← Eesti

3-22-1154/18

Obsah (8)§ 11§ 49§ 60§ 67§ 64§ 48§ 46§ 136

KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1154 Haldusasi Sandrex OÜ kaebus Maksu- ja Tol

§ 11

lg 2 tulenevalt kaalutlusõigus otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Üldreeglina toimub isikutelt suuliste seletuste võtmine MTA ametiruumides. Kuigi

§ 49

¹ lg 2 annab maksuhaldurile õiguse võtta suulisi seletusi ka telefonitsi või muude tehniliste lahenduste abil, siis ei anna see õigust menetlusosalisele nõuda sel viisil seletuste võtmise läbiviimist, vaid tegemist on MTA otsusega, mil viisil konkreetsel juhul menetlustoimingut läbi viia. Ühtlasi

§ 49

¹ lg 2 sõnastusest nähtuvalt on tehniliste lahenduste abil seletuste võtmine mõeldud olukorraks, kus menetleja ja seletuste andja asuvad erinevates haldusüksustes. Käesoleval juhul aga äriregistri kohaselt on kaebaja aadressiks Raadiku 15-28, Tallinn ning kaebajat kohustati ilmuma MTA Tallinna büroosse aadressil Lõõtsa 8a, st menetleja ning seletuste andja asusid samas haldusüksuses. Tulenevalt

§ 60

lg-st 1 on maksuhalduril selge alus maksukohustuslase kutsumiseks oma ametiruumidesse. Maksuhaldur soovis suures osas saada seletusi kaebaja poolt esitatud dokumentidega (sõlmitud lepingud, koostatud õiendid jne) seoses, mistõttu on vajalik neid dokumente koos kaebajaga eelnevalt vaadata ning seda on IT vahendusel seletuste andmisel keeruline kui mitte võimatu teha.

  1. Vastustaja arvates polnud nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse neil asjaoludel kaebaja suhtes ülemääraselt või põhjendamatult koormav. Maksuhaldur soovis saada seletusi maksukohustuslase seaduslikult esindajalt ning ei pidanud seejuures vajalikuks raamatupidaja viibimist seletuste juures. Maksukohustuslasel on küll õigus kasutada esindajat, kuid seejuures ei ole tal õigust jätta korraldusi täitmata põhjendusel, et esindaja ei saa seletuste andmisel viibida. Kokkuvõttes sooviski maksuhaldur selgitusi äriühingu seaduslikult esindajalt, kes eeldatavasti on 2021 juuli majandustegevusega seotud asjaoludega kursis ning vajadusel saab maksuhaldur raamatupidajale raamatupidamist puudutavaid küsimusi esitada kirjalikult.
  2. Väheoluline siinkohal pole ka asjaolu, et maksuhaldur on selgitanud, et maksukohustuslaste kaitseks kasutab MTA ametnik ja annab ka seletuste andjale isikukaitsevahendid (visiirmask) ning vestlustuppa on paigaldatud klaasist vahesein, mistõttu oleks võimalik ka X. X-X. osaleda maksuhalduri juures suuliste seletuste andmisel, ilma et peaks kartma oma tervise pärast.
  3. Vastustaja märgib veel lisaks, et kuna X. X-X. on avaldanud, et Q. Q. on paljudes asjades ebapädev ja tunneb end kindlalt, kui esindaja saab talle oma keeles sõnasõnalt selgitada, mida maksuhaldur teada soovib, siis ei ole esindaja viibimine tõlgi rollis seletuste andmise juures vajalik. Maksuhaldur on selgelt andnud teada, et on 03.06.2022 seletuste võtmise ajaks tellinud seletuste võtmise juurde tõlgi. Sellest hoolimata ei ole kaebaja maksuhalduri ametiruumidesse seletusi andma ilmunud.
  4. Kõik eeltoodud asjaolud näitavad selgelt, et maksuhaldur on maksukohustuslasele korduvalt vastu tulnud, kuid maksukohustuslane pahatahtlikult venitab maksumenetluse läbiviimist pidevalt pikendades korralduse täitmise tähtaegu ning jättes seletused seejuures sisuliselt andmata. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et kaebaja nõue korraldada selgituste andmist ITvahendusel, ei tugine ühelegi seadusesättele, kuna seadusandja ei ole näinud ette maksumenetluses tehtavate toimingute viisi osas maksukohustuslesele mingisugust nõudeõigust. Kaebaja on küll esitanud soovi vestluse korraldamiseks IT-vahendusel, kuid maksuhaldur on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta sellele soovile vastu ei tule.
  5. Erinevalt kaebajast on vastustaja seisukohal, et MTA 06.06.2022 sunniraha tasumise korraldus on õiguspärane ning 07.06.2022 kaebuses esitatud väited ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul on täidetud

§ 67lg-s 2 ja ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud eeldused sunnivahendi rakendamiseks.

