) muudatusega muutus automaatselt pikaajalise elaniku elamisloaks. 2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 17.12.2020 otsusega nr 15.3-3.4./765-1 kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks kaebaja väljasaatmisega Venemaa Föderatsiooni, mis kuulub täitmisele kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemisel, ning kohaldas viieks aastaks sissesõidukeeldu Schengeni alale alates lahkumisettekirjutuse täitmisest. Kaebaja pikaajaline elamisluba tunnistati kehtetuks, lähtudes
lg 1 p-st 2, mille kohaselt pikaajalise elaniku elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Otsuse tegemise ajaks oli kaebajat karistatud kriminaalkorras 4 korda ja väärteokorras 33 korda.
) § 125 lg 1 p 2 alusel. Seadus ei kohusta vastustajat seadma kaebajale tähtajalise elamisloa andmist sõltuvusse lõplikust lahendist kohtuasjas.
lg 1 p 2 alusel on vastustaja kohustatud kaebajale elamisloa andmise menetlust jätkama ja kaaluma kaebajale tähtajalise elamisloa andmist sõltumata sellest, kuidas kohus lahendab kaebuse haldusasjas nr 3-20-2615. 4) Kaebaja on oma eakate vanemate ülalpidamisel nende pensionist. Kaebaja soovib enda ülalpidamiseks tööle asuda, kuid tööle ta asuda ei saa, sest tal puudub selleks vajalik elamisluba. Kaebaja on teinud kõik temast sõltuva, et tõendada enda seadusekuulekat käitumist. Kaebajale erandina tähtajalise elamisloa andmise otsustamisel ei ole määrava tähtsusega mitte kaebaja käitumine vangistuses, vaid see, kuidas kaebaja on käitunud vangistusest möödunud aja jooksul. Kaebaja on tõendanud, et ta on käitunud õiguskuulekalt ja vabanenud narkosõltuvusest, mis oli tema õigusrikkumiste peamine põhjus. Kaebajale elamisloa alusel töötamise õigust on võimalik anda ka kohtuasja menetluse ajal, mis on kahtlemata kaebaja kui ka tema lähikondsete huvides ja kooskõlas seaduse mõttega. 5) Vastustaja on põhjendanud, et kaebajale Eesti elamisloa andmise taotluse lahendamine, st kaebajal Eestis elamiseks ja töötamiseks hädavajaliku elamisloa andmise või andmata jätmise määrab lõplikult jõustunud kohtulahend Tartu Halduskohtu haldusasjas nr 3-20-2615, milles halduskohus lahendab kaebaja kaebust vastustaja otsuse tühistamiseks kaebaja Eestist välja saata, st sisuliselt seda, kas kaebaja Eestisse jäämine kujutab endast avalikule korrale Eestis ja/või Eesti julgeolekule sellist ohtu, et selle vältimise ainus võimalus on kaebaja Eestist välja saata. 6) Kuigi pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine muudab isiku olukorra ebakindlamaks, ei too see vältimatult kaasa tema riigist lahkumist. Ka direktiivi 2003/109/EÜ 3
lg-st 3, tuleb pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel kaaluda muu hulgas mõju kaebajale ja tema perekonnaliikmetele.
lg 1 p 2 näeb siiski ette, et kui välismaalase suhtes ei esine muid
§-s 124 nimetatud ohu tõttu avalikule korrale ja riigi julgeolekule elamisloa andmisest keeldumise aluseid, võib erandina anda tähtajalise elamisloa, kui välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud. Kuigi seadusest nähtuvalt on tegemist üksnes erandliku võimalusega, tuleb
Oht, mis õigustab pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist, ei pruugi olla piisavalt tõsine ega reaalne selleks, et keelduda pikaajalise elaniku staatuse minetanud isikule ka tähtajalise elamisloa andmisest (Riigikohtu 13.04.2016 otsus nr 3-3-1-2-16, p 21-22). 7) Ei ole alust kahelda, et kaebaja Eestist Venemaale väljasaatmisel, st kaebajale Eestis elamisloa mitteandmisel, mobiliseeritakse kaebaja Vene armeesse ja kaebajast saab sel juhul tõepoolest reaalne oht Eesti julgeolekule, mida on võimalik ära hoida kõigepealt sellega, et kaebajale Eestis tähtajalise elamisloa andmist kaaluda. Kaebajale Eestis tähtajalise elamisloa andmise peamiseks kriteeriumiks peaks olema see, et kaebaja teab, et vastustajal on õigus tema elamisluba kehtetuks tunnistada, st kaebajal on igal juhul motivatsioon selleks oma käitumisega alust mitte anda.
