Obsah (5)

§ 115§ 127§ 709§ 103§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-19224 K

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). 3.4. Maakohus leidis, et Raha

PTS § 42 lg 4 sätestas sõnaselge kohustuse ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust rahapesu andmebürood RahaPTS §-s 49 sätestatud korras, kui 7 2-20-19224 kliendi poolt keeldutakse hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest, mis loetakse oluliseks lepingu rikkumiseks. 3.

1. Maakohtu hinnangul ei ole hageja sõnaselgelt keeldunud kostja nõutud teabe ja dokumentide andmisest. Kuid hageja andis selgitusi viisil, mida võis tõlgendada nn tahtliku valikulise vastamisena ehk andes küllaldaselt ja nõutust enam informatsiooni teatud küsimustes ning jättes (ammendavalt) vastamata teistele. Maakohus leidis, et hageja valikulist vastamist ning kostja poolt tuvastatud täiendavaid asjaolud arvestades oli pooltevahelise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine rahapesu kahtluse tõttu põhjendatud. Kostja on ammendavalt esile toonud ja tõendanud, et kostja hinnang võimaliku rahapesukahtluse kohta ei lähtunud vaid asjaolust, et hageja ei edastanud kostjale kogu nõutud informatsiooni (ehk kostjal ei olnud võimalik ammendavalt täita talle RahaPTS § 20 sätestatud hoolsusmeetmeid). Kostjal ei olnud RahaPTS-ist tulenevalt kohustust määrata hagejale täiendavat tähtaega koos hoiatusega, et andmete esitamata jätmisel öeldakse leping üles. Hageja teabeandmise kohustus tulenes poolte vahel sõlmitud lepingust, kuid kostja kohustus rakendada hoolsusmeetmeid tuleneb ka seadusest (RahaPTS § 20). 3.
2. Lepingu ülesütlemise aluseks oli rahapesukahtlus, mida ei kõrvaldatud lähtudes RAB-i 19.05.2022 otsusest. Kostja tuvastas kahtlusttekitavaid asjaolusid kogumina ka pärast seda, kui RAB tuvastas, et hageja arvelduskontole Taegi poolt kantud rahaliste vahendite päritolu oli seaduslik. 3.
3. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et RAB-i peamiseks uurimisobjektiks oli Taegi hagejale tehtud ülekande ja vara seaduslikkus ehk hagejale Taeg Energy Ltd poolt kantud rahaliste vahendite päritolu ja seaduslikkus. Kostja leidis, et täiendavateks võimalikule rahapesukahtlusele viitavateks asjaoludeks olid mh Taegi poolt ülekantud varast otse juhatuse liikme arvelduskontole ülekannete tegemine, ettevõttele iseloomulike maksustamiste mittetoimumine, ebaselge sisuga sularahatoimingute tegemine, saadud suuremahuliste summade arvelt kinnisvara ja hinnaliste sõidukite omandamine jm. 3.
4. Maakohtu hinnangul lähtus kostja oma hinnangutes RAB-i juhendist rahapesukahtlusega tehingute tunnuste kohta ning RahaPTS sätestatud kohustustest. Seega lähtus kostja hagejaga sõlmitud lepingut üles öeldes RahaPTS-st tulenevate kohustuste heas usus täitmisest. Seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks kliendiga ärisuhte lõpetamist ei saa pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. Kostjal ei olnud võimalik hagejat võimalikust rahapesu kahtlusest ning kahtlust tekitanud asjaoludest teavitada, kuna hageja võimalik teavitamine kahtlusest ja/või seda põhjustanud asjaoludest võis kahjustada edasist uurimist. 3.
5. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud makseteenuse osutamise lepingut erakorraliselt üles öeldes lepingut rikkunud, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjal oli õigus leping üles öelda RahaPTS § 42 lg 1 ja lg 4, § 43 lg 1 ja lg 2 p 2, 20.09.2013 sõlmitud arvelduskonto lepingu p 12.4, kostja üldtingimuste p 9, 9.2.2 ja 9.2.14 alusel, mistõttu on täitmata nõude rahuldamise esimene eeldus. Kuna nõude rahuldamise esimene eeldus on täitmata, siis puudub vajadus analüüsida nõude rahuldamise ülejäänud eelduste täidetust. 3.
6. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda, kuid määras, et kulud määratakse kindlaks pärast praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. 8 2-20-19224 4.
8. Maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse vale kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada. Maakohus ei ole õigesti tuvastanud RahaPTS § 20, RahaPTS § 42 ja RahaPTS § 43 kohaldamise eeldusi. Maakohus on ühtlasi hinnanud valesti asjaolusid ja tõendeid, tehes neist järeldusi, mis ei ole tõendite sisuga kooskõlas. Seetõttu tuleb maakohtu otsus terves ulatuses tühistada. 4.
9. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjal oli õigus makseteenuse leping üles öelda, kuna hageja andis kostjale selgitusi viisil, „mida võis tõlgendada nn tahtliku valikulise vastamisega ehk andes küllaldaselt ja nõutust enam informatsiooni teatud küsimustes ning jättes (ammendavalt) vastamata teistele“. Kohus ei ole oma otsuses selgitanud, millistele tõenditele kohus vastavale järeldusele jõudmisel tugines. Samuti ei ole kohus otsuses välja toonud, milles seisnes hageja väidetav valikuline küsimustele vastamine või küsimustele ammendavalt vastamata jätmine. Hageja vastas ammendavalt kõikidele kostja päringutele.
10. aastal, mil kostja teostas hageja osas hoolsusmeetmeid, ei andnud kostja seega kordagi hagejale mõista, et hageja oleks jätnud kostjale teatud dokumendid esitamata, või jätnud mingitele küsimustele ammendavalt vastamata. 4.
11. Kohus ei ole selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes kohtu hinnangul kostja oma rahapesukahtluses lähtus, millistele tõenditele tuginedes kohus vastavale järeldusele jõudis. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja vastuväited ja asjaolu, et kostja tõi rahapesukahtluse põhjendamiseks esile uusi asjaolusid, millele ta makseteenuse lepingu ülesütlemisel ei tuginenud. 4.
12. Hageja hinnangul on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi, leides, et kostjal oli kohustus RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt makseteenuse leping üles öelda. RahaPTS § 42 lg 4 sätestab, et lepingu ülesütlemine on lubatud juhul, kui klient keeldub hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest. Käesoleval juhul ei ole kohus oma otsuses kordagi tuvastanud, et hageja oleks keeldunud mistahes dokumentide või teabe edastamisest kostjale. Maakohus oma otsuses üksnes väitnud, et kostjal ei olnud võimalik ammendavalt täita RahaPTS §-st 20 tulenevaid hoolsusmeetmeid, jättes seejuures koostoimes analüüsimata kostja reaalse tegevuse hoolsusmeetmete rakendamisel, hageja antud vastused ning kostja kui käsundisaaja ja olulise makseteenuse osutaja mõistlikud kohustused. 4.
13. Hageja on menetluses korduvalt rõhutanud, et kõigest 4 päeva pärast kostja ärisuhte lõpetamise teadet (s.o 20.07.2020), jõustusid RahaPTS §-i 43 olulised muudatused (RT I, 10.07.2020, 8), mille järgi polnud pelgalt rahapesukahtluse olemasolu enam tehingu tegemisest keeldumise ja lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Vastustaja seisukoht
14. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus.
16. Maakohus on hageja nõude õigesti kvalifitseerinud

§ 709

lg 1 ja § 115 lg 1 järgi makseteenuse lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Hageja võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); 9 2-20-19224 • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 järgi vabandatav; • hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). 8. Ts

MS § 442 lg 8 järgi ei ole kohus kahjunõude eelduste kontrollimisel seotud eelduste järjekorraga. Menetlusökonoomia kaalutlustel võib kohus, kui ta on tuvastanud mõne eelduse puudumise, jätta ülejäänud eeldustega seotud poolte väited ja tõendid hindamata.