Vastustaja vaidleb kaebajale vastu ja on seisukohal, et maksukohustuslane ega tema esindaja pole selgitusi maksuhaldurile andnud. 5

(11)Kaebuse lisa 3, millele kaebaja viitab kui väidab, et on teavet andnud, sisaldab endas järjekordseid põhjendusi, miks ei saa maksuhalduri korraldust täita. Tegemist ei ole maksustamist puudutava teabega, mida maksuhaldur vajab õigeks maksustamiseks.
  1. Seega on selge, et kaebaja on jätnud maksuhalduri 12.05.2022 korralduse nr 12.2-3/058211-3 täielikult täitmata. 12.05.2022 korraldusega nr 12.2-3/058211-3 kohustas MTA kaebaja esindusõiguslikku isikut ilmuma 19.05.2022 kell 9.00 aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn andma suulisi seletusi kontrollitaval perioodil toimunud majandustehingute kohta. Korralduse täitmise tähtaega pikendas maksuhaldur kaebaja soovil kuni 03.06.
  2. Vastustaja selgitab, et kaebajale on antud mitmeid võimalusi seletuste andmiseks, kuid sellest hoolimata ei ole kaebaja tulnud maksuhalduri ametiruumidesse seletusi andma rohkem kui kuu aja jooksul. Vastustaja selgitab, et

§ 64

lg-s 1 on seadusandja loetlenud teabe andmisest keeldumise alused, kuid kaebaja volitatud esindaja põhjendused ei sobitu kuidagi nimetatud sätte alla. Seadus ei näe maksukohustuslasele ette võimalust keelduda seletuste andmisest põhjusel, et volitatud esindaja ei saa seletuste andmisel osaleda, ega ka maksukohustuslase nõudeõigust maksuhalduri menetlustoimingute viisi osas. Vastustaja on kokkuvõttes seisukohal, et kuna maksuhalduri 12.05.2022 korraldus nr 12.2- 3/058211-3 ning pikendamise ja ennistamise otsused on maksukohustuslasele kätte toimetatud ja kehtivad ning kaebaja on 12.05.2022 korralduse jätnud täielikult täitmata, on sunniraha rakendamise eeldused täidetud.

  1. Antud menetluses õnnestus lõpuks ettevõtte juhatuse liikmega rääkida ilma X. X-X. mõjutuseta. Selgus, et ettevõtja polnud üldse teadlik tegelikest asjaoludest ja X. X-X. andis ettevõtjale vale informatsiooni. Kui äriühingu juhatuse liige sai teada tegelikest asjaoludest, esitas ta parandusdeklaratsioonid ja maksumenetlus on tänaseks lõppenud. Kuna maksumenetlus on tänaseks lõppenud, ei anna kaebajale soovitud tulemust ei maksuhalduri kohustamine seletuste võtmiseks IT-vahendusel ega sunniraha korralduse tühistamine. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal ei ole maksumenetluse lõppemise tõttu enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et kaebuse edasiseks menetlemiseks puudub vajadus ja esineb alus kaebuse tagastamiseks (HKMS § 121 lg 2 p 2).
  2. Vastustaja on veendumusel, et kaebaja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et etteheide maksuhalduri ametniku poolt kaebaja eest deklaratsioonide täitmise kohta oleks tõendatud, lisaks ei ole tegemist usutava väitega. Menetlust läbi viinud maksuhalduri ametniku kinnitusel ei teadnud kaebaja juhatuse liige oma äriühingu arvestuslikust poolest (võlad, deklaratsioonide esitamine, võlgade ajatamine jne) ja samuti käesolevast vaidlusest mitte midagi. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebused tuleb jätta rahuldamata.
  4. Kaebaja nõuab MTA kohustamist vaadata uuesti läbi Sandrex OÜ 20.05.2022 taotlus suuliste seletuste andmise võimaldamiseks IT vahendusel ning MTA 06.06.2022 korralduse nr 12.23/058211-7 tühistamist, millega rakendati kaebaja suhtes sunniraha 320 eurot.
  5. Vaidlus puudub selles, et kaebaja juhatuse liige käis 27.06.2022 ilma volitatud esindajata MTA ametiruumides vestlusel ja esitas 28.06.2022 MTA-le 2021 juuli KMD ja TSD lisa 6 parandusdeklaratsioonid. Vaidlus puudub ka selles, et maksumenetlus on lõppenud. MTA esitas kohtule 19.08.2022 kaebajale koostatud 28.06.2022 kontrolliakti nr 12.2-3/058211-8-1 ja 28.06.2022 teate nr 12.2-3/058211-8 kontrolli lõpetamise kohta. Kontrolli lõpetamise teatest nähtub, et kaebaja esitas 2021 juuli käibedeklaratsiooni paranduse, millega maksukohustus suurenes 519,43 eurot ja 2021 juuli tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja 6

