Obsah (13)

§ 3141§ 477§ 230§ 232§ 367§ 173§ 172§ 174§ 144§ 484§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2023, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-115731 Tsiviilasi Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 12 korter

§ 3141

lg 3 p 2 alusel materjalid puudutatud isikule kätte toimetatuks 3 tööpäeva möödumisel alates ärasaatmisest, s.o 27.06.

1. Puudutatud isik ei ole tähtaegselt, ehk hiljemalt 11.07.2023, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtukutse on puudutatud isikule kätte toimetatud isiklikult 20.06.2023 avaliku e-toimiku (AET) vahendusel. Kohtu 28.08.2023 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel oli kuni 22.01.2023 liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
3. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik oli korteriomandi, asukohaga xxxx (registriosa nr. xxxx), omanikuks kuni 22.01.2023, mil korter müüdi kohtutäituri poolt enampakkumisel. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 36-37). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik oli xxxx korteriühistu liige ning pidi täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
4. Korteriomandi müügi enampakkumise jaotuskava (dtl 39 – 43) alusel ei laekunud täitemenetluse tulemist avaldajale kogu puudutatud isiku võlgnevust, mistõttu esitas avaldaja kohtule puudutatud isiku vastu jätkuvalt tasumata põhivõlgnevuse nõude summas 536,82 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.05.2022 – 17.01.
5. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 44-52). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isik on ekslikult seisukohal, et täitemenetluse tulemist pidi eelisjärjekorras makstama kommunaali kulud. Jaotuskava tulemi alusel on saanud täielikult rahuldatud üksnes elatise võlgnevuse nõue. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanike vahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
6. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes ei täitnud nõuetekohaselt kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi 01.05.2022 kuni 17.01.2023 majandamiskulude võlgnevus summas 536,82 eurot.
7. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 19. Seega on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist alates iga arve maksetähtajast kuni 17.05.2023 kokku summas 25,57 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Tulenevalt

§ 367arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni määruse tegemiseni.

Kuivõrd avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 17.05.2023, kuulub edaspidine viivis väljamõistmisele alates 18.05.

1. Seadusjärgne viivis (01.01.2023 – 30.06.2023 10,5% aastas ja alates 01.07.2023 12% aastas) põhinõudelt 536,82 eurolt perioodil 18.05.2023 kuni 09.10.2023 (k.a) 145 päeva eest moodustab 24,62 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 09.10.2023 seisuga kokku 50,19 eurot (25,57 eurot + 24,62 eurot).
2. Avaldaja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes

§-st 367 kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele alates 10.10.2023 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni põhivõla 536,82 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 536,82 euro suurust ehk edaspidiselt arvestatav viivis mitte rohkem kui 486,63 eurot (536,82 – 50,19). MENETLUSKULUD 21.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

1. Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees nõuetekohaselt.
2. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 24.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja märgib 28.08.2023 menetluskulude nimekirjas, et avaldaja on kandnud menetluskulusid kokku summas 712,10 eurot. Menetluskulud on kujunenud järgnevalt: 1) Asjaolude selgitamine, tõendite valimine ja hindamine, infovahetus kliendiga, avalduse koostamine ja esitamine - MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus poolt 17.05.2023 esitatud arve 2394 alusel 495 eurot (5,5 töötundi korda 90 eurot). 2) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kantud kulud: riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 85 eurot. 3) 28.08 kohtuistungil osalemine 20 minutit (0,33 töötundi korda 90 eurot) 29,70 eurot. 4) Transpordikulu Tartu-Rakvere-Tartu1 25 eurot (määruse § 151 lg 1 p 3) + 129 km x 2 x 0,30 eurot = 77,40 eurot (määruse § 17 lg 2), kokku 132,10 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Avaldaja esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega ei ole arvetele lisatud käibemaksu. Avaldaja viitab, et alates 01.08.2016 hüvitatakse menetlusosalisele tema lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu analoogia korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga, arvestades advokaadibüroo asukoha kaugust õigusteenuse osutamise kohast. (Riigikohtu 29.09.2021 määrus tsiviilasjas 2-14-63261, p 12). 25. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 65 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. 26.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (

§ 484²).

27. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

1. Kohus, kontrollinud hageja esindaja märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 90 eurot on väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt äärmiselt mõistlik. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu 495 eurot (5,5 h x 90 eurot) ning kohtuistungil osalemise tasu 29,70 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks esindaja sõidukulusid kokku summas 102,40 eurot.
2. Kokkuvõttes kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskuluna 712,10 eurot.
3. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

31.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik