4). XXX nõukogu koosolekud ei olnud vaadeldaval perioodil toimunud vähemalt üks kord 3 kuu jooksul (äriseadustiku (ÄS) § 321 lg 1; kontrollakti 1 tähelepanek 1). − XXX sise-eeskirju ei olnud seoses organisatsiooniliste muudatustega üle vaadatud ega viidud vastavusse tegelikkuses kehtiva struktuuriga (

§ 50lg 3 p 4, § 47 lg-d 7 ja 8).

Kuigi sise-eeskirjades oli viidatud krediidiriski spetsialisti ja krediidiriski juhi ametikohtadele, siis tegelikkuses neid ametikohti struktuuris ei olnud (kontrollakti 1 tähelepanek 6). − XXX ei ole suutnud enne finantsjärelevalve sekkumist selliseid probleeme iseseisvalt lahendada, mis viitab puudustele XXX suhtumise ja organisatsiooni kultuuri osas. 6

(64)3-19-1196 6.2.2. FI on tuvastanud XXX puhul erinevaid riskijuhtimise ja sisekontrolliga seotud rikkumisi. FI tuvastatud rikkumistest on ilmne, et XXX organisatsioon ja tegevused, sh ebapiisav riskijuhtimise süsteem ja sisekontrolli meetmed hõlmasid endas olulisi riske, mis ei saa olla finantssektoris lubatavad. − Ei järgitud sise-eeskirjas sätestatud nõuet juhatusele esitatava aruandluse osas (

§ 50lg 1, § 47 lg 7; kontrollakti 1 tähelepanek 10).

Sise-eeskirja üle vaatamine ei olnud kirjalikult fikseeritud (

§ 47lg 8; kontrollakti 1 tähelepanek 11).

Sisekontrolli süsteem ei olnud kooskõlas

§ 47

lg-tega 7 ja 8 ning § 50 lg-tega 1 ja 2, kuna sise-eeskirju ei olnud viidud vastavusse tegeliku töökorraldusega, mistõttu ei järgitud ka kehtiva sise-eeskirja nõudeid (kontrollakti 1 tähelepanek 12). − Ei olnud tagatud juhtorgani otsusega kooskõlas riskikomiteele määratud ülesannete täitmine (

§ 50lg 1, § 47 lg 7; kontrollakti 1 tähelepanek 8).

XXX nõukogu otsusega loodud riskikomiteel olid ulatuslikud ülesanded XXX riskide juhtimisel, riskidega seotud muudatustegevuste kinnitamisel, riskide raporteerimisel, nõukogu riskidega seotud nõustamisel jms. FI ei tuvastanud XXX esitatud teabe alusel, et riskikomitee oleks kontrollitaval perioodil kõiki talle määratud ülesandeid täitnud. − XXX-l puudusid finantsseisundit mõjutada võivate finantsriskide mõõtmise ja juhtimise limiidid (

§ 47lg 7; kontrollakti 1 tähelepanek 9).

XXX hoidis oma rahalisi vahendeid neljas valuutas, kuid puudusid piirangud, millises ulatuses tohib üht või teist valuutat hoida. XXX sise-eeskirjades ja tegevuses puudusid piirangud likviidsusriski juhtimiseks ning oma vara investeerimiseks. − XXX tegevus ei olnud kooskõlas

§ 47

lg-tega 7 ja 8, § 50 lg-ga 2 ning rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standardite standardi nr 1110 nõuetega, kuna kehtestatud sise-eeskirjad ei olnud vastavuses tegeliku töökorralduse ega siseauditi sõltumatuse nõuetega (kontrollakti 1 tähelepanek 13). XXX ei ole järginud siseeeskirjades sätestatud nõuet teostada iga-aastane riskihindamine enne siseauditi tööplaani koostamist (

§ 50lg 1; kontrollakti 1 tähelepanek 14).

6.2.3. Esimese kohapealse kontrolli käigus tuvastatud rikkumiste tõttu tehti XXX-le ettekirjutus 1, millega kohustati teda lõpetama olulised tuvastatud rikkumised ja kõrvaldama puudused. XXX ettekirjutust 1 ei vaidlustanud. Vaatamata sellele ilmnes teise kohapealse kontrolli käigus, et XXX-l on jätkuvalt probleeme organisatsioonilise lahendi ülesehitamisega. XXX ei kehtestanud riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest raporteerimise protseduure, mis on makseasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed (

§ 47lg 7; kontrollakti 2 tähelepanekud 1-4).

XXX juhatus ei taganud, et teenust osutataks õiguspäraselt, piisava asjatundlikkusega, täpsuse ja hoolikusega (

§ 47lg 6; kontrollakti 2 tähelepanek 1).

XXX juhatus ei tegutsenud temalt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega, vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes makseasutuse ja tema klientide huvidest (

§ 47lg 5; kontrollakti 2 tähelepanekud 1-3, 5-6).

Organisatsioonilise lahendi ülesehitamisega seotud probleemid on mh üle kandunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisse. 6.2.

  1. XXX suhtes kehtis alates 01.01.2019 omavahendite minimaalsuurus 528 081 eurot ja see põhineb
  2. a maksete mahul (

§ 74), milleks oli 363,7 miljonit eurot.

02.01.2019 seisuga oli XXX omavahendite tase 341 617 eurot, st 186 464 euro võrra nõutavast väiksem.

§ 72

lg 2 on imperatiivne ja makseasutus peab täitma omavahendite minimaalsuuruse nõude igal ajahetkel. FI on selles küsimuses olnud XXX-ga pidevas suhtluses (FI 12.03.2018, 23.03.2018, 26.10.2018 kirjad) ja XXX on vastavast nõudest olnud teadlik pikka aega. FI 7

(64)3-19-1196 kohustas ettekirjutusega 2 XXX-d viima hiljemalt 2 nädala jooksul omavahendite suuruse vastavusse

§ 72lg-s 2 sätestatud nõudega.

Ettekirjutust ei vaidlustatud ega täidetud kahele sunniraha määramisele vaatamata enne 07.03.2019, s.o ligi 1 aasta pärast FI esimest hoiatust omavahendite minimaalsuuruse nõude võimaliku rikkumise kohta, rohkem kui 2 kuud pärast rikkumise tekkimist ja ligi 1,5 kuud pärast ettekirjutust. XXX-l on kohustus seadust täita ka vaatamata FI tegevusele. Usaldatavusnormatiivide rikkumine võib ohtu seada makseasutuse edasise tegevuse ja tema klientide huvid ning seeläbi mõjutada kogu finantssektori toimimist ja usaldusväärsust.

§ 22

lg 1 p 10 võimaldab tunnistada makseasutuse tegevusloa kehtetuks, kui omavahendite suurus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Samuti lubab

§ 22lg 2 p 16 tunnistada tegevusloa kehtetuks FI ettekirjutuse rikkumise tõttu.

XXX ei suutnud või ei soovinud täita omavahendite miinimumnõuet vaatamata FI korduvatele teavitustele ega suutnud või soovinud täita FI ettekirjutust. See näitab tema ükskõiksust kehtiva õiguskorra ja riikliku finantsjärelevalve kohustuslike ettekirjutuste vastu. Sellises olukorras on ilmne, et XXX on kaotanud usaldusväärsuse finantsjärelevalve silmis. XXX likvideeris omavahendite mittevastavuse kapitali suurendamise abil, mis toimus Bahama ja Küprose äriühingutelt saadud laenuga. 6.3. Oluline osa XXX rikkumistest on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega. Enamik XXX klientidest olid väga kõrge riskiga mitteresidendid (kontrollakti 2 tähelepanek 2). XXX on loonud ärisuhteid klientidega, kellel oli eelnevalt ärisuhe Versobank AS-iga või Läti krediidiasutusega ABLV Bank AS. Mõlemad olid seotud suurte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemsete probleemidega ning rahvusvahelistest finantssanktsioonidest kõrvalehoidmisega, mille tõttu nende tegevus lõpetati ja nende kliendid asusid otsima uusi teenusepakkujaid. FI juhtis 25.01.2018 kohtumisel XXX tähelepanu kahtlasele kliendile. Mitteresidentide teenindamisele suunatud ärimudeli ja kliendibaasi korral on ilmne, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid on tavapärasest oluliselt kõrgemad ning seetõttu oodatakse makseasutuselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete hoolikat järgimist. XXX on vastupidi neid nõudeid pidevalt rikkunud. Kuna ka XXX organisatsioon on oluliselt puudulik, tingib see väga tõenäoliselt õigusnorme eirava teenuse pakkumise. Teise kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolud ja XXX kommentaarid kohapealse kontrolli akti projektile näitavad, kui ebapädev on XXX rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. XXX ei taju talle finantsteenuse osutajana laienevaid kohustusi, ei näe riske, riskiindikaatoreid ja kahtlusi, mida oleks vaja tunda ja deklareerida, millele tähelepanu pöörata ja millest hoiduda. Ta ei ole võimeline ära tundma kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid. Selliste asjaolude ja ebapädevuse kontekstis ei ole XXX suuteline tulevikus tuvastama kahtlaseid ja ebaharilikke olukordi ning neile tähelepanu pöörama, samuti ei ole ta võimeline rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestama. Sellega seab ta ohtu eesmärgi tõkestada Eesti Vabariigi rahasüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Tuvastatud rikkumised kahjustavad ilmselgelt oluliselt rahaturu toimimist ja maksesüsteemi stabiilsust ja usaldusväärsust (

§ 22lg 2 p 9).

Arvestades ka rikkumiste iseloomu, kestust ja suurt hulka, ei saa sellised rikkused olla juhuslikud, vaid peegeldavad XXX suhtumist seadusandlusesse ja finantsjärelevalvesse. 6.4. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on sobiv meede. XXX ei ole suutnud täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ettenähtud reegleid, on olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, sh ei ole täitnud usaldatavusnormatiive ja FI ettekirjutust, tema tegevus kahjustab oluliselt Eesti Vabariigi rahaturu toimimist ning maksesüsteemi stabiilsust ja usaldusväärsust. Viidatud asjaolud on niivõrd kaalukad ja olulised, et neist igaüks tooks ka eraldiseisvalt kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Tuvastatud asjaolude pinnalt on selge, et XXX ei suuda või ei soovi täita õiguskorrast tulenevaid nõudeid. XXX edasine makseasutusena tegutsemine kahjustaks oluliselt finantssektori usaldusväärsust, 8

(64)3-19-1196 stabiilsust, läbipaistvust ja toimimise efektiivsust. Arvestades XXX äritegevuse väga kõrget riskiprofiili ja senist suutmatust riskide maandamisel, on selge, et XXX edasine tegutsemine suurendaks olulisel määral Eesti finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõenäosust ning ohtu klientide huvidele ja Eesti rahasüsteemi stabiilsusele. Puudub alus kahelda, et otsus ei soodustaks eesmärgi saavutamist. 6.
  1. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on vajalik meede, sest eesmärki ei ole seadusest tulenevalt võimalik saavutada mõne teise sama efektiivse, kuid vähem koormavama abinõuga. Arvestades, et XXX õigusrikkumised on sedavõrd mastaapsete puudustega, on ilmne, et ta ei ole olnud võimeline pikema aja vältel rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestama ning seadusele ja riskiprofiilile vastavat organisatsioonilist lahendit looma. Seega on XXX iga järgmine toiming ja tehing potentsiaalselt rahapesuriski allikas, potentsiaalne oht XXX klientidele ja Eesti finantssektori ning maksesüsteemi stabiilsusele ja usaldusväärsusele. FI on viinud XXX-s läbi 2 kohapealset kontrolli ja teinud talle 2 ettekirjutust. Sellele eelnes 25.01.2018 kohtumine, kus selgitati kohalduvaid hoolsusmeetmeid. Samuti hoiatas FI mõlemas ettekirjutuses XXX-d tegevusloa kehtetuks tunnistamise eest. Eelnevad meetmed ei ole osutunud piisavateks ega efektiivseteks finantsjärelevalve eesmärkide saavutamisel. XXX rikkumised ja nende ulatus on muutunud järjest mastaapsemaks ja tõsisemaks ning XXX suhtumine rikkumiste osas järjest ükskõiksemaks ja ta on võtnud järjest suuremaid riske. Kuna XXX loob olulises osas ärisuhteid mitteresidentidega, tuleks eeldada kõrgendatud hoolsust. XXX ei ole seda teinud ega ole hoolimata tuvastatud probleemidest ühelgi ajahetkel peatanud klientidele makseteenuse osutamist, vaid on jätkanud süsteemsete puudustega süsteemi kaudu rahapesu ja terrorismi rahastamise mõttes kõrge riskiga klientide teenindamist. XXX teenindab senini osaliselt samu kliente, kelle osas FI teise kohapealse kontrolli käigus kahtlust äratavaid asjaolusid tuvastas. Eeltoodu viitab selgelt XXX ükskõiksusele Eesti Vabariigi õiguskorra täitmise kui ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise suhtes. Ei ole mõeldav veelkord täiendavate ja uute võimaluste andmine. FI on kaotanud XXX vastu usalduse. XXX ja tema klientide huve silmas pidades ning kogu finantssektori usaldusväärsuse taastamiseks ja riskide eskaleerumise vältimiseks on vajalik XXX tegevusluba kehtetuks tunnistada. Tekkinud olukord ja potentsiaalse risk tuleb viivitamatult eemaldada. Vastupidine saadaks kõigile teistele järelevalvesubjektidele sõnumi, et reguleeritud turul võib hoolimata seaduse rikkumisest puuduliku organisatsioonilise lahendiga edasi tegutseda ja otsida probleemide lahendamise asemel võimalusi kulude kokkuhoiuks seadusega vastavuse tagamisel. 6.
  2. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on mõõdukas meede. Ühelt poolt tuleb arvestada XXX ettevõtlusvabadust ning teiselt poolt avalikkuse ootust ja õigust finantsstabiilsusele, riskide heale juhtimisele, ausalt, õiguspäraselt ja läbipaistvalt toimivale finantsturule, kus on tõkestatud Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamine rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud rikkumised avaldavad suurt mõju kogu finantssektorile. Aus ja läbipaistev finantsturg on väärtus kogu Eesti ärikeskkonnale. Reguleeritud finantsturul tegutsemine eeldab finantsjärelevalvesubjektilt kõrgendatud valvsust ja hoolsust õigusaktidest tulenevate nõuete järgimisel ning igasugune rikkumine ei saa olla vabandatav. XXX rohkeid ja olulisi rikkumisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas arvestades on ilmne XXX ja seeläbi riigi maksesüsteemi ning finantssektori avatus rahapesule ja terrorismi rahastamisele. Ükski kõrgendatud nõuete ja hoolsuskohustusega finantsturul osaleja ei saa eeldada, et tema majanduslikud huvid kaaluksid üles temale kehtestatud imperatiivsete nõuete täitmise ja Eesti finantssektori usaldusväärsuse. Rahapesuvastase tegevuse ja tunne-oma-klienti protseduuride rakendamisega seotud probleemid tuvastas XXX siseaudiitor juba
  3. a, mille järel siseauditi leping lõpetati. XXX ei ole suutnud oma tegevust seadusega kooskõlla viia ka vaatamata FI järelevalvelisele tegevusele, vaid on olulisel määral hoopis rikkumisi eitanud ja oma tegevust peatamata seadust 9
(64)3-19-1196 rikkudes edasi tegutsenud. XXX ettevõtlusvabaduse riive ei ole kaalukam kahjust kogu finantssektorile ja Eesti Vabariigile. FI peab kaitsma klientide ja investorite huve ning toetama Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Sellise tähtsusega rikkumised, mis seavad ohtu kogu Eesti finantssektori usaldusväärsuse ning avavad selle potentsiaalselt rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile, ei saagi oma olemuselt tuua kaasa muud tagajärge kui keelu osaleda selles finantssektoris. 6.7. Makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse avalikustamine on õigusaktides ette nähtud kohustus teavitamaks avalikkust, sh XXX kliente ja potentsiaalseid kliente ning tehingupartnereid, et XXX-l puudub otsuse jõustumisest õigus makseteenuseid osutada. Tegemist on seadusandja kaalutud meetmega. Puuduvad alused või olulised asjaolud otsustada

