2-21-140653 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks- 20.oktoober 2023.a. Harju Maakohus tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

§ 635lg.1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama v.

muutma asja v. saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija), aga maksma selle eest tasu. 7.1 Hageja ja kostja mõlemad on kohtumenetluses kinnitanud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping küttesüsteemi torutööde teostamiseks aadressil xxx. Kostja on 18.02.2022 kirjalikus vastuses hagile märkinud, et kostja kinnitab, et hageja teostas küttesüsteemi torutöid aadressil xxx. Enne torutööde teostamist küsis kostja hagejalt teostatavate tööde hinda, et kostja teaks arvestada teostatava töö maksumust ja ajakulu tehtavale tööle ning rahalise väljaminekuga. Hageja ütles telefonivestluses kostjale, et töötunni hind on 23 eurot+ käibemaks ning tööde tegemiseks kulub umbes 16 – 25 tundi ja töid tuleb teostama 2 meest (dtl.65-68). Kostja on täiendavas avalduses kohtule kinnitanud, et kostja tellis tööd OÜ-lt Eesti Küte (dtl.101). Kuna hageja andis nõude eelnevalt maksekäsu kiirmenetlusse siis maksekäsu vastuväites kostja tunnistas nõuet osaliselt summas 250,60 eurot s.o.ehitusmaterjalide osas ja vaidles vastu nõudele töötasu osas leides, et hageja poolt öeldi, et töö võib aega võtta kuni 20 tundi ja tunnihind on 23 eurot ja töid tuleb 4

§ 635

lg.4 järgi tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping , mille esemeks on teenuste osutamine tarbija vallasasja suhtes. Käesolevas asjas tuvastatu kohaselt oli lepingu esemeks korteriomandi küttesüsteemi torutööde teostamine. Kui töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis ehitise ehitamine v. selle remontimine ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Selline on ka kohtupraktika - RKL 3-2-1-112-16 p.17 ja 3-2-1-80-08 p.

2. Poolte vahel on vaidlus töötundide arvu osas. Hageja leiab, et tööde tegemiseks kulus 20 tundi arvestades töötundide arvu töömehe kohta. Hageja nõue on summas 20 x 23 = 460 eurot. Kostja leiab, et tööde teostamiseks kulus 8 tundi ja polnud kokkulepet , et tundide arv arvestatakse töömeeste arvu järgi. Kostja on 18.02.2022 vastuses hagile õigeks võtnud haginõude 8 tunni osas s.o. summas 8x 23 = 184 eurot. Kostja on vastuses märkinud „ rahuldada hagi osaliselt summas, mis vastab hageja poolt kostjale lubatule ja reaalselt tehtud tundide arvule 184 eurot (dtl.65-68). TsMS § 231 lg.2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist , kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. TsMS § 231 lg.3 järgi omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul v. juhul , kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu v. puudumise kohta , mis omaks võeti , ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Kostja on hagi osaliselt 8 töötunni osas õigeks võtnud ja ei ole tõendanud, et õigeksvõtt ei vasta tõele v. oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. TsMS § 440 lg.1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil v. kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks , rahuldab kohus hagi. Kostja on hagi osaliselt s.o. summas 184 eurot õigeks võtnud ja selles osas kohus hagi rahuldamisel tugineb kostja õigeksvõtule. 9.1 Poolte vahel on vaidlus , kas hagejal on õigus küsida töötasu iga töömehe töötunni järgi arvestusega 20 tundi x 23 v. töötasu 8 töötunni järgi olenemata sellest mitu töömeest töid teostas. Hageja töövõtulepingu sõlmimisel andis kostjale selgelt teada , et teostatavate tööde maht on 20 – 25 tundi (otsuse p.7.1). Seega selline ajakulu oli kostjale enne tööde teostamist teada ja kostja pidi töövõtulepingu sõlmimisel sellega arvestama. Hageja on esitanud kostjale arve 18112021/18.11.2021 summas 710.60 eurot, millest torutööd 20 tunni eest x23 eurot on 460 eurot. Ülejäänud summa on materjalide eest (dtl. 54). Arvele lisatud saateleht, milles teostatud töödena nimetatud küttesüsteemi tühjendamine, õhutite paigaldamine 2 korrusele, torulekete parandused, osaline torustiku vahetus, radiaatori paigaldus, küttesüsteemi täitmine, küttesüsteemi õhutamine, küttesüsteemi lekete kontroll ja soojussõlme häälestamine (dtl.57). Kohus leiab, et kuna hageja eelnevalt informeeris kostjat teostatavate tööde mahust , mis oli orienteeruvalt 20- 25 tundi ning 5