1. Pooltele on olnud arusaadavad kahju hüvitamise eeldused. Maakohtus vaidlesid pooled selle üle, kas kostjal oli õigus leping üles öelda RahaPTS § 42 lg 4 ja RahaPTS § 43 lg 2 p 2 (16.07.2020 kehtinud redaktsioonis) alusel ja kui kostja on lepingut rikkunud, siis kas kahju hüvitamise eeldused on täidetud.
2. Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu järeldus, et kostja oli õigustatud lepingu üles ütlema RahaPTS § 42 lg 4 ja RahaPTS § 43 lg 2 p 2 alusel, on esitatud sedavõrd üldiselt, et kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole täiel määral jälgitav. Maakohus sedastas, et hageja vastuseid panga järelepärimistele võis käsitada tahtliku valikulise vastamisena. Samas ei selgitanud maakohus, millise konkreetse hooldusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe jättis hageja esitamata. Sellegipoolest peab kolleegium vajalikuks enne RahaPTS § 42 lg 4 kohaldamise asjaolude hindamist kontrollida teisi kahju hüvitamise eeldusi.
3. Kolleegium leiab, et tõendamata on hageja väide, et tal tekkis seoses tarnete hilinemisega kahju 148 335 eurot. 11.
4. Taegi 14.08.2020 arvest nr PO546467 (dtl 34) nähtub, et Taeg on esitanud hagejale arve selgitusega „Konteiner tühistatud hilinenult, teavitamine koos ooteajaga“ summale 148 335 eurot. Samas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Taegil tegelikult tekkis oma lepingupartneri ees selline kohustus. Kostja on menetluses esile toonud, et kostja ja Taeg olid seotud isikud, sest hageja juhatuse liige on ka Taegi juhtorgani liige koos MG´uga. Seda kinnitab Taegi andmete väljavõte (dtl 205). Sellest saab järeldada, et Taegi nimel arvete väljastamine ja nende koostamine oli ühtlasi hageja juhatuse liikme ALi kontrolli all. See asjaolu kahandab Taegi väljastatud arve kui tõendi kaalukust tõendite kogumis. 11.
5. Hageja esile toodud asjaolu, et Taeg tasaarvestas hageja vastu tekkinud kahjunõude hageja müügilepingust tulenevate nõuetega (dtl 278) ning hageja ei esitanud tasaarvestusele vastuväiteid, ei kinnita veenvalt, et Taegil oma lepingupartnerite ees väidetav kohustus tekkis. Isegi kui hageja tegi Taegile tasaarvestuse soorituse 148 335 eurot, ei saa sellest järeldada, et Taegil oli oma lepingupartnerite ees selline kohustus. 11.
6. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et hagejal ei oleks olnud võimalik Taegile tekkinud kahju kohta tõendeid esitada. Arvestades, et Taegi üks juhatuse liige oli hageja juhatuse liige AL, pidi hagejal olema ülevaade võimalikest tõenditest. Isegi kui sellised tõendid oleksid asunud Ühendkuningriigis ja ALi juhitav Taeg ei oleks nõustunud tõendeid andma, oleks olnud võimalik neid koguda rahvusvahelise justiitskoostöö raames. Hageja esitas konteineriga seotud kokkulepete tühistamise kohta küll üldise selgituse (dtl 518), kuid ühtegi tõendit tekkinud kahju kohta asjas esitatud ei ole.
7. Kolleegiumi leiab, et hageja kahjunõue seoses BIB pangas konto avamiseks tehtud kulutustega on alusetu, sest hageja tehtud kulutused ei olnud kostja tegevusega põhjuslikus seoses (

§ 127

lg 4) ning osade kulutuste tegemist oleks hageja saanud vältida (

§ 139lg 1).

10 2-20-19224 12.

1. Tõendamata on hageja väide, et personaalpanganduse kliendi teenustasu 15 000 eurot tasumine oli vältimatu tingimus BIBi makseteenuse osutamiseks. BIB hinnakirjast (dtl 45) sellist järeldust teha ei saa. Tõendamata on hageja väide, et makseteenuse osutamise vältimatu tingimus oli personaalpanganduse kliendi teenustasu (Personalized Client Service Fee) ja krediidiintressi (credit interest) perioodiline tasumine. Teenustasude hinnakiri hageja väidet ei toeta. Üksnes sellest, et hageja on maksnud perioodilisi teenustasusid, ei saa järeldada, et see oli vajalik ja vältimatu makseteenuste saamiseks. Kolleegium leiab, et hageja kahjunõue personaalpanganduse teenustasu 15 000 eurot ja perioodiliste tasude 26 900,14 eurot hüvitamiseks on alusetu. 12.
2. Kostja tõi esile, et panganduses on konto avamine üldjuhul tasuta (dtl 177). Hageja seda eeldust vaidlustanud ei ole, mistõttu saab kohus sellest TsMS § 231 lg 4 järgi joonduda. Hageja tõi esile, et ta pöördus erinevate Eesti pankade poole konto avamiseks, kuid sai keelduvad vastused, muuhulgas seetõttu, et kostja oli saatnud pankadele hageja kohta hoiatuskirja. Samas ei ole hageja selgitanud, kas ta pöördus Läti Vabariigis või mõnes muus riigis konto avamiseks teiste pankade poole, kus eeldatavalt oli konto avamine tasuta. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks püüdnud Lätis või muus riigis konto tavatingimustel avada, esitatud ei ole. 12.
3. Tõendamata on hageja väide, et tal ei olnud võimalik Transferwise konto kaudu makseteenust saada ja et kuigi hageja lõpuks kasutas tehingute tegemiseks seda kontot, siis oli see võimalus üksnes ajutine. Hageja kandis seisuga 30.07.2020 arvelduskontol olnud 4 257 800 eurot oma Belgias asuvale kontole nr BE06967148716322 (dtl 203). See viitab, et tegelikult oli hagejal Euroopa Liidus makseteenuse osutaja olemas. Tõendatud ei ole hageja väide, et raha ei jõudnud Belgias asuvale kontole. Hageja esitatud konto väljavõttelt (dtl 276) raha laekumist küll ei nähtu, kuid selgusetuks jääb, kuhu raha lõpuks jõudis ja kuidas hageja sai raha kasutama hakata. Tõendamata on hageja väited, et raha läks Transferwise vahekontole ja seejärel peeti konto pidajaga läbirääkimisi raha kasutamise üle. Transferwise konto väljavõttest (dtl 275) ei nähtu ka, et see konto oleks olnud aktiivne vaid lühikest aega
4. a juulis ja augustis. 12.
5. Konto avamise protsessi alustamise eest väljastas BIB hagejale 24.07.2020 arve suurusega 750 eurot. Kuigi konto avamise kulutusi saab pidada kostja tegevusega põhjusliku seoses olevaks, oleks hageja saanud nende kultuste tegemist vältida, kui ta oleks makseteenust kasutanud olemasoleva Transferwise konto kaudu või oleks avanud konto mõnes välisriigi pangas, kus konto ei ole avamise tasusid. Seetõttu tuleks muude kahju hüvitamise eelduste täitmise korral hageja kahjuhüvitist

§ 139lg 1 järgi nullini vähendada nullini.

1. Et iga nõutava kahjuliigi juures on täitmata mõni kahjunõude eeldus (kahju tekkimine, põhjuslik seos, rikastumise vältimine), on kahjunõue täielikult välistatud. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei hinda kolleegium, kas kostja on makseteenuse osutamise lepingut rikkunud ja kas täidetud on ülejäänud kahjunõude eeldused. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 11