-es sätestatust teisiti. Otsus tuleb avalikustada, et investorid, kliendid ja avalikkus oleksid teadlikud XXX rikkumistest ning tegevusloa kehtetuks tunnistamisest tulenevatest riskidest. See annab võimaluse kõigile edaspidises tegevuses XXX-ga kaasnevate riskidega arvestada ja soovi korral neist teadlikult hoiduda. Finantsturu osaline peab oma tegevuses arvestama, et rikkudes olulisi õigusaktides kehtestatud nõudeid, mis toovad kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise, on FI-l õigus ja kohustus vastav otsus vastavalt seadusele avalikustada. Otsuse avalikustamine annab avalikkusele ja teistele turuosalistele selge signaali tuvastatud rikkumiste mitteaktsepteeritavusest ning Eesti finantssektoris oodatud kõrgetest standarditest. Finantsjärelevalve peab olema oma tegevuses võimaluste piires läbipaistev, seda enam isiku turult eemaldamise olukorras. Otsuse avalikustamine on seega sobiv meede. Seaduses ei ole ette nähtud teist sama efektiivset meedet eesmärkide saavutamiseks. Otsuse terviklik avalikustamine ei ole kõiki asjaolusid arvestades XXX õigusi ülemäära riivav. Vastavalt seadusele teostab FI finantsjärelevalvet vaid avalikust huvist lähtudes. Käesoleva otsuse tegemise on tinginud XXX enda oluliselt puudulik tegevus, mille negatiivsed tagajärjed on teatavate võimalike mõjutustega ka avalikkuse jaoks. Seega on meede mõõdukas. 6.

  1. FI ei ole kontrolli läbiviimisel menetlusnorme rikkunud. FI on kajastanud kontrolliaktis 2 teise kohapealse kontrolli raames tuvastatud asjaolusid, nende pinnalt tehtud järeldusi ning kuidas ja miks vastavatele järeldustele jõuti. FI on hinnanud XXX vastuväiteid ja seisukohti tervikuna ja eraldi, võttis XXX vastuväiteid ja arvamusi kajastavad dokumendid vastu ja hindas neid hoolimata dokumentide hilinenult esitamisest. FI on kogu menetluse jooksul kogunud XXX-lt täiendavaid andmeid ja on läbivalt selgelt kirjeldanud, milliste andmete ja dokumentide esitamist ta ootab. Seega pidi XXX-le olema arusaadav, millele tuginedes FI oma hinnangu koostab. FI on igas menetlusetapis võimaldanud XXX-l esitada oma seisukohti ja kommenteerida iga menetlusetappi. Asjaolu, et FI ei ole iga XXX esitatud seisukohaga nõustunud ning et kõik XXX esitatud andmed ja seisukohad ei ole mõjutanud selgelt tuvastatud asjaolude pinnalt tehtud järeldust, ei tähenda, et FI oleks jätnud XXX esitatud andmed ja seisukohad arvestamata või hindamata. XXX-l oli võimalik esitada kontrollakti 1 kohta oma kommentaarid ja nendega arvestati hinnangu kujundamisel. XXX ei ole ettekirjutust 2 vaidlustanud ega sellele vastuväiteid esitanud.
  2. XXX, XXX Xxxxxxx OÜ, X. X., Y. Y. ja C. C. esitasid 26.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida hiljem korduvalt muudeti ja täiendati.
  3. Kohus tagastas 17.09.2019 määrusega XXX Xxxxxxx OÜ kaebuse (vt ka 25.09.2019 määrust).
  4. Kohus võttis 25.09.2019 määrusega kaebuse menetlusse XXX, X. X., Y. Y.i ja C. C. (kaebajad) nõuetes tühistada FI 27.05.2019 otsus või tuvastada selle õigusvastasus, tuvastada FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasus, kohustada FI-d ümber lükkama ebaõiged faktiväited või tuvastada FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise 10