§ 637lg.1 kui töövõtulepinguga ei ole tasus v.

selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohus on selgitanud 12.07.2023 menetluslike korralduste määruses , et pooltel on võimalik esitada kohtule tõendid antud töövõtulepinguga teostatud tööde tavalise /mõistliku mahu kohta. Kostja on 13.09.2023 menetlusdokumendis märkinud, et tema pole väitnud ega kinnitanud, et töid teostas 3 meest. Töid teostas 1 mees. Kohale tuli 3 meest, aga nendest tööd tegi ainult üks (dtl.109). Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kohtule tõendeid teostatud tööde tavalise ega mõistliku tasu kohta. Hageja ei ole arvestanud tasu iga töömehe 8 tunni eest vaid iga töömehe kohta 6,7 tundi, millega on arvestatud tööpause töös. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et hagi on põhjendatud töötasu 20 töötunni eest x 23 = 460 eurot nõudes. 10. Kostja on 18.02.2023 vastuses hagile märkinud, et ta ei ole töödega 100% rahul, kuna radiaator, mis asub xxx II korruse otsatoas, mis algselt tilkus vähe ja on pärast tööde teostamist rohkem tilkuma hakanud. Pärast torutööde teostamist hakkas tilkuma ka kõrvaltoas radiaator. Hiljem on selgunud, et üks torujupp trepikojas ei ole paigaldatud sirgelt ja hageja poolt parandatud toru vahelt ikka lekib. Mis on hageja praaktöö. Kostja ei ole praaktööd maha arvestanud. Kostja ei soovinud enam OÜ Eesti Küte -ga ühendust võtta ega kutsuda Eesti Küte OÜ-d teostama parandustöid, ta ei usaldanud enam OÜ-d Eesti Küte. Sellest tulenevalt ei kutsunud kostja enam hagejat parandustöid teostama (dtl. 67).

§ 644

lg.1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai v. pidi teada saama.

§ 644lg.

3 järgi kui tellija ei teata töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt v. ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja on 17.06.2022 menetlusdokumendis märkinud, et kui hageja objektilt lahkus siis ühendus ei tilkunud ja samuti ei ole kostja teda teavitanud puudustest. Hageja selgitab, et kui ühendada vana torustik ning olemasolev radiaator ehk siis teha ühendus ühest punktist teise muutmata algpunkte , siis võibki ühendus jääda mingil määral viltune. Kui kostja soov oleks saada olnud sirget püstiku toru, siis oleks tulnud see magistraali juurest maha lõigata ja paigaldada täiesti uus sirge toru , mitte tegema vana toru ja vana radiaatori vahelist ühendust nii nagu kostja soovis ( dtl.76-77). Kostja ise vastuses hagile on märkinud, et ta ei teavitanud hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest ega kutsunud hagejat parandustöid tegema, kuna ta ei usaldanud enam hagejat (dtl.67). Seega on kostja kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Menetluskulud 11. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja U. R. kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv kokku summas 100 eurot, mis on vajalik ja vältimatu kulu. Hageja tasus kokku koos maksekäsu riigilõivuga 100 eurot s.o. 45 eurot maksekäsus ja lisaks 55 eurot hagimenetlusse üleminekul. 03.01.2022 maksekäsu määrusega on kostjat kohustatud hagejale tasuma menetluskuluna riigilõiv 45 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajaliku ja põhjendatud menetluskuluna riigilõiv 100 – 45 = 55 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 6