(11)töötuskindlustusmakse (edaspidi TSD) deklaratsiooni lisa 6 paranduse, millega maksukohustus suurenes 6567,90 euro võrra. Kokku suurenes maksukohustus 7087,33 eurot (519,43+6567,90). MTA luges deklaratsioonide parandused õigeks. Rohkem maksukohustust muutvaid asjaolusid MTA ei tuvastanud.
  1. Maksukontrolli lõpetamiseni viinud asjaolud ei kuulu käesoleva vaidluse eseme hulka, mistõttu ei saa asjassepuutuvaks pidada kaebaja väiteid selle kohta, millistel asjaoludel kaebaja juhatuse liige parandusdeklaratsioonid esitas. Need asjaolud ei saa tagantjärgi mõjutada kaebustega vaidlustatud MTA tegevuse õiguspärasust.
  2. Kuna kaebaja ei ole kohtule teada andnud, et kaebuste esitamine on tema tahtega vastuolus ega pole võtnud X. X-X.le antud volitust tagasi, ei saa kohus asuda seisukohale, et kaebaja ei soovi kaebuste edasist menetlemist.
  3. Vastustaja on 19.08.2022 vastuses kohtunõudele märkinud, et maksumenetluse lõppemise tõttu ei ole kaebajal enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et kaebuse edasiseks menetlemiseks puudub vajadus ja esineb alus kaebuse tagastamiseks (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kuna kaebused on menetlusse võetud, on vastustaja ilmselt silmas pidanud et esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel. Seega tõlgendab kohus vastustaja tahet selliselt, et vastustaja on taotlenud kaebuste läbi vaatamata jätmist. Kohus jätab taotluse rahuldamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaldamine toimub kohtu diskretsiooni alusel. See tähendab, et kohtul on võimalus kohustamiskaebus sisuliselt läbi vaadata ja jätta kaebus rahuldamata selle tõttu, et nõutavat toimingut ei ole enam võimalik teha. Kohus ei nõustu sellega, et maksumenetluse lõppemise tõttu ei ole kaebajal enam võimalik nõuda MTA 06.06.2022 korralduse nr 12.2-3/058211-7 tühistamist. MTA ei ole kohtule esitanud tõendit, et nimetatud korraldus oleks kehtetuks tunnistatud ega kinnitanud, et MTA oleks loobunud kaebaja vastu rakendatud sunniraha sissenõudmisest. Maksumenetluse lõppemine ei muuda ühtegi maksumenetluse käigus antud haldusakti automaatselt kehtetuks. Seega tuleb lugeda, et MTA 06.06.2022 korraldus nr 12.2-3/058211-7 kehtib ja selle tühistamine on võimalik. Kohustamiskaebus
  4. Kaebaja nõuab MTA kohustamist vaadata uuesti läbi Sandrex OÜ 20.05.2022 taotlus suuliste seletuste andmise võimaldamiseks IT vahendusel. Üks kohustamisnõude rahuldamise eeldustest on see, et nõutava toimingu tegemine on faktiliselt võimalik. Kuna maksumenetlus on lõppenud, ei ole enam maksumenetlust, kus MTA saaks kaebajalt IT vahendusel suulisi seletusi võtta. Samas leiab kohus, et isegi sellise võimaluse olemasolul ei kuuluks nõue rahuldamisele, sest MTA keeldumine suuliste seletuste võtmisest IT vahendusel ei olnud õigusvastane. MTA on õigesti märkinud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda MTA-lt, et temalt võetaks seletusi mingil kindlal viisil. Kaebaja on viidanud

