Obsah (7)

§ 293§ 295§ 294§ 64§ 68§ 73§ 78

1-17-1003 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1003 (14221000085) Täitmiskohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus men

§ 293

lg 2 p 1 ja § 294 lg 2 p 1, Dmitri Lõssikovi süüdistuses

§ 295

lg 1 ja Vyatcheslav Resnini süüdistuses

§ 295

lg 1 järgi, üldmenetluses Süüdimõistetu/taotluse esitaja I.V isikukood XXX, elukoht XXX, ei tööta. Menetlustoiming Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 kriminaalasjas nr 1-17-1003 menetluskulude tasumise pikendamine kohtuotsusega väljamõistetud RESOLUTSIOON Jätta I.V taotlus kriminaalasja nr 1-17-1003 temalt välja mõistetud menetluskulude üldsummas 11580,19 eurot tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Rahuldada I.V taotlus sundraha ja menetluskulude tasumise aja pikendamiseks ja pikendada Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1003 mõistetud sundraha ja menetluskulude tasumise tähtaega 1 (ühe) aasta võrra ehk kuni 30.10.

1. Määrus edastada taotluse esitajale I.V-le ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. MAAKOHUS TUVASTAS
2. Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas number 1-17-1003 tunnistati I.V süüdi 2014 toime pandud tegudes

§ 293lg 2 p 1 järgi (alates 1.

jaanuarist 2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt

§ 294

lg 2 p 1 järgi) ning mõisteti I.V-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust; tunnistati I.V 2015 toime pandud tegudes süüdi

§ 294

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust; mõisteti

§ 64

lg 1 järgi I.V-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus 5 kuud ja 26 päeva karistusaja hulka.

§ 73

lg 1 alusel vabastati I.V 1 aasta 6 kuu ja 4 päeva pikkusest vangistusest tingimisi. Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui I.V ei pane 1 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 järgi määrati, et katseaeg hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest. Sama otsusega mõisteti I.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtu menetluses kantud riigi õigusabi kulud summas 10 136 eurot ja tunnistajate kulud 94 eurot 19 senti, s.o kokku 10 230 eurot ja 19 senti. Ülejäänud maakohtu menetluses määratud kaitsjale välja mõistetud tasu, s.o 2534 eurot ja 84 senti jäeti Eesti Vabariigi kanda. Menetluskulud määrati tasuda käesolevas lahendis määratud aja jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Mõisteti I.V-lt välja sundraha 1350 eurot. Kohtuotsus jõustus 30.10.2019 Riigikohtu määrusega.

1. 25.11.2019 esitas I.V kohtule taotluse menetluskulude ja sundraha väljamõistmise täitmisele pööramisest loobumiseks või kohtuotsuse täitmise edasilükkamiseks või ajatamiseks. I.V varaline seis ei võimalda tal kohtuotsust määratud ajaks täies ulatuses täita, kuna ta ei tööta, käesoleval ajal on tööotsingul ning taotleb tervisliku seisundi olulise halvenemise tõttu invaliidsust. Muud sissetulekuallikat I.V ei ole. Süüdimõistetu raske materiaalne olukord ning tema sissetulek ei võimalda täita kohtuotsust sundraha ja menetluskulude tasumise osas ilma süüdimõistetule kahju tekitamata. Nimetatud sissetulekust jätkub vaevu toiduks. I.V palub loobuda temalt menetluskulude ja sundraha väljamõistmise täitmisele pööramisest, kuna menetluskulude ja sundraha väljamõistmise täitmisele pööramine seab ohtu süüdimõistetu resotsialiseerimise KrMS § 418 lg 2 alusel või ajatada Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 otsuse kriminaalasjas nr 1-17-1003 täitmine kuni ühe aasta võrra. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, läbi vaadanud I.V taotluse, kriminaaltoimiku nr 1-17-1003 materjalid, leiab, et taotlus mõistetud menetluskulude üldsummas 11580,19 eurot tasumise kohustusest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata, aga taotlus sundraha ja menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks tuleb rahuldada.
3. Kohtu hinnangul on I.V taotluse puhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega, mida on võimalik teha kirjalikus menetluses KrMS §-s 432 lg 1 sätestatud korras kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.
4. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS §-st 423 tulenevalt ei ole kohtu arvates seega välistatud KrMS §-s 424 sätestatu kohaldamine ka menetluskulude puhul. KrMS §-s 424 on sätestatud, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise kuupäeva või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. 2
5. KrMS § 418 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. Eeltoodud seaduse sättest tulenevad kindlad alused, mil süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda menetluskulude sissenõudmisest. Nimetatud alusteks on see, et süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele; 2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud (süüdimõistetu andtakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja).
6. Käesoleval juhul on süüdimõistetu I.V enda taotluses välja toonud, et põhjendatud on loobuda temalt menetluskulude sissenõudmisest, kuna menetluskulude väljamõistmine seab ohtu tema resotsialiseerumise. Täpsemad põhjendused selle kohta, kuidas kogu menetluskulude väljamõistmine eeltoodu võib kaasa tuua tema taotlusest ei nähtu. Resotsialiseerumist ohustavate ajaolude tõendamiskoormis lasub süüdlasel. Välistatud ei ole see, et süüdimõistetul on võimalik lähiajal tööle asuda ning kriminaalasja materjalidest nähtub, et tal on ka olemas perekond, kes saab teda vajadusel majanduslikult toetada. Seega kohus leiab, et I.V taotlus loobuda tema menetluskulude sissenõudmisest põhjendatud ei ole ja kohus jätab selle rahuldamata.
7. I.V on esitanud ka taotluse talt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohus saab menetluskulude tasumise tähtaega pikendada või ajatada ja seda ainult mõjuva põhjuse olemasolul. Kohtupraktikas (sh RKKK nr 3-1-1-2-12) on leitud, et mõjuva põhjusena tuleb käsitleda sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. I.V taotlusest nähtuvalt on ta mõjuva põhjusena tuginenud raskele majanduslikule olukorrale, mis on tingitud sellest, et I.V ei tööta ning otsib tööd ning tema terviseseisund ei ole hea. Kohus leiab, et põhjendatud on eeltoodud andmete alusel anda I.V-le võimalus tasuda menetluskulusid vabatahtlikult ilma sundtäitmisele saatmiseta pikendades nende tasumise tähtaega, kuna põhjendatud on asuda seisukohale, et mõistetud tähtaja jooksul kogu menetluskulude tasumine on talle ebamõistlikult koormav. Kohtu sellise otsustuse tingib ka see, et menetluskulude kogusumma on 11 580, 19 eurot, mille tasumine Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 otsusega mõistetud tähtaja jooksul käib ilmselt isikule, kellel puudub töökoht, üle jõu.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.V taotlus mõistetud menetluskulude üldsummas 11580,19 eurot tasumise kohustusest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Samas kohus peab põhjendatuks ajata Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1003 I.V-lt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra, mis annab talle võimaluse tasuda pikema aja vältel menetluskulusid vabatahtlikult.
9. Kohus juhib I.V tähelepanu sellele, et sundraha ja menetluskulud on eraldiseisvad nõuded ja tasumisel tuleb kasutada makserekvisiitides toodud viitenumbrit, mis oli kajastatud makseinfo koondfailis.
10. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg-st
11. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson täitmiskohtunik 3