← Eesti

3-21-640/21

Obsah (6)§ 153§ 155§ 152§ 104§ 108§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2023, Tallinn Haldusasja number 3-21-640 Haldusasi OÜ Adepte Group kaebus Elering AS-i 29.10.202

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD

  1. Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Adepte Group (kaebaja) kaebus Elering AS-i (vastustaja) 29.10.2020 otsuse nr 22-7/2020/7-9 ja 22.02.2021 vaideotsuse nr 22-7/2020/7-13 tühistamiseks osas, milles kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
  2. Kohus otsustas 16.10.2023 määrusega vaadata asja läbi 06.03.2024 toimuval kohtuistungil.
  3. Kaebaja esitas 30.11.2023 kaebusest loobumise avalduse. Kaebaja palus jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 3-21-640
  4. Kohus küsis 30.11.2023 määrusega vastustaja seisukohta kaebaja avaldusele.
  5. Vastustaja nõustus menetluse lõpetamisega, kuid palus mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulu 12 007 eurot (käibemaksuta), sh 15 eurot tasu kinnistusraamatu väljavõtete eest. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 153

lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Praegusel juhul on kaebusest loobumise avaldus esitatud tähtaegselt. 7.

§ 155

lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 152lg 1 p 3).

Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks, seega tuleb avaldus vastu võtta ja menetlus viidatud sätte alusel lõpetada. 8. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

9.

§ 104

lg 6 p 2 järgi tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot, seetõttu puudub alus riigilõivu tagastada. 10.

§ 108

lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud (

§ 104lg 9).

Vastustaja taotles menetluskulude väljamõistmist kokku summas 12 007 eurot (ilma käibemaksuta), sh esindaja kulu 11 992 eurot ja tasu kinnistusraamatu väljavõtete eest 15 eurot. 10.

  1. Vastustaja lisas kaebuse vastusele 3 kinnistusraamatu väljavõtet. Tegemist on asjaga seotud kuluga (Advokaadibüroo TGS Baltic AS-i 30.04.2021 arve nr 210994), mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. 10.
  2. Esindajakulude väljamõistmise osas jääb kohus samale seisukohale, nagu on välja toodud Tallinna Halduskohtu 20.11.2023 määruses asjas nr 3-21-
  3. Haldusorgan peab olema võimeline enda antud haldusakte kohtumenetluses kaitsma. Haldusorgani haldusvälise õigusabiga seotud menetluskulude väljamõistmine on õigustatud vaid juhtudel, mil kohtuasi väljub haldusorgani igapäevasest põhitegevusest. Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkivad vaidlused ei välju tema põhitegevuse raamidest. Haldusorgan peab olema pädev talle pandud ülesandeid täitma ja peab tundma vastava valdkonna õigusnorme. Sama põhimõte kehtib ka nende halduse kandjate kohta, kes ei ole haldusorganid. Seetõttu ei ole vastustaja korduvad viited pädevuse puudumisele asjakohased. Oluline pole, et vaidlus oli seotud Euroopa Liidu õigusega, sest pärast Euroopa Liiduga liitumist on Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse osa ja halduse kandjad peavad oma valdkonnas ühtviisi olema pädevad nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õiguses. Samamoodi peavad Euroopa Liidu õigust tundma ja oma tegevuses järgima ettevõtjad. Toetuse andmisel Euroopa Liidu õiguse järgimise kohustuse nägi ette ka elektrituruseaduse § 59 lg
  4. Seega oli tegemist vastustaja ülesannete täitmisega seotud kohustusega. Põhjendatud ei ole väide, et vastustaja pidanuks kõigest 6 ettevõtjaga seotud ja vana skeemi alusel makstava toetuse tõttu palkama eraldi töötaja. Taastuvenergia toetuse maksmine on olnud vastustaja seadusejärgseks kohustuseks juba enne toetusskeemi muutmist, seega ei ole 2

(3)3-21-640 tegemist millegagi, millega tulnuks end täiendavalt kurssi viia. See, kui palju töötajaid palgata ja kuidas tööülesandeid oma töötajate vahel jagada, on vastustaja otsustada. Kui vastustaja peab otstarbekamaks töötaja palkamise asemel välise õigusabi kasutamist, on see tema valik, mis ei õigusta aga sellega seotud kulude kaebaja kanda jätmist. Viide riigihangete läbiviimisele ei ole asjakohane, sest riigihangete korraldamist ei ole peetud kohtumenetluses haldusorgani põhitegevuse hulka kuuluvaks. Samuti õigustab riigihankeasjades välise õigusabi kasutamist menetluse kiirus. Ka varasemates menetlustes ei ole peetud põhjendatuks mõista taastuvenergia toetuse maksmise üle peetavas vaidluses kaebajalt välja Elering AS-i menetluskulusid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus asjas nr 3-17-753; 27.06.2018 otsus asjas nr 3-16-1864; Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 määrus asjas nr 3-21-870). Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ka praegune vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevasest põhitegevusest, mistõttu puudub alus kaebajalt vastustaja kasuks esindajakulusid välja mõista (

§ 109lg 6). 11. Menetluse lõpetamise tõttu tuleb tühistada ka varem kindlaks määratud kohtuistungi aeg. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.