← Eesti

2-17-1644/14

Obsah (8)§ 632§ 435§ 67§ 637§ 164§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1644

) § 637 lg 1 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 4.

§ 632

lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja vaidlustatava otsuse isiklikult allkirja vastu kätte saanud

  1. mail 2017 (tl 34). Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on kostjale vaidlustatav otsus kätte toimetatud e-toimiku kaudu
  2. oktoobril
  3. Maakohus on vaidlustatava otsuse teinud
  4. aprillil 2017, mis tulenevalt

§ 435lg-st 3 on ühtlasi ka selle avalikult teatavakstegemise päev.

Seega soovib kostja apellatsioonkaebusega vaidlustada otsust, mis on avalikult teatavaks tehtud ca kuus ja pool aastat tagasi. 5. Õiguskirjanduses on selgitatud, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, kui otsust ei ole kätte toimetatud, siis lähtutakse edasikaebamise tähtaja määramisel viiekuulisest ülempiirist. Seega tuleneb

§ 632

lg-st 1 nn piirtähtaeg, mille järgi apellatsioonkaebust ei saa esitada hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Sellega tagatakse, et need otsused, mida ei suudeta kätte toimetada, ka jõustuksid. Viiekuulise tähtaja eesmärk on välistada ebakindlus kohtulahendi jõusoleku suhtes juhtudel, mil lahendit ei ole mingil põhjusel kätte toimetatud, ning tagada seeläbi õiguskindlus. Siiski on viiekuulise tähtaja reeglit võimalik kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja suhtes. Kostja on kohtumenetlusest teadlik, kui talle on kätte toimetatud (hagi)avaldus või ta on kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid (

III komm

(2018)§ 632, p-d 3.1 b ja 3.2 b).
  1. Arvestades, et kostja sai vaidlustatava otsuse kätte
  2. mail 2017, tuli

§ 632lg 1 järgi apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 8.

juunil

  1. Seejuures nähtub KIS-ist, et kostja poolt vaidlustatav otsus on jõustunud
  2. juunil
  3. Asjaolu, et kostja on vaidlustatava otsuse hiljem ka e-toimiku kaudu kätte saanud, ei anna kostjale õigust apellatsioonkaebuse esitamiseks, s.t
  4. oktoobrist 2023 ei hakanud uuesti kulgema otsuse vaidlustamistähtaeg.
  5. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse tähtajad, s.o nii 30 päeva kättetoimetamisest kui ka viis kuud avalikult teatavakstegemisest, on ennistatavad menetlustähtajad (RKTKm 18.04.2012 3-2-1-34-12, p 12). Tulenevalt

§ 67

lg-st 2 saab aga tähtaega ennistada 14 päeva jooksul takistuse äralangemisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Seejuures ei ole nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ennistatav tähtaeg (vt RKTKm 3-2-1-44-12 02.05.2012, p 7). Seega ei ole kostjal võimalik enam taotleda ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. 8. Eelnevat arvestades keeldub ringkonnakohus kooskõlas

§ 637lg 1 p-ga 2 ja § 638 lgga 4 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

9. Täiendavalt pöörab ringkonnakohus kostja tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud otsusega jättis maakohus

§ 164lg 1 järgi menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei pea kostja hageja menetluskulusid tasuma. Ka ei nähtu asja materjalidest, et kostjal endal oleks maakohtus menetluskulusid tekkinud. Seega on küsitav, millist eesmärki soovib kostja apellatsioonkaebusega saavutada. 2

(3)10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi kostja kanda.

Kuivõrd hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 11. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul menetlusökonoomia kaalutlustel kostjalt riigilõivu tasumist. 12. Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (

§ 638lg 4).

Kuivõrd apellatsioonkaebus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebust kostjale tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13.

§ 638lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) /( 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.