(64)3-19-1196 toimingu õigusvastasus. Lisaks taotlesid XXX ja X. X. varalise kahju hüvitise väljamõistmist koos viivisega ning X. X., Y. Y. ja C. C. mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist koos viivisega.
  1. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  2. Kaebajate kokkuvõtlikud seisukohad: 11.
  3. Otsus on motiveerimata ja kaalutlusõigus on jäetud teostamata. Nii otsuse kui ka sellele eelnevate haldusaktide ja toimingute puhul on rikutud põhjendamiskohustust ja uurimispõhimõtet. FI ei ole arvestanud XXX vastuväidetega ega nendega arvestamata jätmist põhjendanud. Rikutud on ärakuulamisõigust. Uurimiskohustusest tulenevalt pidi FI selgitama, millist teavet ja tõendeid ning mis vormis XXX pidanuks esitama. Ei ole kaalutud XXX huve ega käsitletud tähtsust omavaid tõendeid. Menetlus on olnud ebaõiglane ja toonud kaasa ebaõige otsuse. Otsus ei ole proportsionaalne, mõõdukas ega sobilik. Isegi kui FI leidis, et XXX käitumises esinesid teatud vead, oli eesmärki võimalik saavutada vähem koormavate abinõudega. 11.
  4. Siseaudiitoriga lõpetati leping kõrge hinna tõttu, mitte vastuolu või probleemide tõttu siseaudiitoriga. 11.
  5. Ebaõige on väide XXX nõukogu huvide konflikti kohta. XXX sise-eeskirja p 5.3 ei puudutanud sisekontrolli, vaid sisekordade koostamise ja täiendamise protseduure. Sisekontrolli mittepuutuvate õigusanalüüside teostajaks oli advokaadibüroo, mitte nõukogu liige. C. C. ei ole nõukogu liikmena kunagi vastavuskontrolli ülesandeid teostanud. 11.
  6. Esimese ja teise kontrolli valdkonnad olid erinevad, seega ei olnud tegemist korduvate rikkumistega. XXX-l puudus alus arvata, et FI arvates on XXX-l siseauditi aruandes välja toodud probleemid lahendamata. Väär on väide, et XXX ei teinud midagi esimese kohapealse kontrolli käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. XXX edastas FI-le omalt poolt vastuseid ja sisemisi dokumente. Kuna FI sunniraha ei rakendanud, pidas XXX puudused kõrvaldatuks. FI ei ole põhjendanud XXX seisukohtade ja dokumentidega arvestamata jätmist. FI ei ole selgitanud, milliseid täiendavaid nõudeid pidanuks XXX rakendama. FI seisukohad on vastuolus tema eelneva käitumise ja seisukohtadega, seega on FI käitumine pahauskne ja vastuolus hea halduse põhimõttega. FI on jätnud XXX-lt täiendavad tõendid kogumata ja selgitamiskohustuse täitmata. XXX esitatud tõendeid pole sisuliselt uuritud. XXX omanikke ja juhte pole menetluses ära kuulatud. Teatud tõendeid on põhjendamatult eelistatud teistele. 11.
  7. Makseasutuse omavahendite minimaalsuuruse nõude rikkumise etteheide on alusetu. FI käitumine ja menetluse venitamine on vastuolus hea halduse põhimõttega. FI on jätnud arvestamata, et makseasutuse omavahendid olid seadusega kooskõlas alates vahekasumi tekkimisest, sest vahekasum tekib majandustegevusest, mitte FI vastava loa saamisest. FI nõudmine aktsiakapitali suurendamiseks või laenude kaasamiseks oli põhjendamatu. Põhjendused on asjakohatud, otsitud ja ebaõiged. Kaebajate seisukohti tõendab ekspert G. G. 20.06.2019 arvamus. FI ei ole menetlenud XXX taotlust vahekasumi kaasamiseks omavahendite koosseisu mõistliku aja jooksul. Otsuseni jõudmiseks kulus 90 päeva, millest XXX-l kulus küsimustele vastamiseks 8 päeva. FI oleks saanud 4 voorus esitatud küsimused esitada 2 voorus ja lühema aja jooksul. Küsitud on taotluse lahendamise seisukohalt ebaolulisi küsimusi. FI andis õigusliku aluseta loa kajastada vahekasumit omavahendite koosseisus väiksemas summas võrreldes XXX taotlusega. Ekspert tuvastas, et XXX omavahendid vastasid 11
(64)3-19-1196 nõuetele kogu
  1. a vältel. Teise sunniraha määramine ei olnud vajalik ega proportsionaalne. XXX teavitas FI-d juba 27.02.2019, et seaduses ettenähtud menetluste tõttu ei ole kuidagi võimalik sunniraha määramise ajaks omakapitali vastavust äriregistris registreerida. Registritoiminguga alustamisest teavitati 05.03.
  2. Lisaks oli XXX juba 17.12.2018 kutsunud kokku aktsionäride üldkoosoleku, mille päevakorras oli aktsiakapitali suurendamine ja millest teavitati FI-d. FI ei palunud teavet laenuandjate omandisuhete kohta, seega on etteheide selle esitamata jätmise kohta kohatu. Puudub mõistlik põhjus lugeda makseasutust omavahendite minimaalsuuruse nõuet rikkunuks olukorras, kus ta on esitanud taotluse ja saanud loa vahekasumi arvamiseks omavahendite koosseisu. FI ei ole taganud õige ja õiglase menetluse läbiviimist, on rikkunud halduse head tava ning eesmärgipärase ja efektiivse halduse põhimõtet. Kõikide makseasutuste turuosa on kokku 0,34% ja XXX turuosa vaid 0,1%, mitte 0,8%, nagu FI väidab. Seega ei ohustanud XXX finantssektori stabiilsust. 11.
  3. Väär on väide, et XXX ei ole esitanud RAB-ile rahapesu kahtluse teateid. Perioodil 01.01.-26.11.2017 tegi XXX RAB-ile 13 rahapesu kahtlusega teadet. Perioodil 01.01.2018– 15.04.2019 keeldus XXX suhete alustamisest 428 kliendiga ja sulges 212 kliendi kontod. XXX on suhtunud võimalikku rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu äärmise tõsidusega. Kontrollakti 2 tõendamisvigu on XXX käsitlenud eriarvamuses ja jääb neis toodud seisukohtade juurde. FI on kasutanud ringtõendamist, mis on viinud ebaõige kontrollakti ja otsuse tegemiseni. 11.
  4. XXX on tuvastanud klientide tegeliku kasusaaja, ärisuhte olemuse ja eesmärgi ning saanud aru kliendi omandi ja kontrollistruktuuridest. XXX on kogunud infot vara päritolu kohta. Crosspoint International Logistics Ltd kuulus 100%-liselt O. O.incovile ja tema rahalised vahendid pärinesid jaht Alexandra müügist. Klient tõendas jahi omandiõigust. 11.
  5. IP-aadressidega seonduvad FI tehnilised vead on käsitletavad põhjendamiskohustuse ja kaalutlusõiguse olulise rikkumisena. Neid vigu on käsitletud XXX eriarvamuses. FI ei ole XXX seisukohtadega mittearvestamist põhjendanud. IPTRON.NET OÜ 26.06.2019 ja AS-i Atea 25.06.2019 ekspertarvamuste kohaselt on IP-aadresside käsitluses tehtud olulisi tehnilisi vigu, mis on toonud kaasa tehnilise teabe moonutamise. FI on lubamatult eelistanud teatavaid tõendeid teistele. IP-aadresside tabel ei ole usaldusväärsem kui XXX seletus. XXX töötajad kasutasid i-XXX-d nii isiklike kontode kasutamiseks kui ka klientidele süsteemi töö demonstreerimiseks. Samade dünaamiliste IP-aadresside kasutamine (kontrollakti 2 tähelepanek 14) ei anna alust arvata, et tegemist on sama kasutaja ja asukohaga ning selliste järelduste tegemine logifailis olevate IP-aadresside pealt pole võimalik. Erinevate klientide logimine samalt IP-aadressilt võib esineda omavahel mistahes seost mitteomavate isikute puhul, nt Tallinna lennujaamas jm avalikes kohtades. Kontrollakti 2 tähelepanek 11 ei näita, millised olid „kattuvad IP-aadressid“, kuid sellegipoolest on tehtud järeldus, et kliendid asuvad samas kohas. Kontrollakti 2 tähelepanekus 1 toodud IP-aadresside kasutuse analüüs ei tulene esitatud logifailist. Kontori IP-aadresside kasutamisest Y. Y.i ja teiste klientide poolt ei saa järeldada tema seotust ettevõtjaga Finbroker Ltd, kuna neid IP-aadresse saavad kasutada kõik kontorit külastavad kliendid. XXX selgitas, et kliendid logivad reeglina esimest korda makseasutuse keskkonda makseasutuse ruumides, kus kliendihaldur demonstreerib, kuidas i-XXX töötab. FI oli oma tehnilisest veast teadlik, kuna ühel ja samal kellaajal sekundi täpsuseni oli sisselogimiste arvuks märgitud 1048, mis on ebareaalne. FI oleks pidanud üle küsima, mis numbriga on tegemist. Kuna seda ei tehtud, oleks pidanud IP-aadressidega seonduvad järeldused kontrollaktist välja jätma. FI ei ole aru saanud, et iga logifaili rida tähendab ühte sisselogimist. FI on kokku liitnud tabelis olnud „ilma täiendava selgituseta“ tundmatud väljad, saades täiesti ebaloogilised (tuhandetes kordades suuremad) arvud. Kontrollakti koostajal puudub IP-aadresside kasutamise printsiipidest nii internetis kui kohtvõrkudes selge arusaamine ja pädevus, ta pole vaevunud sisulist analüüsi tegema või esitab sihilikult valeinfot. Kirja on pandud tehniliselt ebakorrektsed väited, esitatud on moonutatud logimiste arvud ja selle pealt 12
(64)3-19-1196 on antud väärad või kaheldavad hinnangud ja tehtud ebakorrektsed järeldused. XXX-lt ei ole logifailide kohta selgitusi küsitud. Kuna kogu FI rahapesu skeemi toimimise järeldus rajaneb ainuüksi IP-aadressidega seonduvale, on FI kontrollakti 2 õiguslik konstruktsioon asjakohatu. FI kasutas oma järelduste tegemisel üksnes IP-aadresside ristumise pealiskaudset analüüsi ega analüüsinud kõiki aspekte koosmõjus: geograafiline aspekt, sisselogimise aeg ja sagedus, sisselogimiste tähtsus, ristumise objektiivsed põhjused. Tuginedes ebaobjektiivse ja ebakorrektse analüüsi tulemustele, on FI koostanud õigusvastased kontrollakti 2 ja otsuse. 22.09.2021 kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustest selgus, et kontrollakti 2 lk 169 märkus 71 sisaldab ohtralt eksitavat ja valeinformatsiooni. IP-aadressid ei ole võrreldavad majanumbri, telefoninumbri ega posti sihtnumbriga. Kolme esimese numbri kattuvus ei tähenda, et tegemist oleks sama võrguga. Viimane number staatilise IP-aadressi puhul ei näita erinevat arvutit samas võrgus. Dünaamilise IP-aadressi puhul mingeid uusi numbreid ei genereerita. Kontrollakti 2 tähelepanekus 1 toodud tabelis olevad sisselogimiste kordade arvud ei vasta logifailis olevatele andmetele, kus on kokku vaid 14 576 kirjet. Kui iga kirje ei näita unikaalset sisenemist (makseasutus loeb sisenemisest juhtumeid, kus kahe kirja vahe on vähemalt 5 minutit), siis on tegelike sisenemist arv veelgi väiksem. Tulp IP-Count näitab, kui palju antud kasutaja nimega kirjeid on selles failis, mitte sisselogimiste arvu. FI ei ole arvestanud, et makseasutuse lahenduse kahetasemelise autentimise puhul võib tekkida kaks IPaadressiga seotud sündmust. Logifailis kajastuvad ka ebaõnnestunud sisselogimised. Dünaamilised aadressid pole seotud konkreetse kliendiga. Kõik aadressid on kasutusel keskseadmes ja seega on võimalik, et kasutus toimus samal aadressil. Ilma täiendavate andmeteta IP-aadressi kohta ei ole võimalik teha järeldust, et sama IP-aadress tähendab sama asukohta (kontrollakti 2 tähelepanek 11). Asukoha ja kasutaja samasust saab kinnitada ainult teenusepakkuja. VPN ja Tor kasutamise puhul ei saa IP asukohast järeldada kasutaja asukohta ning igasugune geoinfo kasutamine ja sellest järelduste tegemine on meelevaldne. Samade dünaamiliste IP-aadresside kasutamine (kontrollakti 2 tähelepanek 14) ei anna alust arvata, et tegemist on sama kasutaja ja asukohaga. Eksperdid on ekspertarvamuse koostamisel kasutanud samu andmeid, mida FI on kasutanud IP-aadresside analüüsi koostamisel. Tunnistajate ütlustes ei esine vastuolusid ega ebatäpsusi. Vastustaja on tunnistajate ütlusi pahauskselt tõlgendanud. Samuti puudub alus kahelda ekspertide usaldusväärsuses. 11.9. Kuigi otsus on tehtud XXX kohta, rikub see ka teiste kaebajate subjektiivseid õigusi, sest otsuses ja selle lisaks olevas kontrollaktis 2 on välja toodud füüsiliste isikute poolt väidetavalt toime pandud rikkumised. Kaebajad on pühendanud oma karjääri pangandus- ja finantssektorile, seega on neil tulevikus oluliselt raskendatud ärisektoris ametikohtadele kandideerida ja valdkonnas töötada. Aktsionäri eraldiseisvat kaebeõigust finantsjärelevalve raames tehtud haldusaktide/toimingute vaidlustamiseks on tunnistanud ka Euroopa Kohus ja Euroopa Üldkohus (nt otsused asjades nr T-457/09, T-499/12, T-429/11, C-583/11, C-524/14, C-663/17 P, C-665/17 P ja C-669/17 P). Tegevusloa kehtetuks tunnistamine võttis aktsionärilt võimaluse dividende saada ja muutis tema finantsvara potentsiaalset väärtust. 11.10. Vaidlusalune otsus kahjustab kaebajate mainet. Otsuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik maine taastamiseks. Tuvastamiskaebus kaitseks kaebajate õigusi olukorras, kus kohus ei peaks tühistamis- või hüvitamiskaebuse rahuldamist võimalikuks. Otsuse õigusvastasuse tuvastamine välistab pahatahtlike nõuete esitamist XXX juhtorgani liikme vastu. XXX-le keeldutakse pangakontot avamist, mis takistab tema äritegevust. Lisaks võimaldaks õigusvastasuse tuvastamine mõista vastustajalt välja kaebajate menetluskulud. 11.11. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja selle avalikustamine tõid kaasa XXX pangakontode sulgemise ja kontol oleva raha arestimise, mis ei võimaldanud XXX-l oma klientidele raha tagastada. Pangad keeldusid XXX-le kontot avamast, v.a juhul, kui XXX esitab 13
(64)3-19-1196 FI antud selgete tingimustega loa. Hirmust rahast ilma jääda, esitasid kliendid XXX vastu kuriteoteated. Samuti on kliendid esitanud XXX vastu kohtusse mitmeid hagiavaldusi ja pankrotiavaldusi ning XXX-le pankrotihoiatusi. See on põhjustatud FI tegevusest ja suurendas kaebajale tekkivat kahju. FI pidanuks arvestama, et makseasutuse likvideerimine toimub erinevalt krediidiasutuse likvideerimisest, kus FI-l on aktiivne roll. FI keeldus XXX klientidele raha tagastamise korraldamisest. XXX-l õnnestus lõpuks avada konto Läti Vabariigis asuvas krediidiasutuses AS Baltic International Bank ja pankrotihalduril on õnnestunud suurem osa summast Harju Maakohtu deposiitkontole üle kanda. 11.
  1. FI on tekitanud XXX-le varalise kahju. XXX on sõlminud igapäevatööks vajalikud lepingud. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei võimalda lepinguid kohe lõpetada ja kulusid tuleb tasuda kuni tegevuse täieliku lõpetamiseni. XXX on sõlminud töölepingud 12 inimesega. Enamik neist koondatakse, kuid osa peavad jätkama tööd kliendilepingute lõpetamiseks. See suurendab tööjõukulusid. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel muutuvad kõik arendamiseks ja ettevõtluse alustamiseks tehtud kulutused mõttetuks. Tehtud tööde või litsentside müük ei ole nende spetsiifilisuse tõttu võimalik. Makseteenuste lõpetamise tõttu tuleb lõpetada maksekaardi leping ja tasuda lepingu lõpetamise tasu. Lõpetada tuleb SWIFT süsteemi kasutamiseks sõlmitud leping ja tasuda teenuse lõpetamise tasu. XXX on kandnud kulu FI-le tasutud sunnirahade näol. Sunnirahade määramine oli ebavajalik. XXX-l jääb saamata äritulu. Kasumi kaotamise kahju tekib ettevõtte omanikule, s.o XXX Xxxxxxx OÜ-le, kelle ainuosanikuks ja seega XXX lõplikuks kasusaajaks on X. X.. Samuti tekib XXX omanikul varaline kahju ettevõtte kaotamise tõttu (ettevõtte müügitulust ilmajäämine, tulevikus teenitavast kasumist ilmajäämine). XXX on kandnud kulutusi õigusabile ja ekspertiisidele. 11.
  2. FI avaldas 28.05.2019 oma veebilehel uudise XXX tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta, otsuse tervikteksti ja faktilehe, kus on toodud välja kõik XXX nõukogu ja juhatuse liikmed. Samal päeval toimus pressikonverents, kus teavitati avalikkust XXX tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ja kirjeldati väidetavaid rikkumisi. FI avalikustas video YouTube’i keskkonnas. Samuti avaldasid suuremad väljaanded uudise XXX tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta koos FI kommentaaridega. Vaatamata otsuses välja toodule, et üleriigilises lehes avaldatakse üksnes otsuse resolutsioon, avaldati lehes ka veebilink, mis viis otse FI veebilehel avaldatud otsuse terviktekstile. Seega on lisaks otsuse resolutsioonile avaldatud ka otsuse terviktekst. Otsuse avalikustamine ei olnud vajalik, eesmärgipärane ega proportsionaalne. Kaebajate kohta ebaõigete andmete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei taga finantsturu õiguspärast ja korrapärast toimimist. Samuti ei kaitstud sellega investoreid ega kliente, vaid vastupidi kahjustati neid. Avaldamise tulemusel suleti XXX kontod ja osa klientide rahast arestiti. Avalikustamisel puudus seos finantsjärelevalve läbiviimise või järelevalvemenetluse muude eesmärkide saavutamisega, sellega väljendati suhtumist kaebajatesse. FI ei ole otsuse avaldamisel teostanud kaalumist. Otsuse avaldamine ei ole

-e süstemaatilisel tõlgendamisel kohustuslik. Samuti ei ole FI kaalunud vähemkahjustavaid meetmeid. FI õigusvastane toiming põhjustas kaebajatele kahju, mistõttu soovivad kaebajad otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist. See on vajalik ka XXX maine taastamiseks klientide ja lepingupartnerite ees juhul, kui kohus otsust ei tühista või kahjuhüvitist välja ei mõista. Otsus sisaldab XXX ja teiste kaebajatega seotud väidetavaid rikkumisi, mis kahjustavad oluliselt nende subjektiivseid õigusi ja mainet ning kitsendavad nende tegevusvabadust. 11.14. XXX esitas FI-le 15.05.2019 taotluse hoiduda otsuse avalikustamisest või lükata selle avalikustamine edasi kuni otsuse kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning jätta otsuse avalikustamisel XXX ja temaga seotud isikute nimed avalikustamata. FI jättis need väited tähelepanuta. Otsuse avalikustamine ei olnud kohustuslik ja FI-l oli kaalumisõigus (krediidiasutuste seaduse (KAS) § 103 lg-d 5 ja 6; finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 54 lg 5; 14

(64)3-19-1196 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi nr 2013/36/EL14 art 68). FI-l tuli lisaks

-ele lähtuda ka KAS-ist (

§ 5lg 1, KAS § 5, § 6 lg 1 p 4).

Krediidiasutusi ja makseasutusi koheldakse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ebavõrdselt. Makseasutused ja krediidiasutused on võrreldavad isikute grupid. Ainsaks erinevuseks on see, et makseasutus ei saa avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta. Erinevaks kohtlemiseks puudub legitiimne alus. Lisaks ei näe

ette õiguskaitsevahendeid klientidele kahju tekkimise ärahoidmiseks olukorras, kus FI on otsustanud makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse avalikustada. Seega on

§ 23lg-d 1 ja 2 vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 12.

Otsuse avalikustamine rikkus kaebajate õigust aule ja hea nimele. Kui

§ 23

lg-d 1 ja 2 erinevalt KAS § 103 lg-st 5 otsuse avalikustamisel diskretsiooniõigust ette ei näe, on need vastuolus PS §-ga 17. Lisaks ei ole

§ 23

lg-d 1 ja 2 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.11.2015 direktiiviga nr 2015/236615 (direktiiv nr 2015/2366), seega on need vastuolus PS §-ga 32, kuna riivatakse omandipõhiõigust, võrdsuspõhiõigust ja vaba konkurentsi.

§ 87

lg 1 on vastuolus PS-iga, sest ei näe erinevalt KAS §-dest 118 ja 119 FI-le ette võimalust sekkuda makseasutuse likvideerimisse ja võlausaldajate nõuete rahuldamisse. FI keeldus XXX klientidele raha tagastamise korraldamisest ja seda olukorras, kus XXX kõik kontod on suletud ja uute kontode avamine ei ole võimalik. Seega koheldakse krediidiasutusi ja makseasutusi erinevalt (PS § 12), jättes makseasutuse klientide huvid kaitseta (PS § 32). Ebaõige on FI väide, et XXX ei hoidnud klientide varasid enda varadest eraldi. XXX ei ole seda nõuet rikkunud ja selline väide on tõendamata. Samuti ei ole

§ 87

lg 1 kooskõlas direktiiviga nr 2015/2366, on puudulik ja moonutab vaba konkurentsi. 11.

