lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja
460 eurot. Menetlusalune isik U.S – isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja
460 eurot osaliselt, s.o. karistuse täitmise viisi osas.
lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja
Menetlusalune isik juhtis 08.09.2021 kella 07:26 ajal Xxxx juures mootorsõidukit, sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas pargitud sõidukit xxxx, millega põhjustas varalise kahju AS Xxxx. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 3 nõudeid ning pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, samuti rikkus
lg 5 ja lg 4 p 4 ja 5 nõudeid ja pani toime
Kaebuses palub menetlusaluse isik tühistada 05.10.2021. a otsus avarii eest määratud trahvi osas. Ei saa aru, miks talle määrati sanktsioon, kui riivas kergelt pargitud sõiduautot hoovis, kus ta elab. Kahju on minimaalne, natukene sai tiib kriimustada, isegi ei ole mõlke ja vigastusi. Teab täpselt, et selliste juhtumite korral politsei kohale ei tule, seepärast viis lapsed kooli, 2 4-21-4065 hiljem helistas kindlustusfirmasse, siis politseisse, fikseeris avarii ja tunnistas süüd. Palub trahvi tühistada või kaaluda trahvi ajatamise võimalust pooleks aastaks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et tervikuna tunnistab süüd, seaduse seisukohast õigus tal ei olnud. Kasvatab üksi 2 last, keda viis kooli. Hoovist välja sõites tuli vastu suur sõiduk, ei arvestanud oma auto gabariite ja oma sõiduki uksega riivas pargitud auto tiiba kergelt. Peatus ja vaatas, et suuri kahjustusi polnud, tema auto värv jäi teisele autole. Viis lapsed ära, läks ise tööle, kahjuks koheselt ei helistanud politseisse, aga päeva jooksul tegi seda. Kui teist autot riivas, siis nägi, et olid minimaalsed kahjustused ja sõitis edasi. Ei väljunud autost, vaatas läbi akna. Hommikul oli kiire ja teab, selline avarii politseid ei huvita. Mingit teadet ta kahjustatud sõidukile oma andmetega ei jätnud. Samuti teab, et igast avariist tuleb politseile helistada. Kehtivaid trahve ei ole 20 aastat. Ta ei ole seda teise auto omanikku näinud, sooviks vabandada, sai aru, et just tema oli avaldaja. Soovib, et trahv annuleeritakse, aga kui ei ole võimalik, siis minimaliseerida või ajatada tasumine. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et isik on mõlemad rikkumised toime pannud. Õnnetuse põhjustamine on tõendatud kogutud tõenditega ja isiku enda ütlustega. On selge, et isik ei hoidnud ohutut külgvahet ja tekitas varalise kahju teisele autole.
näeb ette karistuse õnnetuse põhjustamise eest, maksimaalne trahv on kuni 1200 eurot, arest ja juhtimisõiguse äravõtmine. Menetleja on määranud karistuse sanktsiooni alumises neljandikus, s.o 320 eurot. Seadusandja on näinud ette võimaluse, et kui juhid on kohapeal, lepivad omavahel kokku, täidavad paberid, siis politsei ei pea sekkuma. Kui aga on juhtide vahel lahkarvamus või kahjustatud sõiduki omanikku ei ole kohal, siis tuleb koheselt teavitada politseid. Mis iganes põhjustel kaebaja otsustas mitte helistada politseisse, siis sellega panigi toime
Tööpäeva lõpus helistamine, mitu tundi hiljem, ei vabanda tema käitumist. Ka selle rikkumise eest on maksimaalne trahv kuni 1200 eurot. Kuna isikul kehtivad karistused puuduvad, siis saab keskmisest määrast allapoole liikuda, aga kuna on 2 eraldivõetavat rikkumist, siis kogusumma on suur. Puudub alus karistusotsuse tühistamiseks või ka kergendamiseks, sest see on proportsionaalne karistus, kuid leiab, et trahv on põhjendatud määrata ositi tasumisele. MAAKOHTU SEISUKOHT SÜÜTEOKOOSSEISU OSAS Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus 3 4-21-4065 ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
lg 1 Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega nähtub, et U.S süüdistatakse selles, et ta juhtis 08.09.2021 kella 07:26 ajal Xxxx juures mootorsõidukit, sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas pargitud sõidukit xxxx reg nr xxxx, millega põhjustas varalise kahju AS Xxxx. Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on liiklusõnnetuse sündmuskohaks Xxxx, kus pargitud autole Xxxx reg nr xxxx sõitis otsa xxxx ja lahkus. Kahjustusi on saanud pargitud sõiduk Xxxx, mille vasak esiosa on vigastatud. Samuti nähtuvad menetlusaluse isiku sõiduki Xxxx reg nr xxxx – parema külje vigastused. Sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud 08.09.2021 ajavahemikul kell 14:10-14:40. Sõiduki Xxxx reg nr xxxx vigastused nähtuvad ka väärteotoimikus olevatelt fotodelt, mis on lisatud sõiduki 08.09.2021 koostatud vaatlusprotokollile ning millest nähtub, et vasaku esiosa esitule all on punased kraapejäljed. Sõiduki Xxxx reg nr xxxx 16.09.2021 koostatud vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fotodelt nähtuvad sõidukil paremal küljel kraapejäljed ja mõlk. Toimiku materjalidele on lisatud ka juhusliku pealtnägija ja sama trepikoja elaniku poolt sõidukile Xxxx reg nr xxxx jäetud kiri, milles on märgitud järgnev teade Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis saab tulla ühesele järeldusele, et just sõidukiga Xxxx reg nr xxxx, mida juhtis menetlusalune isik, riivati mööda sõites 08.09.2021 kella 07:26 ajal Xxxx juures parkivat sõidukit Xxxx reg nr xxxx, mille tagajärjel sai parkiv sõiduk kahjustusi. Menetlusalune isik on eeltoodut ka ise tunnistanud ja selles puudub vaidlus. Väärteotoimiku materjalide kohaselt on Xxxx reg nr xxxx omanik AS Xxxx. Vaadates sõiduki vigastusi, siis vajas see ilmselgelt taastamisremonti. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine sõiduki omanikule. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
4 4-21-4065
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud
Antud juhul menetlusalune isik on ise tunnistanud, et tal oli hommikul kiire ja hoovist välja sõites sõitis neile vastu suur auto ning ta ei tunnetanud oma auto gabariite ja riivas paremal pool teed parkivat sõidukit. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
Juhul, kui kaebuse esitaja oleks eelviidatud kohustust järginud, oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt hoolas, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta ei ole piisavalt tähelepanelik, siis võib ta põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 kohustust ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 5 ja lg 4 p 4 ja 5 nõuete rikkumises ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning liiklusõnnetusest ei teatanud. Oma ütlustes selgitas menetlusalune isik, et tegi seda alles õhtul peale tööd. Sündmuskoha vaatlusprotokoll on aga koostatud ajavahemikul kell 14:10-14:40, mistõttu teatati politseile liiklusõnnetusest kellegi teise ehk teise sõidukijuhi poolt.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 5 4-21-4065 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik ei teadnud täpselt, kellele ta oli liiklusõnnetusega kahju tekitanud, kuigi teadis, et tegemist on sama maja elanikuga, kuid ta siiski lahkus sündmuskohalt. Ta isegi ei väljunud, et kahjustused üle vaadata või sõiduki klaasivahele teade oma andmetega jätta. Menetlusalune isik helistas oma sõnade kohaselt politseisse alles õhtul peale tööd, õnnetus juhtus aga hommikul 7:26. Politseisse helistamise kohta aga ühtegi tõendit esitatud ei ole. Kui arvestada menetlusaluse isiku ütlusi, et see juhtus alles õhtul peale tööd, siis seda ei saa igal juhul käsitleda "kohe teavitamisena". Tundide pikkune viivitus ilma mõjuvate põhjusteta on kindlasti nii pikk aeg, et seda saab käsitleda kuritahtliku venitamisena ja isikut selle eest ka karistada.
lg 5 sätestab, et liiklusõnnetusest tuleb kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldustele. Seega ei sätesta
lg 5 otseselt, et politseid tuleb ilmtingimata teavitada sündmuskohalt, vaid seda tuleb teha kohe ehk siis esimesel võimalusel. Seda U.S aga ei teinud, kuigi tal oli selleks reaalne võimalus ja samuti teadis ta sellise kohustuse olemasolust. Seega pani ta teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumist ja isik on toime pannud
236 lg 1 ettenähtud väärteo. KARISTUSE MÄÄRAMINE Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse 6 4-21-4065 konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates U.S-i süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav alla keskmisena, kuivõrd tegemist on
Sõidukile tekitatud vigastused ei olnud kuigi suured. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja tuvastas kergendava asjaoluna süü tunnistamise. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus võtab kergendava asjaolu arvesse. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt kehtivaid väärteokaristusi tal ei ole. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja tunduvalt alla keskmist karistusmäära määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega. Lisaks juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et lisakaristust menetlusalusele isikule määratud ei ole, kuigi seadus sellise võimaluse annab.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Hinnates U.S-i süü suurust
Isik teadis, et tal on peale liiklusõnnetuse põhjustamist kohustus helistada politseisse, aga ta tegi seda alles peale tööd. Seadusjärgne kohustus on politseid teavitada esimesel võimalusel. Mingeid mõjuvaid põhjuseid või takistusi isikul päev otsa viivitamiseks ei olnud. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et isik isegi ei väljunud autost, et kahjustused kindlaks teha. Ei jätnud oma kontaktandmeid ega mingitki teavitust, vaid sõitis peale avariid lihtsalt edasi. Selline menetlusaluse isiku ükskõikne käitumine näitab hooletut suhtumist kaasliiklejatesse ja nende varasse ning sellisele käitumisele ei saa jätta reageerimata karistuseta. Juhuslik pealtnägija fikseeris parkivat sõidukit riivanud sõiduki numbri ja jättis vastava informatsiooni sõiduki esiklaasi vahele. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja tuvastas kergendava asjaoluna süü tunnistamise. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus võtab kergendava asjaolu arvesse. Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistus olema määratud mõnevõrra alla ettenähtud sanktsiooni keskmis t määra. Kohus juhib tähelepanu karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt kaebuse esitajal kehtivad väärteokaristused puuduvad. Seega eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt võib liikluseeskirju esmakordselt rikkunud isiku puhul mõista kergema karistuse, kui seda korduva rikkuja puhul. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt mõjutab avarii põhjustanud isiku ilma politseid teavitamata sündmuskohalt lahkuja karistamine ka kõiki teisi juhte olema liikluses kohusetundlikumad ja hoolivamad. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne toimepandud teoga. Karistuse kergendamiseks alus puudub. 7 4-21-4065 Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Küll aga leiab kohus, et kuna kahe karistuse summa kokku on päris suur (üle miinimumpalga), siis on võimalik rahatrahvi maksmine ajatada 12-le kuule, mida menetlusalune isik oma kaebuses alternatiivse nõudena esitas. Kohtuvälise menetleja esindaja vastu sellele ei vaielnud ning pidas selles osas kaebust põhjendatuks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kaebuse määratud rahatrahvide ajatamise osas. Seega kuulub kokkuvõttes kaebus rahuldamisele osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.