§ 49

¹ lg-le 2, mis sätestab, et isiku kutsumisel ametiasutusse suuliste seletuste andmiseks võib selle menetlustoimingu sooritada maksuhalduri ametiruumides telefonitsi või sellise tehnilise lahenduse abil, et samal ajal erinevates haldusüksustes asuvad menetleja ja seletuste andja teineteist otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad. Suuliste seletuste protokolli tehakse vastav märge. Kohus leiab, et sättest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda suulise teabe andmist IT vahendusel, sest säte puudutab olukorda, kus menetleja ja seletuste andja asuvad samal ajal erinevates haldusüksustes. Kaebaja ja vastustaja on mõlemad asukohaga Tallinnas. Seega ei andnud

§ 49¹ lg 2 kaebajale õigust nõuda suuliste seletuste andmist IT vahendusel.

Ka erinevates haldusüksustes paiknemisel ei saaks kaebaja nõuda

§ 49

¹ lg 2 rakendamist, sest sätte sõnastusest tulenevalt on tegemist MTA diskretsiooniga, mitte kohustusega („võib selle menetlustoimingu sooritada“).

-s puudub säte, mis reguleeriks suuliste seletuste andmist IT vahendusel olukorras, kus menetleja ja seletuste andja asuvad samas haldusüksuses. 7

(11)
  1. Vastustaja on kohtule 19.08.2022 avalduses selgitanud, et maksuhalduri üheks võimaluseks on olnud nii enne kui Covid-19 ajal IT-lahenduste kaudu selgituste saamine. Maksuhalduri sellekohane otsustus oleneb konkreetsest olukorrast. Kui isik asub väljaspool Tallinna linna ja tal on võimalus ja oskus Skype vahendusel suhelda ja selgitusi anda, siis mõningatel juhtudel on maksuhaldur seda võimalust pakkunud. Vastustaja on rõhutanud, et kõik sõltub, mida maksuhaldur soovib selgitustel küsida. Käesolevas menetluses soovis maksuhaldur juhatuse liikmega koos dokumente vaadata ja nende põhjal selgitusi saada. Vastustaja möönab, et võib olla ka muu põhjendatud olukord, kus maksuhalduril puudub otsene vajadus kutsuda isik maksuhalduri ametiruumidesse ning puudub põhjus kahelda maksukohustuslase põhjenduste tõepärasuses. Arvestades Covid-19 situatsiooni ja osapoolte turvalisuse tagamise soovi, on maksuhaldur võimalusel proovinud võtta selgitusi kas kirjalikult või saada vastused maksuhalduri küsimustele Skype kaudu, kuid igas maksumenetluses maksuhaldur seda võimalikuks ei pea.
  2. Kohus leiab, et kui suulise teabe IT-vahendusel andmise võimalus sõltub sellest, kas MTA peab seda kindlas maksumenetluses võimalikuks, piisab IT-vahendusel suuliste seletuste võtmisest keeldumiseks sellest, et MTA põhjendab oma keeldumist. Sellisel viisil saab kontrollida, et MTA otsustus ei olnud meelevaldne. MTA selgitas 23.05.2022 vastuses nr 12.2-3/058211-5, et MTA soovis saada seletusi kaebaja poolt esitatud dokumentidega (sõlmitud lepingud, koostatud õiendid jne) seoses, mistõttu oli vajalik neid dokumente koos kaebajaga eelnevalt vaadata ning seda on kaugseletuste andmisel keeruline kui mitte võimatu teha. MTA küsimused puudutasid 2021 juuli majandustegevusega seotud asjaolusid, milledest on teadlik ja milledele saab vastata üksnes kaebaja juhatuse liige. Asjaolu, et kaebaja raamatupidajast volitatud esindaja ei saanud tervislikel põhjustel suuliste seletuste andmisel maksuhalduri juures kohapeal osaleda, ei olnud MTA hinnangul põhjuseks, et kaebaja juhatuse liige, ei saanud anda suulisi seletusi maksuhalduri juures kohapeal.
  3. Kohus leiab, et MTA põhjendused olid piisavad ja asjakohased. Kaebajal puudus alus nõuda suulise teabe andmist IT-lahenduse kaudu üksnes sellepärast, et teiste isikute maksumenetlustes oli seda võimaldatud, sest menetlustoimingute läbiviimine otsustatakse igas menetluses eraldi.