  1. Pressikonverentsil avaldati XXX kohta mitmeid ebaõiged faktiväiteid: − − − − − − − − XXX-l puudus pikema aja jooksul konkreetne ärimudel. Teise kontrolli eesmärk oli aru saada, kas ja kuivõrd tulemuslik oli esimene kontroll. XXX tegevuses on sedastatavad karistusseadustiku (KarS) § 394 (rahapesu) tunnused. XXX ei vaidlusta kohtus kontrollaktis 2 kirjeldatud ja tuvastatud asjaolusid. XXX ei ole tuvastanud korrektselt kliente, klientide tegelikke kasusaajaid, nende poolt rakendatud ärisuhteid ja raha päritolu. XXX ei võtnud kasutusele piisavaid hoolsusmeetmeid riskide maandamiseks. Kuigi XXX-l olid sise-eeskirjad tegelikult olemas, siis reaalseid neid ei järgitud. XXX võttis endale üle jõu käivaid riske, mida ta ei suutnud kontrollida ning mis tekitasid reaalse rahapesu ja terrorismi rahastamise ohu. 11.15.
  2. Nimetatud väited ei vasta tõele. XXX-l on kogu tegutsemise aja vältel olnud konkreetne ärimudel, mille järgi ta on tegutsenud. Arvestades, et esimese ja teise kohapealse kontrolli eesmärk ja uuritav objekt olid erinevad, ei saanud teise kohapealse kontrolli eesmärk olla aru saada, kas ja kuivõrd tulemuslik oli esimene kontroll. XXX tegevuses ei ole sedastatavad rahapesu tunnused. XXX on praeguses asjas vaidlustanud kontrollakti 2 ja selles tuvastatud asjaolusid. XXX on alati tuvastanud korrektselt oma kliendid, nende tegelikud kasusaajad, nende poolt rakendatavad ärisuhted ning raha päritolu, vajadusel esitanud teate RAB-ile. XXX on võtnud kasutusele kõik vajalikud ja piisavad hoolsusmeetmed, et maandada makseasutusena tegutsemise riske. XXX tegutses asutamisest alates kehtestatud sise-eeskirjade Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv nr 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ EMPs kohaldatav tekst. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.11.2015 direktiiv nr 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 14 15

(64)3-19-1196 kohaselt ja järgis neid igal sammul. XXX ei ole võtnud endale üle jõu käivaid riske, mida ta ei oleks suutnud kontrollida või mis oleks tekitanud reaalse rahapesu ja/või terrorismi rahastamise ohu. 11.15.
  1. Kaebajad palusid kohustada vastustajat neid väiteid ümber lükkama kohtuotsuse jõustumisest 3 tööpäeva jooksul korraldataval pressikonverentsil, avaldama pressikonverentsi video YouTube’i keskkonnas ja FI veebilehel. 11.15.
  2. Kui kohus leiab, et tegemist ei ole faktiväidetega, paluvad kaebajad käsitleda neid väärtushinnangutena ja tuvastada nende avaldamise õigusvastasus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1, § 1046 lg 1). FI avaldatud väärtushinnangud ei põhine asjaoludel, mis võimaldaksid selliseid hinnanguid anda, on ebakohased ja au teotavad. 11.15.
  3. Kaebajad taotlevad ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist sõltumata sellest, kas kohus otsuse tühistab. 11.
  4. X. X., Y. Y. ja C. C. taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Isiku au ja head nime on võimalik rikkuda nii isiku kohta ebaõigete faktiväidete kui ka ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Tõendamiskoormis, et avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele, lasub FI-l. Õigusvastaselt avaldatud ebaõiged andmed tõid kaasa arvukaid meediakajastusi lehtedes ja internetis, kahjustades kaebajate au ja head nime ning tekitades neile mittevaralist kahju. Pangandussektoris esitatakse töötajatele kõrgendatud nõudmisi. Kaebajad on pühendanud oma karjääri pangandus- ja finantssektorile. Seetõttu on neil tulevikus oluliselt raskendatud (kui mitte välistatud) antud sektoris tööle kandideerida ja töötada. FI on jätnud kaebajatest mulje kui pangandussektoris töötamiseks sobimatutest isikutest, kes on näidanud õiguskorra suhtes üles ükskõiksust, saamatust ja rikkumise sihilikkust. Kuna otsus tuleb tühistada, puudus kaebajate au ja hea nime kahjustava teabe avaldamiseks õiguslik alus. Kaebajad on teinud kõik endast oleneva, et kahju tekkimist ära hoida. XXX esitas otsuse projektile 15.05.2019 vastuväited, mh ka selle avalikustamise kohta.
  5. Vastustaja kokkuvõtlikud seisukohad: 12.
  6. X. X.l, Y. Y.il ja C. C.l puudub kaebeõigus järgmiste nõuete esitamiseks: tühistada FI otsus või tuvastada selle õigusvastasus, tuvastada otsuse avalikustamise toimingu õigusvastasus, kohustada FI-d ümber lükkama ebaõiged faktiväited või tuvastada ebakohaste väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus. Neil kaebajatel puudub isiklik puutumus vaidlusaluse otsusega. FIS,

ega RahaPTS ei anna neile kaebajatele õigust vaidlustada XXX suhtes finantsjärelevalve raames tehtud haldusakte ja toiminguid. Finantsjärelevalve teostamine toimub avalikest huvidest lähtuvalt. Nende kaebajate subjektiivseid avalikke õigusi ei ole riivatud. Ei piisa vaid mõningasest puutumusest faktilisel või huvi tasandil. Vastasel korral võiks kaebeõigus laieneda väga paljudele isikutele. Asjakohased seadused ja nende alusel tehtud otsus ei kaitse X. X., Y. Y.i ja C. C. õigusi. 12.2. Otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata, sest menetluses on otsuse tühistamise nõue. Samuti tuleb jätta läbi vaatamata otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue, sest see on kaetud tühistamisnõudega ja põhineb samadel alustel. Lisaks tuleb jätta läbi vaatamata nõue kohustada FI-d korraldama kindlatele tingimustele vastava ja kindlas sõnastuses teavet edastava pressikonverentsi, avaldama sellest video YouTube’i keskkonnas ja FI veebilehel. FI kohustused tulevad

-est ja kaebajate taotletud kohustust sealt ei tule. Kaebajatel on õigus taotleda vaid kahju hüvitamist. Vastupidine läheks vastuollu FI sõltumatuse nõudega (FIS § 4 lg 3). Läbi tuleb jätta vaatamata ka X. X. 16

(64)3-19-1196 varalise kahju hüvitamise nõue. FI ei ole rikkunud tema õigusi ega põhjustanud talle kahju. Väidetav kahju on põhjustatud hoopis XXX omanikule ehk XXX Xxxxxxx OÜ-le. 12.
  1. Ebaõige on väide, et sisekontrolli ja riskijuhtimisega seotud rikkumised on otsuses põhjendamata. Otsuses on toodud asjakohased põhjendused, mis tuginevad esimese kohapealse kontrolli ajal tuvastatud asjaoludele, mida XXX-le akti kommenteerimise faasis tutvustati ja millele XXX vastu ei vaielnud. FI on hinnanud kõiki XXX vastuseid ja teavet. XXX on ise 26.05.2016 kohtumisel FI-s väljendanud rahulolematust siseaudiitori tööga ja esitanud 20.05.2016 kirjas FI-le vastuväited siseaudiitori välja toodule. XXX esitatud lisad ei andnud teavet selle kohta, et siseaudiitori leping lõpetati liiga kõrgete hindade tõttu. 12.
  2. Kaebajad esitavad ulatuslikult laialivalguvaid, paljasõnalisi, arusaamatuid ja tõendamata väited, millega seatakse kahtluse alla nii FI otsus kui ka selle aluseks olevad haldusaktid ja toimingud, täpsustamata, millise toimingu, haldusakti või muus vormis suhtlusega probleemi nähakse. Tegemist on jõustunud haldusotsustega, mida XXX ei ole varem vaidlustanud. XXX on saanud esitada oma kommentaarid kõigile kontrollaktides, ettekirjutustes ja otsuses osundatud asjaoludele ning tähelepanekutele. Kõiki XXX kommentaare on vaatamata nende suurele mahule ja hilinenult esitamisele sisuliselt ja põhjalikult kaalutud ning neid on kajastatud ka asjakohastes dokumentides. Asjaolu, et FI ei kommenteerinud üksikasjalikult sadu lehekülgi edastatud dokumente, ei tähenda, et nendega ei ole arvestatud. Samuti ei ole võimalik seda järeldada sellest, et FI ei muutnud kõiki kontrollaktis 2 toodud seisukohti. Seisukohtadega mittenõustumine ei ole kaalutlusviga. 12.
  3. Võimalikule huvide konfliktile viidati juba esimese kohapealse kontrolli käigus ja XXX ei vaielnud sellele vastu. XXX kavatses täiendada sise-eeskirja huvide konflikti maandamise osas. Alles hiljem on XXX oma seisukohta muutnud. See ei muuda FI tuvastatud asjaolusid või järeldusi. Huvide konflikti võimalikuks põhjuseks ei olnud üksnes advokaadibüroo õigusanalüüsid, vaid ka nõukogu liikme poolt osutatud abi juhatusele XXX enesehindamise käigus. See omakorda takistab nõukogu sõltumatut järelevalvet juhatuse üle. FI tähelepanekus kirjeldatud töökorralduse aluseks on mh XXX ütlused ja eeltoodu on edastatud kommenteerimiseks XXX-le, kes ei vaielnud sellele vastu. 12.
  4. XXX-le anti võimalus tutvuda esimese kohapealse kontrolli aktiga ja tema esitatud selgituste alusel muudeti tähelepanekut
  5. Teised tähelepanekud ja hinnanguid jäid muutmata, sest XXX ei esitanud infot, mis tingiks vajaduse tähelepanekut muuta, või teostas XXX parendusi pärast kontrolli. Erinevalt kaebajate väidetust küsis FI pärast kontrolli XXX-lt 13.04.2018 kirjaga lisaandmeid ja selgitusi. Jääb arusaamatuks, miks seovad kaebajad esimese kohapealse kontrolliga 06.04.2018 kirja ja
  6. a siseauditi aruannet. Selles kontrollis ei olnud siseauditi aruandest juttu. Kuigi XXX uuendas pärast esimesest kontrolli sise-eeskirju, ei olnud FI-l ilma kohapealselt kontrolli teostamata võimalik hinnata, kas neid ka järgiti. Tegelikku töökorraldust saab hinnata vaid kohapealse kontrolli käigus. Kõik järelevalve subjektid peavad tagama oma tegevuse kooskõla seadusega iseseisvalt ja igal ajahetkel. 12.
  7. Vandenõuteooriad FI väidetavast huvide konfliktist on meelevaldsed ja valed. FI on sõltumatu järelevalveasutus, mille tegevuse tagatised tulenevad eelkõige FIS-ist. Finantsjärelevalve finantseerimisstruktuur on sätestatud seadusega ja konkreetsed järelevalvetasud kinnitatakse seaduses ettenähtud menetluse kaudu. Sarnase ülesehituse ja sõltumatuse tagatistega on finantsjärelevalveasutused finantseeritud ka paljudes ülejäänud Euroopa Liidu riikides. 12.
  8. XXX-lt on kogu menetluse jooksul kogutud täiendavaid andmeid ning talle on läbivalt ja selgelt kirjeldatud, milliste andmete ja dokumentide esitamist temalt oodatakse. Seega pidi XXX-le kui kõrgendatud hoolsuskohustusega professionaalsele finantsjärelevalve subjektile 17
(64)3-19-1196 olema arusaadav, millele tuginedes FI oma hinnangu koostab. XXX-l on võimaldatud igas menetlusetapis seisukohti esitada. Ainult XXX juhtidele on teada, milliseid dokumente ja andmeid on XXX täiendavalt kogunud ja mida jätnud esitamata. 12.
  1. FI on teise kohapealse kontrolli raames kui ka kontrollakti 2 kohta esitatud seisukohti, selgitusi ja tõendeid hinnanud ning oma analüüsi põhjalikult selgitanud kontrollaktis. Asjaolu, et XXX ei nõustu FI järeldustega, et tähenda, et tema väiteid ei oleks kaalutud või arvestatud. 12.
  2. Ebaõige on seisukoht, et FI ei ole menetlenud XXX taotlust omavahendite suurendamiseks mõistliku aja jooksul. Õigusaktid ei sätesta tähtaega makseasutuse sellise taotluste menetlemiseks. Krediidiasutuste puhul tuleb vastav taotlus lahendada 1-3 kuu jooksul (KAS § 853). XXX-d teavitati, et ka tema taotlus lahendatakse sama tähtaja jooksul. XXX esitas taotluse 18.12.2018, olles teadlik, et
  3. a sees ei jõua FI otsust teha. Kaebajate ekspert on ületanud oma pädevust, sest ta ei ole võimeline uurima ja hindama ametiasutuste tegevust ja läbiviidava finantsjärelevalvemenetlust või selle efektiivsust. FI ei teosta järelevalvet vaid XXX üle (järelevalve subjekte on kokku ligi 179). Samuti ei ole arvestatud, et selle perioodi sisse jäid ka jõulud ja aastavahetus. Kasumi kaasamise otsuse projekt oli allkirjastatud enne, kui XXX teavitas FI-d omavahendite seadusega vastavusse viimisest. Seega ei ole kohane siduda kasumi kaasamise projekti saatmist XXX aktsiakapitali registreerimisega. Kaebajate etteheide omavahendite hulka arvatud kasumi suuruse osas on arusaamatu, sest ka selline summa võimaldas täita omavahendite nõuet. FI lähtus õigusaktidest ja arvas vahekasumist maha mis tahes prognoositavad väljamaksed. Ekslik on kaebajate seisukoht, et XXX omavahendid olid seadusega kooskõlas alates vahekasumi tekkimisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 575/201316 (määrus nr 575/2013) art 26 lg 2 sätestab, et jooksva aasta kasumi kaasamiseks omavahenditesse peab olemas olema eelnev pädeva asutuse luba. Seega saab omavahendite hulgas vahekasumit kajastada alates FI loa saamisest. Tagasiulatuvalt omavahendite numbrite korrigeerimine pole asjakohane ja selleks puudub õiguslik alus. FI ei ole väitnud, et XXX omavahendid ei vastanud nõuetele
  4. a, vaid
  5. a. Arusaamatuks jääb etteheide, nagu oleks FI käivitanud paralleelselt menetluse aktsiakapitali suurendamise survestamiseks. Oktoobris 2018 ei algatatud ühtegi paralleelset menetlust. Teise sunniraha määramine oli seaduslik, sest XXX ei täitnud ettekirjutust 2 ja esimese sunniraha määramisel tehti teise sunniraha hoiatus. Võttes arvesse XXX ja selle põhiomaniku varasemat käitumist, pidas FI vajalikuks täiendavate mõjutusmeetmete kasutamist (teine sunniraha), motiveerimaks XXX-d viima lõpuni lubatud tegevused. XXX ei täitnud seaduse nõudeid vaatamata sellele, et X. X. kinnitas 30.05.2018, et on valmis maksimaalselt 2-3 kuu jooksul tegema finantseeringu omakapitali piisavuse tagamiseks summas 250 000 eurot. XXX pidi olema teadlik omavahendite nõude suurenemisest vähemalt alates FI 26.10.2018 kirjast või kapitali prognoose tehes juba alates 01.10.
  6. Samuti pidi ta olema teadlik, et kasumi kaasamiseks on vajalik vaheaudit ja kasumi kaasamise menetlus, ning nende ajakuluga arvestama. Ebaõige on kaebajate väide, nagu oleks XXX teavitanud FI-d mitmel korral, et 17.12.2018 aktsionäride koosolekul otsustati kapitali suurendamise kasuks. Jääb arusaamatuks, miks otsustati kapitali suurendada hiljemalt 20.03.2019, mitte
  7. a sees. Otsuse tegemise aluseks ei olnud etteheide, et XXX ei esitanud FI-le infot laenuandjate omandisuhte kohta. Seega on tegemist praeguses asjas asjakohatu väitega. 12.
  8. FI ei arvutanud XXX turuosa valesti, vaid võrdles XXX väljaminevate maksete mahtu perioodil I-III kvartal
  9. a sama perioodi krediidiasutuste kodumajapidamiste maksetega (krediidiasutuste maksed, millest on lahutatud teiste finantseerimisasutuste ja riigiasutuste Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta. 16 18
(64)3-19-1196 maksed). Nimetatud võrdlus näitab XXX tegevuse mahtu vastu krediidiasutuste sarnast sektorit ja põhineb Eesti Panga statistikal. See arvutuskäik nähtub ka kontrollakti 2 lk-l
  1. 12.
  2. XXX-l on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel oluline roll. RAB-i teavitamata jättes ei saa RAB seada kontodele käsutuskeelde ega konfiskeerida kriminaalset tulu. Teise kohapealse kontrolli käigus kontrollitud episoodide puhul ei täitnud XXX süstemaatiliselt oma kohustusi. Ühegi kontrollakti 2 tähelepanekutes 1-10 ja 14 kirjeldatud tehingu puhul ei esitanud XXX RAB-ile teateid. Otsuses ei ole tehtud etteheiteid seoses Crosspoint International Logistics Ltd-ga ja FI ei tea, kas XXX teenindas teda nõuetekohaselt. Seega ei oma see otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tähtsust. 12.
  3. FI lähtus IP-aadressidega seonduva osas hinnangu andmisel XXX enda esitatud andmetest ja jõudis järeldusele, et asjakohased isikud on kasutanud XXX internetipangalahendusse sisselogimiseks samu IP-aadresse. Isegi kui sisselogimiste hulk oleks väiksem, et muuda see kontrollaktis 2 välja toodud järeldusi. Sisselogimiste suur arv võib viidata mitmel puhul, et sisselogimisi teostab tegelikult arvuti. Kaebajad ei esitanud haldusmenetluses sellisel kujul ja täpsusega andmeid, nagu esitati kohtumenetluses. Otsuses ei ole IP-aadresside küsimusele tuginetud, seega see otsuse kehtivust ei mõjuta. IP-aadressidega seonduval ei olnud ühegi etteheite juures sisuline kandev osa ning nt kontrollakti 2 tähelepanekud 10 ja 16 ei puuduta IP-aadresse üldse. 12.
  4. Tunnistajad on saanud kaebajatelt tasu ja tunnistused on kaebajakesksed. Tunnistusest ei selgu, millise faili alusel on arvamused kujundatud. Samuti ei välistanud tunnistajad, et automatiseeritud või robotlahendused saavad teha kontrollaktis 2 nimetatud arvude suurustes sisselogimisi. Tunnistaja H. H. kinnitas, et sama IP-aadressi kasutanud isikud olid tõenäoliselt samas ruumis või hoones või XXX võrgus. Tunnistaja K. K. selgitas, et tabelis olevad andmed tulid automaatselt. Tema ei ole lisanud tabelisse peidetud lahtrit „IP_count“ ega tea, kes seda tegi. Tegemist oli sinna käsitsi lisatud veeruga. Seega ei ole esitatud tunnistused ega ekspertiisid usaldusväärsed. Igal juhul ei ole tunnistajate ütlustest nähtuvalt sellisel kujul sisselogimised ja nende arv utoopiline ning masinad suudavad seda teoreetiliselt teha. See on ka FI varasem praktiline kogemus IP-aadresse ja sisselogimisi puudutavas osas, kuna tegu on ühe rahapesualase sektori võttega, kus tekitatakse sellisel hulgal sisselogimisi, mis varjavad tegelikke tehinguid ja eksitavad järelevalvajaid. 12.
  5. FI avaldas otsuse õiguspäraselt. Lisaks

