4-22-1613/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2022, Tartu kohtumajas kohtuistung 13.12.2022 Väärteoasja number 4-22-1613 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungisekretär Kristi Suvi Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Mariina Boiko Väärteoasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne aresti täitmisele pööramiseks Süüdlane K.J , isikukood: XXX; elukoht: xxxxxx RESOLUTSIOON Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele K.J-ile Tartu Maakohtu 12.08.
2. a määrusega väärteoasjas nr 4-22-1613 asenduskaristusena määratud täitmata karistusena 20 (kakskümmend) päeva aresti. Arvestada K.J aresti kandmise algust alates 09.12.2022 kinnipidamisest Tartu Vanglasse saabumisest. Edastada kohtumäärus K.J-ile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.10.2020 otsusega väärteoasjas nr 2780,20,009875 karistati K.J LS § 201 lg 1 ja § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Otsus jõustus 30.10.
3. 06.05.2022 teatas kohtutäitur sissenõudjale täitmise võimatusest. 12.05.2022 esitas sissenõudja kohtule avalduse K.J-ile rahatrahvi asendamise otsustamiseks. Tartu Maakohtu 12.08.2022 määrusega asendati K.J-ile karistuseks mõistetud tasumata rahatrahv 200 trahviühikut 20 päeva arestiga ning see omakorda 20 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määras üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks 20.12.
4. Kohtumäärus jõustus 30.08.
5. 18.10.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik kohtule erakorralise ettekande aresti täitmisele pööramiseks, kuna K.J hoiab üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale ja ei ole ametnikule kättesaadav. Menetlusosaliste seisukohad Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtuistungil, et jääb ettepaneku pöörata isiku karistus täitmisele juurde, kuna K.J hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Isiku käitumine näitab hoolimatust talle mõistetud karistuse suhtes ning seetõttu peaks ta karistuse ära kandma vangistuses. K.J oli üldkasuliku töö sooritamiseks aega. Augustikuus oli juba teada, et tuleb kohtumäärus, mille alusel ta peab sooritama ÜKT-d ja selle tähtaeg on kuni 20.12.
6. Kui isik jääb vanglasse, siis ÜKT-d ta enam teha ei saa. Laekus ka infot, et isik oli siiski Tartus. K.J selgitas, et ta teeks selle 20 tundi ära, sest seda pole palju teha. Seni on ÜKT olnud tegemata, sest olid muud jamad ja tal oli meelest ära läinud. Palgatööl oli keeruline rasketest töötingimustest tulenevalt vastata kõnedele, peale viit aga kriminaalhooldajale helistada ei saa. Süüdlane lõpetas kohtuistungil enda selgitused sõnadega, et „asendage arestiga ja ongi kõik“. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesolevas paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande, kuna K.J hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei ole ametnikule alates 01.09.2022 kättesaadav olnud, ei käi registreerimistel ega vasta telefonikõnedele. K.J hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ning seletust ei ole temalt võimalik võtta, kuna K.J ei ole ametnikule enam kättesaadav. Kriminaalhooldaja on korduvalt helistanud K.J-ile telefon kutsub, kuid kõnedele ei vastata. Lisaks korduvatele telefonikõnedele on K.J üritatud kontrollida käitumiskontrolli raames temale määratud kohustuse - mitte tarvitada alkoholi - raames 21.09.2022, 04.10.2022, 06.10.2022 ja 13.10.2022 tema elukohtades xxxx (keldrikorruse korter) ja xxxx. Elukohtades viibivad inimesed aga on väitnud, et K.J ei ole kohal, ta viibib xxxx ja veel midagi sarnast. Kuna K.J ei ole kriminaalhooldusametnikule kättesaadav, teda ei ole õnnestunud tabada ametnikule teadaolevates elukohtades, K.J hoiab teadlikult essemale talle määratud üldkasuliku 2 töö sooritamisest, ametnikul puudub ka täpne aadress, kus K.J viibida võiks, tuleb isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja tema ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Kohus on seisukohal, et on tõendamist leidnud K.J poolt üldkasuliku töö mittesooritamine. Vastupidist ei ole K.J kohtule ka väitnud ning kohtul ei ole samuti alust kahelda töö korraldaja ja kriminaalhooldusametniku sellekohastes väidetes. Kohtu hinnangul K.J käitumine näitab, et ta ei ole tegelikult motiveeritud üldkasuliku tööd tegema. Kuigi kohtule on inimlikult mõistetav, et inimene on rohkem motiveeritud tegema tööd, mille eest makstakse tasu, siis ei saa mööda vaadata asjaolust, et K.J on tegelikult pikema aja vältel hoidunud kandmast karistust – ta ei tasunud ära rahatrahvi ning ei ole määratud tähtaja jooksul ära teinud üldkasuliku töö tunde. Neid tunde ei olnud nii palju, et tegemine võtaks väga kaua aega. Tegemist on sisuliselt mõnepäevase töötundide arvuga. Hooldusaluse suhtumisest seega nähtub, et ta ei ole motiveeritud sooritama talle määratud üldkasuliku töö tunde. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. K.J on sooritamata 20 tundi üldkasulikku tööd, mis määrati talle Tartu Maakohtu 12.08.2022 määrusega. Kohus määras ÜKT sooritamise tähtajaks 20.12.
7. Käesolevaks ajaks ei ole nimetatud tähtaeg küll veel möödunud, kuid K.J on jäänud lisaks üldkasulikust tööst eemalehoidmisele ka kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks. Nimetatud rikkumised ei ole põhjendatud. Kriminaalhooldusalune peab oma elu selliselt korraldama, et kriminaalhooldust on võimalik läbi viia korrakohaselt. K.J on aga jäänud pikema aja, s.o umbes 4 kuu vältel ametnikule kättesaamatuks. Samuti ei ole K.J hakanud tegema üldkasulikku tööd. Järelikult K.J ei ole huvitunud üldkasuliku töö tegemisest. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalikuks meetmeks on aresti täitmisele pööramine. Nagu kohus juba eespool selgitas, siis on inimlik keskenduda tööle, mille eest makstakse tasu. Samas ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et K.J käitumine on temale mõistetud karistuse suhtes lugupidamatu ning tegelikult vabaduses karistuse kandmiseks ta motiveeritud ei ole. K.J on tegemata 20 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 20 päeva aresti. Seega kuulub KarS § 69 lg 6 alusel K.J kandmisele 20 päeva aresti. Kuna K.J on hoidnud karistuse kandmisest kõrvale, peab kohus vajalikuks K.J karistuse kandmise algust arvestada alates 09.12.2022 Tartu Vanglasse saabumisest. Kohtunik Peet Teidearu ( ) 3