§ 11

lg 2 sätestab, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu see, et MTA ametiruumidesse ilmumine oli probleemiks kaebaja volitatud esindajale, mitte kaebaja seaduslikule esindajale (juhatuse liikmele). Kaebaja juhatuse liige käis MTA ametiruumides selgitusi andmas 27.06.2022. Seega saab väita, et keeldumine seletuste võtmisest IT-lahenduse kaudu ei rikkunudki kaebaja õigusi. Menetlusosalisel on

§ 48

lg 1 esimese lause kohaselt õigus kasutada maksumenetluses esindajat ja

§ 48

lg 4 esimese lause kohaselt on menetlusosalisel õigus ilmuda menetlustoimingutele koos esindajaga. Samas ei tähenda eelnev, et volitatud esindajana peab kasutama üht kindlat isikut läbi kogu menetluse. Kui MTA korralduse täitmist takistab see, et volitatud esindaja keeldub korduvalt menetlustoimingul osalemast, siis tuleb kaaluda sellise esindaja kasutamist, kes saab menetlustoimingul osaleda. Kui menetlus hakkab volitatud esindaja tegevuse tõttu viibima, on MTA-l alus nõuda teavet kaebajalt isiklikult. Esindaja tegevusest tulenevad riskid on sellisel juhul maksukohustuslase kanda. MTA rõhutas oma 23.05.2022 vastuses, et kaebajalt soovitakse teavet, mida teab kõige paremini juhatuse liige ja võimalike raamatupidamist puudutavate küsimuste tekkimisel saab need esitada raamatupidajale hiljem kirjalikult. Seega ei olnud raamatupidaja menetlustoimingul viibimine otseselt vajalik. Lisaks sätestab

§ 60lg 3, et kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav, on maksuhalduril õigus pöörduda 8

(11)teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Seega on MTA-l vajadusel õigus pöörduda teabe saamiseks otse esindatava poole.
  1. Vaidlus puudub selles, et kaebaja volitatud esindajal on diagnoositud bronhiit (kaebaja 26.08.2022 seisukoht, lisa 18). MTA selgitas oma 23.05.2022 vastuses, et seletuste andjate kaitseks kasutab MTA ise ja annab ka kaebajale ja tema esindajale isikukaitsevahendid (visiirmask) ning vestlustuppa on paigaldatud klaasist vahesein. Kohus leiab, et kuna MTA on oma ametiruumides teinud COVID-19 nakkusohu vältimiseks kohandusi ja nakatumise vältimiseks on võimalik kasutada isikukaitsevahendeid ning olla vaktsineeritud, oli tegelik oht kaebaja volitatud esindaja tervisele minimaalne. Lisaks oli kaebaja kutsutud suulise teabe andmisele kevad-suvisel perioodil, millal viiruste levik on teadaolevalt madalam. Seega oli kaebaja volitatud esindajal võimalik viibida MTA ametiruumides ilma oma tervist ohtu seadmata.
  2. Kaebaja on teinud etteheiteid MTA ametiruumides pakutava tõlketeenuse kvaliteedile, viidates teise isiku maksumenetluses koostatud protokollile (kaebaja 26.08.2022 seisukoht, lisa 16). Kuna tegemist on teises maksumenetluses teise isiku kohta koostatud tõendiga, ei saa see kinnitada, millise kvaliteediga tõlge oli tagatud kaebaja juhatuse liikmele, kui ta MTA-s selgitusi andmas käis. Lisaks ei ole kaebaja viidanud, millised tõlkimisvead tõlke halba kvaliteeti tõendama peaksid. Seega puudub kohtul alus arvata, et kaebaja volitatud esindaja viibimine suulise teabe andmisel oli hädavajalik selleks, et tagada kaebaja juhatuse liikme väidete õige tõlkimine.
  3. Kaebaja poolt 14.09.2022 esitatud Tööinspektsiooni 12.09.2022 e-kiri COVID-19 ennetamise kohta ei mõjuta MTA 23.05.2022 vastuse õiguspärasust, sest Tööinspektsiooni soovitused koroonaviiruse leviku piiramiseks ja ennetamiseks töökohtades ei olnud siduvad MTAle maksukontrolli läbiviimisel. Tühistamiskaebus
  4. Järgnevalt kontrollib kohus MTA 06.06.2022 korraldusega nr 12.2-3/058211-7 rakendatud sunniraha õiguspärasust.
  5. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
  6. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. MTA on 19.11.2021 vaideotuses õigesti märkinud, et sunniraha eesmärk ei ole isikut karistada, vaid kallutada isikut toime panema ettekirjutuses nõutud tegu.
  7. ATSS kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3).
  8. Sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud on järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. 48.