-s ei ole otseselt sätestatud menetluse peatamise võimalust, kuid arvestades käesoleva menetluse asjaolusid ning HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, mille kohaselt peab haldusorgan menetluses tähtsust omavad asjaolud välja selgitama, on menetluse peatamine antud asjas põhjendatud. Haldusasja nr 3-20-2615 on kaebuse esemeks PPA 17.12.2020 otsus, millega PPA tunnistas kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi kaebajale sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ning kohaldas viieaastast sissesõidukeelu. Tartu Halduskohus tühistas vaidlusaluse PPA 17.12.2020 otsuse vaid osas, millega kaebajale tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja kohaldati viieaastast sissesõidukeeldu, muus osas jäi kaebus rahuldamata. PPA 17.12.2020 otsuse kehtivus ja haldusasjas nr 3-20-2615 tehtav otsus on määrava tähtsusega tähtajalise elamisloa taotluse menetluses. Kuna haldusasjas nr 3-20-2615 toimus käesoleva kaebuse esitamise hetkel apellatsioonimenetlus Tartu Ringkonnakohtus, ei ole kaebaja suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse ja kohaldatud sissesõidukeeluga seonduvad asjaolud lõplikult selgunud. Seega ei ole PPA-l võimalik kõiki menetluses tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada enne kohtumenetluse lõppemist. Lõpplahend asjas nr 3-20-2615 on oluline, sest sellest sõltub, kas kaebajal on kohustus Eestist lahkuda ning kas kaebaja suhtes kehtib sissesõidukeeld või mitte. Tähtajalise elamisloa menetluses on need asjaolud olulised. 5) HMS-ist tuleneb uurimiskohustus. Menetluse peatamine uurimispõhimõtte rakendamiseks on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning uurimispõhimõtte eesmärk saab täies ulatuses olla täidetud vaid siis, kui haldusorgan on tutvunud kõigi antud asjas oluliste andmetega. Seega on kvaliteetne tõendite kogumine uurimispõhimõtte täieliku rakendumise vältimatuks eelduseks. Haldusasja nr 3-20-2615 lõpplahendist sõltub, kas kaebaja kuulub riigist väljasaatmisele või mitte. 6) Riigikohus on korduvalt jaatanud menetluse peatamise võimalikkust, kui see on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-62-08, p 9). Menetluse peatamine on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-56-08, p 20). Kuna lahkumiskohustus ja sissesõidukeeld on peatatud menetluses tähtsust omavad asjaolud, tooks menetluse jätkamine ilma viidatud andemeteta kaasa asja ebaõige otsustamise. Menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise põhimõtte olulisus on nähtav ka
-s sätestatust (nt
§-d 14, 15, 19). Tähtajalise elamisloa menetluse eesmärk on tagada, et välismaalase Eestis elamine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (
lg 1), seega on vaieldamatult menetluses tähtsust omavaks asjaoluks välismaalase kohustus Eestist lahkuda ning kohaldatud sissesõidukeeld. Menetluse peatamata jätmisel tekiks olukord, kus PPA on sunnitud pikendama menetluse tähtaega iga kahe kuu tagant kaheks kuuks ning pidanuks kaebuse esitamise hetkel Tartu Ringkonnakohtult aru pärima, mis seisus on haldusasjas nr 3-20-2615 menetlus ja millal on otsust oodata. Sellisel juhul ei ole tegemist ökonoomse ega otstarbeka haldusmenetlusega. 5
p 9 kohaselt võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele püsivalt Eestisse elama asumiseks. Tähtajalise elamisloa andmine on kaalutlusotsus ning välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise (
Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotluse menetlemisel kontrollitakse elamisloa andmise üldiste ja eritingimuste täitmist, keeldumise aluste olemasolu ning hinnatakse elamisloa taotluse põhjendatust.
lg 1 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld.
lg 3 annab võimaluse erandi tegemiseks, kuid üksnes välismaalase suhtes, kelle suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld vastavalt
lg-le 2, kui sellise välismaalase Eestisse saabumine või Eestis elamine on vajalik humaansetel kaalutlustel või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.
järgi on välismaalasele kohaldatud sissesõidukeeld seega imperatiivseks aluseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel (vt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 19). Niisiis ei ole kaebajal
lg-st 1 tulenevalt sissesõidukeelu kehtivuse ajal võimalik taotletud tähtajalist elamisluba saada. 12. Puudub vaidlus, et kaebaja suhtes kehtib sissesõidukeeld vastavalt PPA 17.12.2020 otsusele. Asjaolu, et see otsus on kohtus vaidlustatud, ei muuda sissesõidukeelu kehtivust. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine (HMS § 60 lg 1, § 61 lg 2). Kuni PPA 17.12.2020 otsust pole PPA enda poolt või halduskohtu jõustunud otsusega kehtetuks tunnistatud, on see haldusakt, sh sissesõidukeeld, järelikult kehtiv. Tartu Halduskohus on 23.04.2021 määrusega nr 3-20-2615 küll keelanud PPA-l kaebaja Eestist välja saatmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni selles haldusasjas, ent haldusakti kehtivust ei ole kohtumenetluse ajaks peatatud. Selliselt kohaldatud esialgne õiguskaitse ei mõjuta ega peata haldusakti kehtivust. Kohtumenetlus selles haldusasjas alles kestab (kaebaja on haldusasjas nr 3-20-2615 esitanud 19.01.2023 kassatsioonkaebuse ning Riigikohus ei ole kassatsioonkaebuse suhtes otsustust teinud), mis tähendab, et jõustunud kohtuotsust ei ole praegu ega olnud ka kaebaja poolt tähtajalise taotluse esitamise ajal või PPA poolt menetluse peatamise otsustuse tegemise ajal. Seega esines ja esineb jätkuvalt kaebaja suhtes
13. Kaebaja viited seoses vastustaja võimalusega otsustada tähtajalise elamisloa andmine kaalutlusõiguse alusel või kujundada seda kõrvaltingimuste abil ei ole seega asjakohased, kuna
14. Praeguses asjas on vaidluse all tähtajalise elamisloa menetluse peatamise õiguspärasus, PPA ei ole kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldunud. Seega ei ole asjakohased ka kaebaja argumendid seoses tähtajalise elamisloa andmise otsustamisel isikust lähtuva ohu hindamisega, samuti põhistused tähtajalise elamisloa andmata jätmisega kaasnevate tagajärgedega. Praeguse vaidluse raames ei saa kohus analüüsida, kas kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld, ettekirjutus Eestist lahkumiseks või elamisloa kehtetuks tunnistamine olid õigusvastased, mistõttu jätab kohus vastavad väited tähelepanuta. Asjakohased ei ole ka väited 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.