2-16-7116/115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-16-7116 Kohtuasi Saaremaa valla avaldus eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 31.01.2023 määrus Kaebuse esitaja ja liik Y määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja Saaremaa Vallavalitsus (registrikood 77000306), lepinguline esindaja HS Puudutatud isik W (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Y määruskaebus läbi vaatamata.
2. Jätta määruskaebemenetluse kulud Y kanda. Saaremaa vallal, Wl ja Cl ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-16-7116 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
3. Mustjala vald (avaldaja) esitas 06.09.2022 maakohtule avalduse, milles palus anda nõusoleku Wle (eestkostetav, puudutatud isik I, ühisomanik I) kuuluva ühisomandis oleva Saare maakonnas Saaremaa vallas XXX külas asuva XXX kinnisasja (kinnisasi) võõrandamiseks turuhinnaga. Avalduse kohaselt viibib eestkostetav alates 2019 hooldekodus XXX üldhooldusteenusel, kuid tema varaline olukord ei võimalda tal tasuda kogu ulatuses väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest. Eestkostetavale kuulub pärandvarana kinnisasi (½ mõttelist osa kinnisasjast), mis on eestkostetava, Y (puudutatud isik II, ühisomanik II) ja C (puudutatud isik III, ühisomanik III) ühisomandis. Kinnisasi tuleb müüa, et selle arvel saaks tasuda eestkostetava ravi- ja hooldusteenuste eest. Puudutatud isikute seisukohad
4. Puudutatud isik II ja puudutatud isik III olid nõus XXX kinnisasja müügiga. Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Pärnu Maakohus rahuldas 31.01.2023 määrusega avalduse, andis nõusoleku eestkostetavale ühisomandina kuuluva kinnisasja võõrandamiseks turuhinnaga, selleks vajalike võlaõigus- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks ning vastavate kinnistusavalduste tegemiseks, määras, et tehingust saadavast müügitulust tuleb 1/6 kanda eestkostetava arvelduskontole ja seda tohib kasutada üksnes eestkostetavaga seotud kulude katmiseks. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus andis tehingu tegemiseks nõusoleku, ja teha uue määruse, millega lõpetada pärandvara ühisus, määrata kindlaks eestkostetava kaasomandi mõttelise osa suurus ja anda avaldajale nõusolek eestkostetavale kuuluva ühisomandis oleva XXX kinnisasja mõttelise osa võõrandamiseks turuhinnaga ning selleks vajalike võlaõiguslepingute ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks ja vastavate kinnistusavalduste tegemiseks. Menetluskulud palus puudutatud isik II jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus hagita menetluses uurimispõhimõtet ja jättis välja selgitamata puudutatud isiku II tegeliku tahte ja arusaama asjast. Puudutatud isik II mõistis, et võõrandatakse vaid eestkostetavale kuuluv mõtteline osa ja seda puudutatud isikute II ja III valitud ostjale või puudutatud isikule II. Seetõttu on mõistlik lõpetada pärandvara ühisus ja määrata eestkostetava kaasomandi suurus kindlaks, misjärel anda avaldajale nõusolek eestkostetava kaasomandi mõttelise osa müügiks turuhinnaga. Selliselt on puudutatud isikul II võimalik eestkostetava kaasomandi mõtteline osa välja osta ja alles jääks ka puudutatud isikule II kuuluv kinnisasja osa.
7. Puudutatud isik III nõustus määruskaebusega, palus selle rahuldada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
8. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. 2 2-16-7116 Menetluse edasine käik
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku II määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2, § 660 lg 3 ja § 663 lg 1 I lause alusel jätta läbi vaatamata, sest puudutatud isikul II ei ole kaebeõigust. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ning kui määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 järgi läbi vaatamata. Mh kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja kaebeõigust. TsMS § 660 lg 3 järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Siinsel juhul esitas avaldaja (eestkostja) kohtule avalduse puudutatud isikule I (eestkostetavale) kuuluva kinnisasja võõrandamiseks nõusoleku saamiseks ning maakohus andis avaldajale perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 2 alusel vastava nõusoleku. Sellise nõusoleku andmine puudutas üksnes puudutatud isiku I varalisi õigusi ega riivanud puudutatud isiku II ja puudutatud isiku III õigusi. Kuigi kinnisasja ½ mõtteline osa kuulub puudutatud isikute ühisomandisse, ei tähenda kohtu nõusolek seda, et puudutatud isik II ja puudutatud isik III peavad ühisomanikena kinnisasja võõrandama. Kohtu nõusolek muudab kinnisasja võõrandamise võimalikuks üksnes juhul, kui kõik ühisomanikud soovivad kinnisasja võõrandada ja sõlmivad selleks vastavad lepingud. Seega ei puuduta ega kitsenda maakohtu määrus puudutatud isiku II õigusi, mistõttu ei ole puudutatud isikul II õigust esitada maakohtu määruse peale määruskaebust. Juhul, kui puudutatud isik II ja puudutatud isik III soovivad kinnisasja võõrandamise asemel pärandvara kohtus jagada, on neil pärimisseaduse § 152 lg 1 järgi õigus esitada kohtule sellekohane avaldus, kuid siinses asjas ei saaks kohus seda määruskaebemenetluse raames lahendada ka siis, kui puudutatud isikul II oleks kaebeõigus. Kuna puudutatud isikul II ei ole kaebeõigust, võttis maakohus ekslikult puudutatud isiku II määruskaebuse menetlusse ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuigi pidanuks jätma selle läbi vaatamata.
11. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium puudutatud isiku II määruskaebuse läbi vaatamata.
12. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda (vt RKTKm 07.11.2018, 2-17-8339, p 15). Toimikumaterjalide kohaselt ei ole teistel menetlusosalistel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
13. Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võib puudutatud isik II esitada TsMS § 643 lg 4 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 Riigikohtule määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 3