§ 23

lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusele esines avalikustamiseks ka sisuline vajadus.

§ 23tugineb direktiivi nr 2015/2366 art-le 13 ja 14.

Ebaõige on kaebajate väide, et otsuse avalikustamisel puudus seos järelevalvemenetlusega. FI pidas otsuse täielikku avaldamist vajalikuks investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide ja avalikkuse kaitseks ning finantsturu õigus- ja korrapärase toimimise tagamise eesmärgil. Nimetatu on FI-le FIS § 54 lg-ga 5 antud eriõigus, mida FI on otsust puudutavas pidanud vajalikuks rakendada. Avalikustamine tagas avaliku ja ühekülgse ning objektiivse info XXX tegevusõiguste ja minetuste osas. Samuti pakkus see makseasutuse klientidele (sh võimalikele uutele) võimalust mitte enam XXX teenuseid kasutada ja olla koheses objektiivses infoväljas, mh minimeerides infoga manipuleerimise riski. Makseasutused ja krediidiasutused on erinevad finantsjärelevalve subjektid, kelle tegevusi reguleerivad eriõigused, kes osutavad erinevaid teenuseid ja keda koheldakse eriseaduste kohaselt erinevalt. Puudub kohustus ja võimalus vastavate isikute samaväärsele kohtlemisele. FIS § 54 lg-t 5 kohaldatakse ka krediidiasutuste ja teiste finantsjärelevalve subjektide suhtes. Viited au ja hea nime rikkumisele ei ole asjakohased, sest vastava olustiku on kaebajad ise põhjustanud ja tegu on seadusliku tagajärjega.

