Obsah (10)

§ 187§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 144§ 175§ 468

2-23-14937 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2023, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-14937 Tsiviila

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu alusetult saadu tagastamiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Viru Maakohus võttis hagi 26.10.2023 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai dokumendid kätte KÄPO-s 26.10.2023. Vastuse esitamise tähtajaks oli 09.11.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.

§ 407

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai dokumendid kätte KÄPO-s 26.10.2023. Vastuse esitamise tähtajaks oli 09.11.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

§ 444

lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 69 lg 2, 1028 lg 1 ja 1032 lg 1, asjaõigusseaduse (AÕS) §-ga 75 lg 1, 72 lg 4 ja TsÜS § 63 p 1 ning kuulub rahuldamisele. Alates 31.08.2015 olid hageja ja kostja aadressil XXX asuva korteriomandi ühisomanikud. 11.09.2023 müüdi korteroimand 10 000 euro 2/4 2-23-14937 eest. Summa kanti üle hageja arveldusarvele 11.09.

1. Hageja ja kostja leppisid kokku, et korter müüakse 10 000 euroga ja müügist saadud vahendid jagatakse poolte vahel võrdselt. 11.09.2023 tegi hageja kostja arvele kaks ülekannet, so 4500 eurot ja 4000, kokku 8500 eurot. Hageja pidi kostjale üle kandma 5000 eurot, kuid teise ülekande tegemisel hageja eksis ja 1000 euro asemel kandis üle 4500 eurot. Hageja teavitas kostjat sellisest eksimusest ja palus tagastada enammakstud summa, kuid kostja eiras hageja pöördumisi. Hageja on tõendanud, et ta on tasunud kostjale kokku 8500 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue alusetult saadud 3500 euro tagastamiseks on põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3500 eurot. Igakuiselt esitas korteriühistu korteriomanikele arveid. Hageja maksis korteriühistu arveid oma vahenditest, seega kandis hageja ühisomandi ülalpidamiskulusid. Hageja palub kostjal hüvitada kulud, mis ta kandis ajavahemikul 01.07.2020 kuni 31.08.
2. Hageja kandis sellel perioodil korteriühistule kokku 4600,28 eurot, seega tuleb kostjal hagejale hüvitada pool kantud kulutustest, so 2300,14 eurot. Hageja on tõendanud, et ta on tasunud korteriühistule perioodil 22.08.202014.07.2023 kokku 4600,28 eurot. Hageja palub kostjalt sellest välja mõista ½ ehk 2300,14 eurot. Korteriomad oli hageja ja kostja ühisomandis. Kohus leiab, et hageja nõue kulutuste hüvitamiseks summas 2300,14 eurot on põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2300,14 eurot kulutuste hüvitamise eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 1075 eurot, sh riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtul on laiaulatuslik diskretsiooniõigus menetluskulude suuruse kindlaks määramisel, kus kohus võtab arvesse mitmeid aspekte saavutamaks seaduses sätestatud tulemuse: lepingulise esindaja tasu mõistetakse teiselt poolelt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses,

§ 175

lg 1.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Hageja esindaja on väidetavalt kulutanud aega kokku 4 tundi, tunnihinnaga 120 eurot tund. Arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulunud ajaks kokku 2,5h tunnihinnaga 120 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 895 eurot s.h tasutud riigilõiv 595 eurot ja 3/4 2-23-14937 lepingulise esindaja kulu 300 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (895 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4