sisaldab maksumenetluses sunniraha määramise osas erinorme ATSS-i suhtes. 9

(11)49.

§ 46

lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. 50.

§ 67

lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib

§-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur võib sunniraha rakendamise hoiatuse teha ka maksukohustuslasele, kes ei ole täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude dokumentide esitamise kohustust.

§ 67

lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt

§-dele 128-132.

§ 67

lg-s 3 on sätestatud, et sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. 51. Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on

§ 136

lg-s 1 sätestatud, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid.

§ 136

lg 2 kohaselt vormistatakse hoiatus kirjalikult ja hoiatuse võib teha ka haldusaktis, mille täitmise tagamiseks sunnivahendit rakendatakse.

  1. MTA tegi 12.05.2022 korralduse nr 12.2-3/058211-3, millega kohustas kaebaja esindusõiguslikku isikut andma suulisi seletusi 2021 juulis toimunud majandustehingute kohta esialgselt 19.05.2022 kell 9.
  2. MTA 12.05.2022 korraldus nr 12.2-3/058211-3 on kehtiv haldusakt. Korraldus sisaldab hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot. Korralduse täitmise tähtajaks oli esialgu määratud 19.05.2022 kell 9.
  3. Kaebaja volitatud esindaja esitas 13.05.2022 taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks põhjendusega, et kaebaja esindajale (kes ühtlasi tegeleb kaebaja raamatupidamisega) korralduses märgitud tähtaeg 19.05.2022 kell 9.00 ei sobi. Sellest tulenevalt pikendas MTA korralduse täitmise tähtaega kuni 24.05.2022 kell 9.00 (kaebuse lisa 3). Volitatud esindaja esitas 20.05.2022 taotluse, milles palus anda võimaluse suuliste seletuste andmiseks IT-kaudu, kuna volitatud esindaja ei saa tervislikel põhjustel osaleda suuliste seletuste andmisel maksuhalduri ametiruumides. Selles osas MTA kaebaja sooviga ei nõustunud ja kohus peab MTA keeldumist õiguspäraseks. Maksuhaldur ennistas 27.05.2022 otsusega 12.05.2022 korralduse täitmise tähtaja ning määras uueks suuliste seletuste andmise tähtajaks 03.06.2022 kell 9.00 (MTA 16.06.2022 vastus kaebusele, lisa 10). Kaebaja suulisi seletusi andma ei ilmunud. Seega andis MTA kaebajale mitu tähtaega suulise teabe andmiseks, kuid kaebaja jättis korralduse õigeks ajaks täitmata. Sealjuures oli korralduse täitmine takistatud mitte kaebajal endal, vaid takistused olid seotud tema volitatud esindajaga. Sellisel olukorras oleks kaebaja pidanud kaaluma volitatud esindaja vahetamist. Asja materjalidest ei nähtu, et 12.05.2022 korralduse tähtaegseks täitmata jätmiseks esines mõjuv põhjus. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esinenud. Seega oli 12.05.2022 korralduse hiljemalt 03.06.2022 täitmata jätmine kaebajale etteheidetav ja sunniraha rakendamiseks oli alus olemas.
  4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus MTA kohustamiseks vaadata uuesti läbi Sandrex OÜ 20.05.2022 taotlus suuliste seletuste andmise võimaldamiseks IT vahendusel ja MTA 06.06.2022 korralduse nr 12.2-3/058211-7 tühistamiseks. 10

(11)54. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.