ei ole vastuolus PS-iga. 19

(64)3-19-1196 12.
  1. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Varalise kahju hüvitamise nõude puhul ei nähtu, millisel õiguslikul alusel kahjunõue põhineb. FI otsus on õiguspärane, seega puudub alus kahjunõuet rahuldada. Ka otsuse avaldamine oli õiguspärane. 12.
  2. FI ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid. XXX juhtorganite liikmete nimed olid juba enne otsuse tegemist avalikult kättesaadav teave. FI ei kontrolli meediaettevõtteid ega ole artiklite avaldaja. 12.17.
  3. Konkreetse ärimudeli puudumise väide on FI väärtushinnang, mis võtab üheselt kokku kesksed etteheited XXX kohta ehk puudus arusaamine, milliseid kliente teenindada ja kuidas seda korrektselt teha. Kui siia kõrvale võtta ka XXX käibe äkiline ja kiire kasv, vaatamata niivõrd tugevatele puudustele kogu organisatsioonis, on selge, et hinnang ärimudeli konkreetsest puudusest on asjakohane ja täpne. 12.17.
  4. Kontrollaktiga 1 tuvastati XXX-s suurel hulgal puudusi nii sise-eeskirjade, sisekontrollide kui ka organisatsiooni kohta. Kontrollakt 2 käsitles mh analoogseid küsimusi. Kontrollaktide puuduste kattuvust on käsitletud ka otsuses. Seega vastab tõele väide, et teise kohapealse kontrolli käigus kontrolliti ka kontrollaktiga 1 tuvastatut. 12.17.
  5. FI ei ole osundanud, nagu oleks XXX tegevuses sedastatavad KarS § 394 tunnused. Viidati rahapesumaigulistele skeemidele. Tegu on väärtushinnanguga, mis põhineb kontrollakti 2 tähelepanekul
  6. 12.17.
  7. Tõele vastab fakt, et pressikonverentsi ajaks ei olnud kontrollakti 2 asjaolusid vaidlustatud. Kontrollakti 2 ei ole ka täna vaidlustatud. 12.17.
  8. Seda, et XXX ei ole õigesti tuvastanud kliente, nende tegelikke kasusaajaid, ärisuhteid ja raha päritolu, tema hoolsusmeetmed olid puudulikud ja ei järgitud sise-eeskirju, kinnitavad mõlemad kontrollaktid. 12.17.
  9. Viide üle jõu käivatele riskidele, mida ei suudetud kontrollida ning mis tekitasid reaalse ohu ja võimaluse rahapesuks, on hinnang (kokkuvõte), mis põhineb otsusel ja selle aluseks olevatel leidudel. Hinnang on täpne. See peegeldub äri suuremahulises kasvus ja selgelt nähtavas võimetuses vastavate klientidega seaduse kohaselt tegeleda, sest organisatsioonis olid tõsised puudused. See tekitas ka reaalse rahapesu ja terrorismi rahastamise ohu, mis on täna päädinud süüteomenetlusega. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidluse eseme piiritlemine ja tõendite tagastamine
  10. Nagu kohus oma 25.09.2019 määruses välja tõi, esitasid kaebajad järgmised nõuded: 1) XXX taotleb: − − − − − − FI 27.05.2019 otsuse tühistamist; FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist; FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist; varalise kahju hüvitise väljamõistmist; FI kohustamist lükkama ebaõiged väited ümber; FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist; 2) X. X. taotleb: 20
(64)3-19-1196 − − − − − − FI 27.05.2019 otsuse tühistamist; FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist; FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist; varalise kahju hüvitise väljamõistmist; FI kohustamist lükkama ebaõiged väited ümber; FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist; − mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist; 3) Y. Y. taotleb: − − − − − FI 27.05.2019 otsuse tühistamist; FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist; FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist; FI kohustamist lükkama ebaõiged väited ümber; FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist; − mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist; 4) C. C. taotleb: − − − − − FI 27.05.2019 otsuse tühistamist; FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist; FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist; FI kohustamist lükkama ebaõiged väited ümber; FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist; − mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. XXX Xxxxxxx OÜ kaebuse on kohus 17.09.2019 määrusega tagastanud (vt ka 25.09.2019 määrust). Seega tema õiguste võimalikku riivet kohus ei käsitle. 14. Eeltoodust nähtuvalt on vaidluse esemeks FI 27.05.2019 otsus, millega tunnistati kehtetuks XXX-le väljastatud makseasutuse tegevusload. Tegemist on finantsjärelevalve käigus tehtud otsusega. Nimetatud otsust ei ole tehtud süüteomenetluses ja selles ei ole esitatud kaebajatele süüdistust kuri- või väärteo toimepanemises (sh rahapesu toimepanemises). Praeguses asjas vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kuidas lahendatakse X. X. ja Y. Y.i osas algatatud süüteomenetlus. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta mõlema poole viited paralleelselt toimuvale süüteomenetlusele, selles esitatud süüdistustele ja kogutud tõenditele. Muu hulgas tagastab kohus vastustajale 16.12.2019 esitatud lisad „LISA 2_
(1)Ärinaine X. X. sai karmi kahtlustuse“ ja „LISA 2_
(2)Äripäev“.
  1. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta kaebajate väited seonduvalt Crosspoint International Logistics Ltd-ga. FI 27.05.2019 otsus ega selle aluseks olevad dokumendid ei tee XXX-le ühtegi etteheidet selle ettevõttega seoses. Seega ei puuduta selle ettevõttega seotud väited praegust vaidlust. Kaebajad on ajanud ilmselt segamini haldus- ja süüteomenetluse asjaolud. Sel põhjusel ei ole kaebajate poolt 04.09.2020 esitatud tõendid (lisad 1-13) asja lahendamisel asjakohased ja tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 62 lg 2). Samuti tagastab kohus nende tõendite tõlked (kaebajate 09.10.2020 lisad 1, 3-13 ja 15.10.2020 lisad 1-3).
  2. Kaebajad ei ole esitanud tühisuse tuvastamise nõuet ja on 19.08.2021 kaebuse uues redaktsioonis kinnitanud, et ei soovi sellist nõuet esitada (vt lk 4, p 1.8). Sellele vaatamata on 21
(64)3-19-1196 nad ka 19.08.2019 kaebuse uues redaktsioonis väitnud FI 27.05.2019 otsuse tühisust (lk 24, p-d 4.8.7, 4.8.8). Kohus jätab kaebajate viited otsuse tühisusele tähelepanuta.
  1. XXX tegevusluba ei tunnistatud kehtetuks põhjusel, et ta lõpetas siseaudiitoriga lepingu. Sel põhjusel ei ole praeguse vaidluse seisukohalt oluline, mis põhjusel leping siseaudiitoriga lõpetati, ja kohus jätab vastavad põhjendused tähelepanuta. Lisaks tagastab kohus kaebajate 19.08.2019 lisa 17.6, mille kaebajad on sidunud eeltoodud põhjendusega. Tagastamise põhjuseks on mh ka asjaolu, et see tõend ei tõenda kaebajate väidetud asjaolud.
  2. Praeguse vaidluse esemega ei seondu kuidagi kaebajate väited selle kohta, et makseasutuse tegevusloa andmisel rikuti menetlusnorme, et makseteenuste piiriülese osutamise tegevusluba jäeti tähtaegselt lahendamata ja et makseteenuste direktiiv jäeti tähtaegselt üle võtmata. Samuti ei seondu praeguse vaidlusega makseasutusele tunnuskoodi andmisega seotud probleemid. Kaebajad tõid sellised põhjendused kaebuse 19.08.2019 uues redaktsioonis uuesti välja, kuigi kohus selgitas 06.08.2019 määruses, et sellised põhjendused ei ole asjakohased. Kohus jätab kaebajate kõik sellekohased põhjendused asja lahendamisel tähelepanuta. Kohus tagastab ka nendega seotud tõendid, sest tegemist ei ole asjakohaste tõenditega (kaebajate 19.08.2019 lisad 2, 94, 95, 96, 97, 98, 122, 123, 125, 126, 127). Samuti tagastab kohus nende tõendite tõlked (kaebajate 16.09.2019 tõlge („19.08.2019 kaebuse lisa 94 osaline tõlge“) ja kaebajate 01.04.2020 tõlked („078 Lisa 94_ Tõlge
(3)“, „048 Lisa 95_Tõlge
(3)“, „099 Lisa 98_ Tõlge
(3)“)).
  1. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 ei saa kaebajad esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks. Kaebajad on põhjendanud FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasust ja varalise kahju hüvitamise nõuet mh sellega, et mitmed XXX töötajaid jäid tööta ja neil on raske uut tööd leida, mistõttu kaasneb neile varaline kahju. Selliste põhjendustega ei saa kaebajad enda kaebust põhjendada, sest tegemist ei ole nende õiguste rikkumisega. Seetõttu jätab kohus sellekohased väited tähelepanuta. Tegemist on taaskord põhjendustega, mille asjakohatust kohus 06.08.2019 määruses kaebajatele selgitas.
  2. FI saab vastutada üksnes enda avaldatud pressiteadete eest. Selle eest, kuidas on meediaväljaanded FI avaldatud pressiteadet tõlgendanud, kas, kui tihti ja millise sisuga uusi artikleid avaldanud, ei vastuta enam FI. Seega on asjakohatud kaebajate etteheited meedia jätkuva huvi kohta nende vastu ja meedias avaldatud artiklite sisu kohta. Soovi korral on kaebajatel võimalik esitada nõudeid meediaettevõtete vastu. Kohus jätab kaebajate sellekohased põhjendused asja lahendamisel tähelepanuta.
  3. Samadel põhjendustel ei ole asjakohased ka X. X. väited selle kohta, et talle on tekkinud ahistaja, kes teda verbaalselt ründab. FI ülesanne ei ole kaitsta kaebajat selliste rünnete eest. Vajadusel saab kaebaja pöörduda abi saamiseks politsei või prokuratuuri poole. Samuti ei ole tõendatud, et selliste rünnete põhjuseks oleks vastustaja väidetavalt õigusvastane tegevus. FI selliste rünnete eest ei vastuta ega kohustu sel põhjusel X. X.le tekkivat mittevaralist kahju hüvitama. Kohus jätab kaebaja sellekohased põhjendused asja lahendamisel tähelepanuta.
  4. Lisaks on asjakohatud, põhjendamata ja tõendamata kaebajate väited FI erapoolikuse kohta. See, et FI-d finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt tasutud järelevalvetasudest (FIS § 35), ei näita kuidagi FI sõltuvust krediidiasutustest või muudest järelevalve subjektidest. FIS §-st 4 nähtuvalt on FI autonoomse pädevusega asutus, kes on finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb riigi nimel. FI tegevust kavandab ja juhtimist kontrollib nõukogu, kelle liikmete hulka kuuluvad vastutav minister, Eesti Panga president, Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud liikmed ja Eesti Panga nõukogu poolt nimetatud liikmed (FIS § 8). FI juhatuse nimetab nõukogu (FIS § 19). Seega ei sõltu FI kuidagi krediidiasutustest ega ole oma otsuste tegemisel kuidagi nende 22
(64)3-19-1196 mõjuvõimu all. Krediidiasutustel puudub võimalus FI tegevust mõjutada ka järelevalvetasu maksmata jätmise kaudu. FI-l on õigus maksmata tasud täitemenetluse korras sisse nõuda (FIS § 45). 23. Praeguse vaidlusega ei seondu kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.39, milles VPE WertpapierhandelsBank AG avaldas valmisolekut teha XXX-ga koostööd. See tuleb tagastada. Samal põhjusel tuleb tagastada selle tõlge (01.04.2020 lisa „000 Lisa 17.39_tõlge
(3)“).
  1. Kaebajad ei ole põhjendanud, mida nad soovivad 19.08.2019 esitatud lisadega 17.37 ja 17.38 tõendada. Tegemist on XXX
  2. a veebruari kirjadega RAB-ile, millega edastatakse RAB-le ettekirjutusele vastavalt andmed suletud kliendikontode kohta. Praeguses asjas ei ole vaidluse all asjaolu, et kaebaja on sulgenud osade oma klientide kontod. Samuti ei vaielda selle üle, et kaebaja oleks jätnud RAB-i ettekirjutuse täitmata. Seega ei ole need tõendid asja lahendamiseks vajalikud ja tuleb tagastada.
  3. XXX 15.01.2019 vastuväitest kontrollakti 2 projektile17 nähtub, et sellele lisatud lisad A1A8 ja A14-A24 (kaebajate 19.08.2019 lisa 10 „Lisa 10 Eriarvamus lisad A1 - A35
(2)“ dokumendid „(A1) Product description (Vivus)“, „(A2) Description of activity (project with Vivus)“, „(A3) Business-plan and calculations (Vivus product)“, „(A5) Scheme of Interaction (Vivus - XXX)“, „(A6) Product MVP launch plan (Vivus - XXX)“, „(A7) Vivus decision on termination of cooperation“, „(A8) IT-software by Roots-D“, „(A14) Workflow description“, „(A14.1) Scheme of cooperation and agreements (GoodX)“, „(A15) GoodX credit card“, „(A16) Draft agreements with customers (GoodX)“, „(A17) IT-software GoodX Application“, „(A18) Non-F2F identification agreement (Veriff)“, „(A19) ACCUITY - cover letter“, „(A20) Card personalization agreement (TAG Systems)“, „(A21) Market research and analysis and Distribution plan (GoodX)“, „(A22) Financial model and forecast (GoodX)“, „(A23) Preliminary cooperation agreement (Exscudo)“, „(A24) Preliminary cooperation agreement (Paygety)“) seonduvad toodete ja teenuste väljatöötamisega, mis ei realiseerunud, st mida XXX ei hakanud osutama, ja mille osutamine ei ole praeguses asjas vaidluse all. Seega ei ole need tõendid asjas asjakohased ja tuleb kaebajatele läbivaatamatult tagastada. Samuti tuleb tagastada nende tõendite tõlked (01.04.2020 esitatud „Lisa 10 A _ Tõlked
(4)“ dokumendid „003 Lisa 10 A1 _ osaline tõlge“, „026 Lisa 10 A2 _ Osaline tõlge“, „008 Lisa 10 A7_Tõlge“, „024 Lisa 10 A8_ Osaline tõlge“, „027 Lisa 10 A14.1_ Tõlge“, „015 Lisa 10 A16_Osaline tõlge“, „025 Lisa 10 A18_ Osaline tõlge“, „016 Lisa 10 A19_Tõlge“, „028 Lisa 10 A20_ Osaline tõlge“, „086 Lisa 10 A23_ Osaline tõlge“, „087 Lisa 10 A24_Osaline tõlge“; 06.05.2020 esitatud „Lisa 10 A_ Tõlked“ dokumendid „109 Lisa 10 A3_Tõlge“, „110 Lisa 10 A5_ Tõlge“, „121 Lisa 10 A6 _ Tõlge“, „117 Lisa 10 A14 _ Tõlge“, „118 Lisa 10 A21_Osaline tõlge“, „116 Lisa 10 A22_ Tõlge“).
  1. Kohus kohustas 06.08.2019 määrusega kaebajaid oma kaebuse lisad üle vaatama ja mh eemaldama korduvalt esitatud lisad. Kaebajad esitasid 19.08.2019 kohtule uued lisad. Asja selguse huvides ja toimiku mahu vähendamiseks tagastab kohus kaebajatele nende 26.06.2019 esitatud lisad.
  2. Kaebajad väitsid 19.08.2019 seisukohas, et uued lisad on korrigeeritud ja nende hulgast on kõrvaldatud korduvad dokumendid. Sellele vaatamata tuvastas kohus asja läbi vaadates kaebajate esitatud tõendite hulgas mitmeid korduvaid tõendeid, mis muutsid asja läbivaatamise palju keerukamaks ja ajamahukamaks. Asja selguse huvides ja toimiku mahu vähendamiseks tagastab kohus kaebajate korduvad tõendid: Kaebajate 19.08.2019 lisa 10 „Lisa 10_15.01.2019 GFC eriarvamus
(3)“ dokument „GFC comments on EFSA Control Act dd04122018 (EST - project)“ lk 3. 17 23
(64)3-19-1196 − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisad 14.2 ja 17.1 on samad mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 10 „Lisa 10_15.01.2019 XXX eriarvamus
(3)“ dokument „XXX comments on EFSA Control Act dd04122018 (EST - project)“; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 14.3 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 10 „Lisa 10_15.01.2019 XXX eriarvamus
(3)“ dokument „CFC vs Finantsinspektsioon õiguslik hinnang aktile XXX vastuse lisa“; − kaebaja 19.08.2019 esitatud lisa 14.4 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 14 „Lisa 14_vaie 06.03.2019
(4)“ dokumendi „VAIE_L
  1. Isikute allkirjastatud selgitused“ lk-d 5-7; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.11 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 1; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.16 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 6; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.17 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 7; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.18 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 8; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisad 17.27 ja 43 on samad mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 11; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.32 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.25; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.42 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 5; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 20 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 19 selle vahega, et lisa 19 kajastab FI veebilehel olevat teavet pikemalt; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 23 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.20; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 27 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.
  2. Samuti on kaebajad esitanud sama dokumendi tõlke topelt, mis tuleb lisa 27 osas tagastada (kaebajate 01.04.2020 lisa „000 Lisa 27_tõlge
(3)“); − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 30 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.45; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 38 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.22; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 44 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.23; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 45 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.28; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 46 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.24 „Lisa 17.24_FI 7.02.19 kiri makseasutusele“; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 48 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.26; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 51 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.29; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisad 53 ja 112 on samad mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 10; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 55 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.31; 24
(64)3-19-1196 − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 57 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.43; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 58 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.33; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 59 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.34; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 61 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.6; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 62 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.5; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 63 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.7; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 64 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.41; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 65 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.8; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 66 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.9; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 67 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.10; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisad 68 ja 73 on samad mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.3; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 72 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.12; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 74 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.2; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 75 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.14; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 76 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.15; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 79 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.19; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 80 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.30; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 81 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.35; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 85 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.37; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 86 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 17.38; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 87 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 10 eriarvamuse lisa C1. Samuti on kaebajad esitanud sama dokumendi tõlke topelt, mis tuleb lisa 87 osas tagastada (kaebajate 01.04.2020 lisa „073 Lisa 87_Tõlge
(3)“); − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 103 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 13 „Lisa 13_aruanne 2017
(5)“; − kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 110 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 50; − kaebajate 23.04.2020 esitatud lisa 5 on sama mis kaebajate poolt 19.07.2019 esitatud lisa 128.2; 25
(64)3-19-1196 − kaebajate 23.04.2020 esitatud lisa 6 on sama mis kaebajate poolt 19.07.2019 esitatud lisa 128.1; − kaebajate 23.04.2020 esitatud lisa 7 on sama mis kaebajate poolt 19.07.2019 esitatud lisa 128.3; − kaebajate 27.04.2020 esitatud lisad 1.2 ja 2.2 on samad mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 3 dokument „LISA 2 - XXX üldtingimused“; − kaebajate 27.04.2020 esitatud lisad 1.3 ja 2.3 on samad mis kaebajate poolt 19.08.2019 esitatud lisa 18; − kaebajate 27.04.2020 esitatud lisad 1.4 ja 2.4 on samad mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 3 dokument „LISA 4 - XXX aktsionäride otsus“; − kaebajate 27.04.2020 esitatud lisad 1.8 ja 2.7 on samad mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 3 dokument „LISA 8 - 20200330 XXX vastus nõudekirjadele“; − kaebajate 27.04.2020 esitatud lisad 1.11 ja 2.10 on samad mis kaebajate poolt samal ajal esitatud lisa 3 dokument „LISA 11 - XXX kiri võlausaldajatele“. Kaebeõigus
  1. Kõik kaebajad taotlesid FI 27.05.2019 otsuse tühistamist. 28.
  2. XXX-l on kaebeõigus sellise nõude esitamiseks (HKMS § 44 lg 1). Vaidlusalune otsus puudutab tema õigusi, sest sellega tunnistati talle väljastatud tegevusluba kehtetuks, mis võttis temalt õiguse oma majandustegevuse käigus makseteenuseid osutada. 28.
  3. X. X.l, Y. Y.il ja C. C.l puudub kaebeõigus FI 27.05.2019 otsuse vaidlustamiseks. Nimetatud otsusega ei otsustatud ühegi nende õiguse ega kohustuse üle. Kehtetuks tunnistatud tegevusluba oli XXX-l, mitte X. X.l, Y. Y.il ega C. C.l. Seega riivas tegevusloa kehtetuks tunnistamine vaid XXX õigusi, mitte teiste kaebajate õigusi. Neil kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et XXX-l säiliks makseasutuse tegevusluba. Selline õigus on vaid XXX-l endal. XXX õiguste riivet ei saa käsitleda X. X., Y. Y.i ega C. C. õiguste riivena. Neilt kaebajatelt ei ole võetud õigust mõnes makseasutuses töötada või osalust omandada. Neil kaebajatel ei ole õigust vaidlustada ka XXX osas tuvastatud rikkumisi, sest rikkumised tuvastati XXX osas, mitte X. X., Y. Y.i ega C. C. osas, ning nende rikkumiste eest vastutab XXX, mitte X. X., Y. Y. ega C. C. isiklikult. Juhul, kui FI on vaidlusaluses otsuses kuidagi nende kaebajate mainet riivanud, on neil võimalik taotleda kahju hüvitamist või õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist, mida kaebajad on antud juhul ka teinud. Kuid neil puudub õigus nõuda XXX kohta tehtud otsuse tühistamist. Sarnaselt on aktsionäri kaebeõiguse krediidiasutuse tegevusloa tühistamise vaidlustamisel välistanud ka Euroopa Kohtu suurkoda 05.11.2019 otsuses liidetud kohtuasjades nr C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P (p-d 102-116). Kui isegi aktsionäri (kelle majanduslikke huve saab äriühingu tegevusloa äravõtmine puudutada) kaebeõigust ei tunnustata, siis seda vähem saab tunnistada juhatuse või nõukogu liikme kaebeõigust. Pealegi ei ole X. X. XXX aktsionär. Aktsionäriks on XXX Xxxxxxx OÜ. Kohus jätab X. X., Y. Y.i ja C. C. kaebuse FI 27.05.2019 otsuse tühistamise nõudes läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1).
  4. Kõik kaebajad taotlesid FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajad põhjendasid 19.08.2019 kaebuses tuvastamiskaebuse esitamist vajadusega kaitsta oma õigusi ka juhul, kui kohus ei pea avalikes huvides või muudel põhjustel võimalikuks vaidlusalust haldusakti tühistada või hüvitamisnõuet rahuldada. Sellisel juhul kaitseb kaebajate õigusi (mainet) ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamine, millele nad saaksid suhetes kolmandate isikutega tugineda. Samuti võimaldaks tuvastamiskaebuse rahuldamine taotleda menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. 26
(64)3-19-1196 29.
  1. Kohus tunnistab XXX kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. See esitati alternatiivse nõudena tühistamise ja hüvitamise nõuetele juhuks, kui tühistamise või hüvitamise nõudeid ei saa rahuldada (muudel põhjustel kui haldusakti õiguspärasus). Kohus ei välista, et selline olukord võib eksisteerida. Sellises olukorras puuduks XXX-l muud võimalused oma õigusi kaitsta ja sellisel juhul saab ka õigusvastasuse tuvastamist pidada õiguste kaitsmiseks piisavaks. Kaebajal oleks tuvastamisotsusele võimalik tugineda suhetes teiste isikutega ja avalikkusega (nt meedia). 29.
  2. Samadel põhjustel, miks X. X.l, Y. Y.il ja C. C.l puudub kaebeõigus vaidlusaluse otsuse tühistamise nõude esitamiseks, puudub neil õigus nõuda ka selle otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Selline nõue ei kaitse nende õigusi, sest otsusega ei ole otsustatud nende õiguste üle. Järelikult tuleb X. X., Y. Y.i ja C. C. kaebus jätta läbi vaatamata ka FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
  3. Kõik kaebajad taotlesid FI 27.05.2019 otsuse avalikustamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist. 30.
  4. FI 27.05.2019 otsuse avaldamine FI veebilehel ja üleriigilise levikuga ajalehes oli toiming. Toimingut ei saa tühistada. FI 27.05.2019 otsuse tühistamise nõue puudutab vaid seda osa, mis on sisuliselt haldusakt ehk tegevusloa kehtetuks tunnistamine ning tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamine. Tühistamise nõue ei puuduta FI 27.05.2019 otsust osas, milles otsustati avaldada see otsus veebilehel ja ajalehes. Seetõttu on ebaõige vastustaja arusaam, et otsuse avalikustamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue on juba kaetud otsuse tühistamise nõudega. 30.
  5. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. XXX on esitanud varalise kahju hüvitamise nõude, mida põhjendas mh sellega, et otsuse avalikustamine põhjustas talle varalist kahju, sest tema pangakontod suleti ja tal ei olnud võimalik oma klientidele raha tagastada. X. X., Y. Y. ja C. C. on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mida põhjendasid mh nende mainet kahjustava teabe avalikustamisega. Seega on kaebajad esitanud efektiivsemad õiguskaitsevahendid ja otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata.
  6. Kõik kaebajad taotlesid FI kohustamist lükata ümber ebaõiged faktiväited või tuvastada FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasus. 31.
  7. Arvestades, et FI avaldatud pressiteade käis XXX kohta ja selles kajastati XXX tegevuses tuvastatud puudusi, siis on XXX-l õigus taotleda faktiväidete ümberlükkamist, kui need osutuvad ebaõigeteks. Tegemist on heastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 5, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11). Ümberlükkamise nõue hõlmab ka selle teostamise viisi. Riigikohtu praktika kohaselt saab kannatanu VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (vt Riigikohtu 19.03.2019 otsus asjas nr 2-17-17140, p 11). FI väited tema sõltumatuse rikkumise kohta on asjakohatud. FI sõltumatus ei tähenda, et ta ei allu kohtulikule kontrollile ega pea kohtuotsusega pandud kohustusi täitma. 31.
  8. Väiteid, mis ei osutu faktiväideteks, vaid väärtushinnanguteks, ei saa ümber lükata. Küll aga saab tuvastada nende ebakohasuse/põhjendamatuse. Ebakohaste väärtushinnangute avaldamine saab isiku õigusi (mainet) riivata ja olla seega õigusvastane. XXX-l juriidilise isikuna ei ole võimalik taotleda RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamist. Maine kahjustamisega seotud varalise kahju suuruse tuvastamine on pea võimatu ja sellise hüvitise taotlemine ebamõistlikult keeruline. Seetõttu ei saa välistada XXX õigust taotleda 27
(64)3-19-1196 õigusvastasuse tuvastamist. Ka selline tuvastamine saab tema õigusi kaitsta, sest tal oleks võimalik hiljem äripartnerite või avalikkusega/meediaga suheldes tuvastamisotsusele tugineda. 31.
  1. X. X., Y. Y.i ja C. C. kaebeõigust ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ei saa ilmselgelt välistada. Kuigi vaidlusalustes väidetes ei ole neid otseselt nimetatud, võivad vaidlusalused laused neile kui XXX tegevuse läbiviijatele halba varju heita. 31.
  2. Küll aga tuleb jätta läbi vaatamata X. X., Y. Y.i ja C. C. kaebus põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Need kaebajad esitasid sarnastel põhjendustel mittevaralise kahju hüvitamise nõude, seega on neil võimalik oma õigusi kaitsta efektiivsema õiguskaitsevahendiga.
  3. XXX ja X. X. taotlesid varalise kahju hüvitamist. 32.
  4. XXX-l on kaebeõigus varalise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. FI tunnistas vaidlusaluse otsusega tema tegevusloa kehtetuks. Seega võeti XXX-lt võimalus oma majandustegevuse raames makseteenuseid osutada ja selle kaudu tulu teenida. XXX selgituste kohaselt on ta kandnud kulutusi tegevuse lõpetamisega seoses. Samuti on tema vastu esitatud mitmeid tsiviilõiguslikke nõudeid. Järelikult kui FI 27.05.2019 otsus osutub õigusvastaseks, tuleb otsustada XXX-le väidetavalt tekkinud kahju hüvitamise põhjendatuse üle. 32.
  5. X. X. põhjendas oma õigust hüvitamisnõuet esitada sellega, et XXX ainuaktsionär XXX Xxxxxxx OÜ on loovutanud oma nõude talle, ja alternatiivselt sellega, et ta oli XXX ainuaktsionäri XXX Xxxxxxx OÜ ainuosanik. Arvestades kahju hüvitamise nõude kahte alust, ei saa X. X. kaebeõigust ilmselgelt välistada ja nõue tuleb sisuliselt läbi vaadata.
  6. X. X., Y. Y. ja C. C. taotlesid mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et FI avaldas nende kohta nende mainet kahjustavat teavet. Kui kaebajate vaidlustatud faktiväited osutuvad ebaõigeteks ja/või väärtushinnangud põhjendamatuteks ning need väited võivad nende õigusi riivata, siis ei saa nende kaebajate kaebeõigust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes välistada. Samuti tuleb kontrollida, kas FI 27.05.2019 otsuse avalikustamine koos sellele lisatud faktilehega sai neile kaebajatele mittevaralist kahju tekitada. Ilmselgelt välistada seda ei saa.
  7. Eeltoodust tulenevalt vaatab kohus kaebuse läbi järgmises ulatuses: 1) XXX nõuetes: − − − − − tühistada FI 27.05.2019 otsus; tuvastada FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasus; mõista välja varalise kahju hüvitis; kohustada FI-d ümber lükkama ebaõiged faktiväited; tuvastada FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasus; 2) X. X. nõuetes: − kohustada FI-d ümber lükkama ebaõiged faktiväited; − mõista välja varalise kahju hüvitis; − mõista välja mittevaralise kahju hüvitis; 3) Y. Y.i nõuetes: − kohustada FI-d ümber lükkama ebaõiged faktiväited; − mõista välja mittevaralise kahju hüvitis; 28
(64)3-19-1196 4) C. C. nõuetes: − kohustada FI-d ümber lükkama ebaõiged faktiväited; − mõista välja mittevaralise kahju hüvitis. Otsuse õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise nõuded
  1. FI selgitas 27.05.2019 otsuses18, et XXX suhtes eelnevalt tehtud siseauditi aruanne, mõlemad kontrollaktid ja mõlemad ettekirjutused ning sunniraha määramise toimingud on otsuse lahutamatud osad. Seega vaatamata asjaolule, et XXX ei ole neid eelnevalt ega eraldi nõudega vaidlustanud (v.a sunniraha osas varalise kahju hüvitamise nõue), tuleb neid asja lahendamisel sisuliselt käsitleda, sest vaidlusaluse otsuse õiguspärasus põhineb nende otsuste ja toimingute õiguspärasusel.
  2. Kohus selgitab täiendavalt, et kuigi kontrollaktis 1 tuvastatud puuduste kohta on tehtud ettekirjutus 1 ja vähemalt osaliselt on kaebaja kontrollaktis 1 tuvastatud puudused kõrvaldanud või ei ole neid teise kohapealse kontrolli käigus ette heidetud, oli vastustajal õigus tugineda vaidlusaluse otsuse tegemisel ka kontrollaktis 1 tuvastatud puudustele. Ühelt poolt selgitas vastustaja, et teise kohapealse kontrolli käigus tuvastati osaliselt samad rikkumised, mis tähendab, et tegemist oli korduvate/kõrvaldamata jäetud puudustega. Teiselt poolt näitab kaebaja suhtes erinevate kontrollide käigus tuvastatud mitmed olulised puudused kaebaja võimetust või soovimatust nõuetekohast süsteemi üles ehitada ja tema tegevust reguleerivaid norme järgida. Seega on tegemist süstemaatilise puudusega, millega tuleb XXX tegevuse õiguspärasuse hindamisel ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel arvestada.
  3. FI on toonud vaidlusaluses otsuses välja konkreetsed puudused või rikkumised XXX tegevuses, põhjendanud oma seisukohti ja viidanud asjakohastele õigusnormidele. Kohtu hinnangul on otsuse põhjendused selged ja jälgitavad.
