Obsah (12)

§ 651§ 654§ 4§ 267§ 268§ 232§ 238§ 442§ 162§ 171§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2105

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 28. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõue rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (

§ 651lg 1).

29. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis kasutamata võimaluse kuulata hageja üle vande all, mistõttu on osaliselt maakohtu enda tegevuse tõttu jäänud tõendamata, et kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21 hagejale: „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“. Samuti heidab hageja maakohtule ette tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste arvestamata jätmisega, millega hageja soovis tõendada, et kostja ähvardas
2. aasta juuli lõpus oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“.
3. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (

§ 4lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1).

32. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusenorme, kui ei pidanud vajalikuks kuulata üle hagejat vande all kohtu algatusel. Hageja soovis tõendada, et kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21 hagejale „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“, oma vande all antavate ütlustega. Kuna kostja hageja vande all ülekuulamiseks nõusolekut ei andnud, siis jättis maakohus hageja vande all ülekuulamise taotluse 25.05.2022 määrusega rahuldamata. 33.

§ 267

lg 1 järgi võib pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist.

§ 268

kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub.

§ 268

¹ reguleerib poole ülekuulamist kohtu algatusel ja selle kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib omal algatusel poole vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. 6 2-22-2105 34. Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest tuleneb, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430, p 19). Seega võis maakohus jätta hageja vande all üle kuulamata. Maakohus selgitas 25.05.2022 kohtumääruses, et ei pea võimalikuks hagejat vande all üle kuulata

§ 268¹ alusel.

Kuna kohtul on vaid õigus kuulata pool üle ja maakohus ei pidanud seda vajalikuks, siis ei ole maakohus rikkunud selliselt toimides menetlusõigusenorme. Ringkonnakohus ei pidanud ka omal algatusel vajalikuks hagejat vande all üle kuulata, kuna hageja vande all üle kuulamine ei asendaks menetluses juba esitatud ja esitamata tõendeid ega annaks alust jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. 35. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusenorme, kui jättis tunnistaja Q ütlustega kui ebausaldusväärse tõendiga arvestamata.

§ 232

lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt

§ 238

lg 5 teises lauses märgitule võib tõendi selle hindamisel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne.

§ 442

lg 8 sätestab muu hulgas, et kohus peab kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

1. Maakohus jättis tunnistaja Q ütlused selle kohta, et kostja
2. aasta juuli lõpus ähvardas oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, kui ebausaldusväärse tõendi arvestamata. Maakohtu otsuse kohaselt on tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja on eelduslikult huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks. Maakohtu otsuse kohaselt tõendas hageja oma väidet, et kostja
3. aasta juuli lõpus ähvardas oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, tunnistaja Q kohtuistungil antud ütlustega. Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada tunnistaja ütluste sisu üle maakohtust erinevalt. Seega nähtub maakohtu otsusest, et tunnistaja ütlused kinnistasid hageja väidet, kuid maakohus jättis tunnistaja ütlustega kui ebausaldusväärse tõendiga arvestamata. Hageja on tunnistaja ema ja tunnistaja ise on vaidlusaluse kinnisasja kaasomanik. Maakohus leidis põhjendatult, et olukorras, kus kostja ja tunnistaja vahel on pooleli kinnisasja kaasomandi lõpetamise vaidlus, ning käesoleva vaidluse lahendamisega hageja kasuks ei oleks kostja enam kinnisasja kaasomanik, saabuks sellega ka lahendus tunnistaja kasuks kostja ja tunnistaja vahelises vaidluses. Lähtudes eeltoodust ei ole maakohus jätnud andmata hinnangut tunnistaja ütlustele sisuliselt.

§ 238

lg 5 võimaldab kohtul pärast seda, kui ta on tõendit hinnanud, jätta selle tõendi arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. 37. Praeguses asjas oli kostja hageja tunnistaja Q ülekuulamise taotlusele juba hagiavaldusele vastates vastu vaielnud, mh põhjusel, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Kostja viitas tunnistaja ütluste ebausaldusväärsusele ka peale 25.05.2022 kohtumääruse tegemist, millega tunnistaja ülekuulamise taotlus rahuldati. Seega oli hagejale teada, et tõendi usaldusväärsus on seatud kahtluse alla, mistõttu ei saanud hagejale tulla ka üllatusena, et kohus võib jätta tunnistaja Q ütlustega kui ebausaldusväärse tõendiga arvestamata (

§ 238lg 5).

7 2-22-2105 Menetluskulude jaotus

1. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
2. Kolleegium selgitab, et hagimenetluse menetluskulud jaotatakse üldjuhul

§ 162

lg 1 järgi, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandi sellest näeb ette

§ 162

lg 4, mille kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja, pöördudes kohtusse hagiga, pidi arvestama, et hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud tema kanda. Asjaolust, et kostjal kui kingisaajal on kinkelepingust tulenev kohustus hagejat kui kinkijat juhul, kui hageja vajab vanuse või tervise tõttu abi või hooldajat, omal kulul aidata, ei saa järeldada, et käesoleva menetluse kulud oleksid tekkinud hageja vanusest, mille kostja peaks hagejale kui abivajajale hüvitama. Seega ei ole kolleegiumi arvates käesolevas vaidluses põhjendatud jätta menetluskulusid

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jaotada

§ 162lg 1 järgi.

40. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud 41. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. 42. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 8