  4. FI heitis 27.05.2019 otsuses (lk 3-4) XXX-le ette, et makseasutusel puudusid nõuetekohased protseduurireeglid rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide maandamiseks ja juhtimiseks. Kontrollakti 219 tähelepanekus 4 (lk 68-72, vt ka lk 245-247) nähtuvalt olid protseduurireeglid laialivalguvad ja süstematiseerimata, erinevates keeltes ja omavahelise hierarhiata. Protseduurireegleid ei ole süsteemselt muudetud, vaid iga kord uue asjaolu ilmnemisel on kehtestatud täiendav protseduurireegel. Protseduurireegleid oli sadadel lehekülgedel, kuigi osutati vaid makseteenust. Hoolsusmeetmed olid laiali erinevates protseduurireeglites ja töötajatele ei olnud selge, milliseid kohustusi peab täitma või kust kohustuse täitmise reegleid otsida. Ka FI-l ei olnud võimalik protseduurireeglites orienteeruda. Reeglid ei ole selged ega kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja seadustega. Samuti ei vasta need tegelikkusele. Reeglid on pidevas muutumises, muutmistest töötajaid ei teavitata ega koolitata ja XXX ei tea ka ise, millised protseduurireeglid tal hetkel kehtivad. Kohus nõustub FI-ga, et tegemist on olulise rikkumisega rahapesu ja terrorismi tõkestamise valdkonnas. Kaebaja on oma viga osaliselt möönnud ja avaldanud valmisolekut FI viidatud puudusi kõrvaldada. See aga ei muuda asjaolu, et XXX oli oma kohustusi seni oluliselt rikkunud. Hilisemad muudatused ei muuda senist rikkumist olematuks. Samuti on asjakohatud kaebaja selgitused, et ainult Merit Leib ei tundnud ega teinud oma tööd. XXX ülesanne on võtta tööle asjakohaseid teadmisi omavad isikud ja neid vajadusel välja õpetada. Samuti on XXX ülesanne kontrollida oma töötajate tööd ja nende poolt protseduurireeglite järgimist. Seega kui I. I. kui rahapesu tõkestamise seisukohalt oluline töötaja tõepoolest ei tundnud ega teinud oma 18 19 Kaebajate 19.08.2019 lisa
  5. Kaebajate 19.08.2019 lisa
  6. 29
(64)3-19-1196 tööd, siis vastutab selle eest XXX tema tööandjana. Samuti ei lükka viited ühe töötaja ebaprofessionaalsusele ümber FI tuvastatud olulisi puudusi protseduurireeglites. Protseduurireeglid ei olnud nõuetekohased, mida näitab ka asjaolu, et FI-l valdkonna asjatundja ja järelevalveorganina ei olnud võimalik XXX protseduurireeglites orienteeruda. Protseduurireeglid peavad olema töötajale juhiseks ja abiks töö tegemisel, mitte ei ole nende koostamise eesmärgiks FI-le ettenäitamine. Ka see, et üks töötaja ei ole suutnud protseduurireeglitest aru saada ja neist oma töös juhinduda ning et tegelik töö ei käinud vastavalt protseduurireeglitele, tõendab puudusi XXX töös. See ei anna kindlust, et XXX järgib tegelikult oma igapäevatöös kehtivaid norme, ja selle kontrollimine on ka oluliselt raskendatud. Samuti nõustub kohus FI seisukohaga, et kaebaja viited protseduurireeglite muutmisele ja ajapuudusele dokumentide esitamisel ei ole asjakohased. Makseasutuses peavad olema kehtivad protseduurireeglid kõigile töötajatele koheselt kättesaadavad. See, et kaebaja pidi hakkama neid erinevate dokumentide hulgast otsima ega saanud ka ise aru, milline versioon millisel ajahetkel kehtis, näitab tema töö mitte nõuetekohasust.
  1. FI heitis 27.05.2019 otsuses (lk 4-6) XXX-le ette, et viimane ei ole õigesti tuvastanud tegelikku kasusaajat ega ole aru saanud klientide omandi ja kontrollistruktuuridest (kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8, 14, lk 34-63, 88-104, 163-174, vt ka lk 226-242, 256-261, 275-279). FI tähelepanekutes välja toodud kliendid on tavapärasest kõrgema riskiga. XXX loob olulises osas ärisuhteid mitteresidentidega või mitteresidendist lõplikult kasusaavate isikutega. Seetõttu tuleb XXX-lt eeldada kõrgendatud hoolsust. FI hinnangul ei ole XXX tuvastanud ärisuhte eesmärki ega olemust, sh kliendi tegevusala, maksetavasid ja olulisemaid äripartnereid (kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8, lk 34-63, 88-104, vt ka lk 226-242, 256-261). XXX on jätnud väga paljude klientide osas rakendamata või ei ole kohaldanud õigesti olulisi nõudeid ärisuhte loomisel. Kõrgema riskiga klientide puhul tuleb RahaPTS § 20 lg-s 2 sätestatut täita sisuliselt, mitte vaid formaalselt. Lisaks ei ole XXX kogunud teavet kliendi rikkuse päritolu kohta (kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8, 14, lk 34-63, 88-104, 163-174, vt ka lk 226-242, 256-261, 275-279). Tavapärasest kõrgema riskiga kliendi puhul on oluline, et tegemist oleks sisulise tuvastamisega. 39.
  2. Kontrollakti 2 tähelepanekutest 8 ja 14 nähtuvalt teenindas XXX kõrge riskiga kahtlustäratavaid kliente ilma, et oleks nende kohta piisavalt tõendeid kogunud ja/või kogutud tõendeid sisuliselt analüüsinud. Ettevõtete tegevusalad olid sõnastatud sedavõrd laialt, et tegeleti sisuliselt määramata tegevusaladel. Ühele isikule kuulus mitu samal tegevusalal tegutsevat äriühingut, kes tegid omavahel tehinguid. Välja ei selgitatud, kuidas ettevõtted kavatsevad saavutada deklareeritud väga suuri tegevusmahte, kui eelnev kogemus selleks puudus. Puudus usaldusväärne teave kasutatavate vahendite päritolu kohta. Deklareeritud ja avalikult teadaolevad kasusaavad isikud erinesid. Välja ei selgitatud olulisemaid äripartnereid. Osad ettevõtted olid registreeritud ühes riigis, tegutsesid teises riigis ja kasusaajad asusid kolmandas riigis. Sellekohaseid põhjusi ei uuritud. Ei arvestatud kasusaava isiku kohta avalikult kättesaadava teabega võimaliku kriminaalse tausta kohta. Kuigi ettevõtted olid väga suurte käivetega, ei kandnud nad tavapäraseid ettevõtlusega kaasnevaid kulusid (palk, üür, kommunaalkulud). Ettevõtete vahel olid tihedad omavahelised arveldused sama kauba eest, kuigi nad kõik tegelesid samas valdkonnas. Puudus arusaam, kelle jaoks kaup osteti, kuhu kaup liikus ja kuidas. Raha tuli sisse ühel eesmärgil ja liikus kohe välja teisel eesmärgil. Ostetavad ja müüdavad kaubad ei kattunud omavahel. Arvestades IP-aadresside kattuvust ja süsteemi sisselogimisi mõnekümne minutiliste vahedega, võis arvata, et kliendid asusid tegelikult samas kohas ning tehingus kasutatud vahendite allikas ja päritolu oli pooltevahelist seotust arvestades midagi muud kui deklareeriti. Internetis puudub teave isikute kohta, kellele raha edasi kanti. Kohus nõustub FI hinnanguga, et eelpool kirjeldatud asjaolud pidanuks tekitama kahtluse klientide deklareeritud asjaoludes ja tehingute tegelikus eesmärgis. Makseasutuse poolse 30
(64)3-19-1196 hoolsuskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks ei piisa sellest, et kaebaja tugineb klientide paljasõnalistele väidetele. Neid väiteid tuleb ka tõendada. Samuti ei ole piisav, kui kaebaja kogub kokku klientide esitatud dokumendid, kuid ei analüüsi neid sisuliselt. Kaebaja kogutud tõendid ei olnud piisavad, et tekitada FI-s veendumust, et tehingud tehti deklareeritud eesmärgil ja et tehingute taga seisid deklareeritud isikud. Kaebaja ülesanne ei ole otsida õigustusi klientide tehingute kaitseks, vaid koguda piisavalt tõendeid selleks, et iga kõrvalseisjast kogenud ja erialateadmisi omav kontrollija saaks veenduda, et tehingute taga seisavad deklareeritud isikud ning tehingutel on arusaadav ja mõistlik majanduslik eesmärk. Kaebaja viidatud konfidentsiaalsuse eesmärk ei ole aktsepteeritav ega ka loogiliselt arusaadav, vaid viitab vastupidi raha päritolu ja kasusaavate isikute varjamise soovile. Neil põhjustel leiab kohus, et FI etteheited XXX-le on põhjendatud. 39.
  1. FI heitis kontrollakti 2 tähelepanekus 1 ette seda, et XXX töötajate, juhtide ja omanikega seotud ettevõtted tegid XXX kaudu kahtlust äratavaid, mõistlikku majanduslikku ja õiguspärast eesmärki mitte omavaid tehinguid. Skeem pidi olema makseasutuse poolt kooskõlastatud ja keskselt juhitud. Keskseks ettevõtteks oli Finbroker Ltd, mille esindajaks ja kasusaajaks oli Z. Z., kes oli avaliku teabe kohaselt XXX kasusaaja X. X. elukaaslane. Kontrollis kogutud andmetest nähtuvalt kandsid kindlad äriühingud Finbroker Ltd-le üle rahalisi vahendeid ja kindlad äriühingud said Finbroker Ltd-lt rahalisi vahendeid, Z. Z. võttis rahalised vahendid sularahas välja või kasutas neid isiklikul otstarbel. Samuti kanti rahalisi vahendeid olulises mahus Z. Z.ile või X. X.ga seotud äriühingutele. Sissetulevate maksete tegijaks ja väljaminevate maksete saajaks olid XXX-ga seotud isikud (X. X., Z. Z., Y. Y.) või XXX teised (mh riiulifirma tunnustele vastavad) kliendid, keda juhtisid või kontrollisid XXX töötajad ja juhid. Arusaamatuks jäi tasude saamise eesmärk – kas tegemist oli varjatud töötasu saamisega ja maksude mitte maksmisega või varjatud teenustasu saamisega selle eest, et XXX ei olnud üles ehitanud kohaseid süsteeme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, või kuritegelikust tegevusest saadud rahaliste vahendite muundamise või varjamisega. Skeemi toimimist XXX teadmisel või kaasabil näitab klientide osas hoolsusmeetmete kohaldamata jätmine ärisuhte loomisel ja jälgimisel, sh tehingute kontrollimata jätmine, tehingus kasutatud vahendite päritolu tuvastamata jätmine ja kahtlaste tehingute osas RAB-i teavitamata jätmine. Samuti nähtub IP-aadresside analüüsist, et Y. Y., Finbroker Ltd, XXX Xxxxxxx OÜ (X. X.) ja mitmed XXX kliendid on kasutanud XXX internetipangalahendusse sisselogimisel samu IPaadresse ning seda väga mitmel korral. 39.2.
  2. Kohus nõustub kaebajaga selles, et FI on teinud kontrollaktis 2 IP-aadresside osas ebapädevaid järeldusi ja etteheiteid. FI on tuginenud järelduste tegemisel kaebaja poolt kontrollimenetluses esitatud IP-aadresside tabelile20, mh selle veerule E „IP_Count“. Asjas esitatud tõenditest (Atea AS 20.06.2019 ekspertiisiakt21, Iptron.net OÜ 25.06.2019 ekspertiisiakt22 – kohus käsitleb neid asjatundja arvamustena) ja 22.09.2021 kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate (V. V., H. H., K. K.) ütlustest järeldub kokkuvõtlikult, et FI on teinud viidatud IP-aadresside E-veerus nähtuvatest numbritest valed järeldused. H. H. kinnitas kohtuistunguil, et IP count ei näita sisselogimisi ühe rea kohta, vaid kogu faili kohta. V. V. selgitas Atea AS-i ekspertiisiaktis, et tulp IP_Count tähistab IP-aadresside esinemist nimistus, mitte sisselogimiste arvu. Mõlemad leidsid, et FI on need numbrid ebaõigesti omavahel kokku liitnud ja järeldanud sellest ebaõigesti, nagu teinuks XXX töötajad, juhid ja kliendid XXX internetipanka ebamõistlikult suurel arvul sisselogimisi eesmärgiga varjata kahtlaseid tehinguid infomürasse. Kuigi nad ei välistanud, et sisselogimisi saab teha ka arvuti, ei pidanud nad seda antud tabelist nähtuvalt tõenäoliseks. Arvestades veel XXX selgitusi kahetasemelise Vastustaja 08.10.2021 esitatud lisa 2 „Vastustaja Lisa 2_FI Statistics - Top-20
(08112018)“. Kaebajate 19.08.2019 lisa
  1. 22 Kaebajate 19.08.2019 lisa
  2. 20 21 31
(64)3-19-1196 autentimise kohta internetipanka sisselogimisel, mille võimalikkust ja loogilisust on asjatundjad möönnud, ning ka ebaõnnestunud sisselogimiste katseid, on tegelike sisselogimiste arv veelgi väiksem. Seega ei ole FI etteheited seoses suure sisselogimiste arvuga põhjendatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Kohus ei pea vajalikuks tuvastada, kes ja mis põhjusel veeru E viidatud tabelisse lisas. Küll aga tuleb nõustuda kaebajaga, et FI-l tulnuks enne järelduste tegemist veerust E nähtuvate andmete osas küsida kaebajalt selgitusi ja/või tõendeid ning neid sisuliselt hinnata. Kohtul puudub alus tunnistajate ütlustes või asjatundjate arvamustes, sh nende erapooletuses, kahelda. Lisaks on FI teinud põhjendamatuid etteheiteid IP-aadresside kattuvuse osas. Suurima kasutusega olid XXX kontoris statsionaarselt kasutuses olevad IP-aadressid, mida kasutasid nii XXX töötajad, juhid, omanikud kui ka kliendid. Osad IP-aadressid olid kasutusel X. X.le kuuluvates korteriomandites ja Tallinna lennujaamas. Teised IP-aadressid olid dünaamilised, mille kattuvus ilma teenusepakkujalt saadud kinnituseta ei tõenda kasutajate samasust ega asumist samas asukohas. Seega on ka sellekohased FI järeldused ja etteheited põhjendamatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Kohus jätab asja juurde võtmata ja tagastab kaebajatele Harju Maakohtu 07.05.2021 kohtuistungi protokolli23 asjas nr X-XX-XXXX tunnistaja K. K. ülekuulamise kohta ja Harju Maakohtu 30.04.2021 kohtuistungi helisalvestise24 samas asjas, milles kuulati asjatundjana üle H. H.. Halduskohus kuulas H. H. ja K. K. ise 22.09.2021 kohtuistungil üle, mistõttu puudub vajadus võtta asja juurde samade tunnistajate ülekuulamise protokolle/salvestisi maakohtus toimunud kriminaalmenetluse käigus. 39.2.
  1. Vaatamata asjaolule, et kohus ei arvesta kontrollaktis 2 toodud FI etteheidete ja järeldustega IP-aadresside osas, on FI muud etteheited ja järeldused põhjendatud ega sõltu IP-aadresside osas tehtud järeldustest, st IP-aadresside osas tehtud ebaõiged järeldused ei muuda teiste tõendite või andmete pinnalt tehtud järeldusi ebaõigeteks. FI-le kontrolli käigus esitatud dokumendid ei tõendanud usaldusväärselt, et Finbroker Ltd kaudu XXX töötajatele, juhtidele ja omanikule tehtud ülekanded olid usutavalt majanduslikult põhjendatud. Samuti ei leidnud tõendamist, et rahade liikumisel Finbroker Ltd ja teiste XXX klientide vahel olid mõistlikud majanduslikud eesmärgid. Seega jättis kaebaja kogumata tõendid, mis suudaks neid tehinguid kõrvalseisjast pädevale kontrollijale usaldusväärselt põhjendada. Osa tõendeid on kaebaja esitanud alles pärast kontrolliakti koostamist, mis ei ärata usaldust, et need tõendid olid olemas juba varem, vastasel juhul poleks olnud probleemi neid kohe kontrolli algatamisel FI-le esitada. Tagantjärele esitatud selgitused ei ole usaldusväärsed ega kõrvalda puudusi, mida FI kontrolli käigus tuvastas. Kohus nõustub FI selgitusega, et vaatamata sellele, et osad Finbroker Ltd tehingud võisid olla põhjendatud, ei võtnud see kaebajalt kohustust kontrollida kahtlustäratavaid tehinguid. Oluline pole, kui suur osa Finbroker Ltd majandustegevusest oli kahtlusäratav. Kaebaja ülesanne oli takistada iga üksikut rahapesule viitavat tehingut. Seega jättis kaebaja oma olulised kohustused täitmata. Seejuures ei ole FI väitnud, et XXX oleks rahapesu toime pannud, ega pidanud seda ka tõendama. Kaebaja kohustus oli tõendada, et ta oli tema kaudu toimunud tehinguid õigesti jälginud ja kahtlust äratavate tehingute majandusliku põhjendatuse kohta eelnevalt tõendid kogunud.
  2. FI heitis 27.05.2019 otsuses (lk 6-7) XXX-le ette, et kaebaja ei ole klientide ärisuhet pidevalt õigesti jälginud. Kaebaja ei ole teostanud ärisuhtes tehingute kontrolli ega ole õigesti tuvastanud tehingus kasutatavate vahendite allikat ja päritolu (kontrollakti 2 tähelepanekud 1 ja 10-16, lk 34-63, 110-181, vt ka lk 226-242, 263-285). Kaebaja ei ole ärisuhte monitoorimise 23 24 Kaebajate 18.08.2021 esitatud lisa „Lisa – Kohtuistungi protokoll“. Kaebajate 30.04.2021 esitatud lisa „Lisa_ Kriminaalasja nr 1-20-3487 30.04.2021 istungi helisalvestis“. 32
(64)3-19-1196 käigus tuvastanud tõenäoliselt rahapesule või terrorismi rahastamisele viitavaid tehinguid ega pööranud kõrgendatud tähelepanu keerukatele, suure väärtusega või ebatavalistele tehingutele, millel ei ole mõistlikku majanduslikku või õiguspärast eesmärki (kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8, 10-14, lk 34-63, 88-104, 110-174, vt ka lk 226-242, 256-261, 263-279). 40.
  1. Kohus kirjeldas kontrollakti 2 tähelepanekuid 1, 8 ja 14 eespool. 40.
  2. Tähelepanekutest 10-13 nähtuvalt on kaebaja klientidel väga suured käibed, kuid kontodelt ei nähtu maksude, töötasude või kommunaalkulude kandmist. Kaebaja ei kogunud tõendeid raha päritolu kohta. Suuri summasid kandsid üle äriühingud, keda ei deklareeritud äripartneritena. Omavahel seotud äriühingud osutasid üksteisele teenust, kuigi tegutsesid samas valdkonnas ja neil oli sama kasusaaja. Soetati kaupa, mis ei seondunud deklareeritud tegevusalaga. Ei nähtunud kulutusi transpordile ega võimekust seda ise osutada. Klientide või nende tehingupartnerite kohta puudus internetis teave. Lepinguid ei esitatud. Üle kantud raha kanti kohe edasi. Summad olid kahtlaselt ümmargused. Ostetud-müüdud kaubad ei kattunud. Osteti suurtes kogustes omavahel seosetuid tooteid, kuid nende müüki ei nähtunud. Arvetelt ei nähtunud, mis tootega oli tegu. Raha tuli sisse ühel eesmärgil ja läks välja teisel eesmärgil. Väljastati intressita laene, mida ei makstud tagasi. Kaebaja ei küsinud dokumente või ei süüvinud neisse. Klient esitas dokumendid vale tehingu kohta ja kaebaja ei avastanud seda. Tehingutel puudus majanduslik eesmärk. Kliendile määratud riskiastet ei ole suurendanud ka asjaolu, et see tegi tehingu Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonide nimekirjas oleva ettevõttega seotud ettevõttega. Kuigi Talveaed AS-iga lõpetati leping 3 kuu möödudes, jõuti selle aja jooksul vastu võtta ja teha makseid mitme miljoni väärtuses. Sagedased omavahelised suurtes summades arveldus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.