2-22-16242/41

(11)XXXXXXXXXXX) kasuks elatis muutuva suurusega summas 250 eurot arvates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni määrates kindlaks, et igakuine elatis ei või olla võiksem kui PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvestatav summa; - C (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks elatis muutuva suurusega summas 250 eurot arvates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni määrates kindlaks, et igakuine elatis ei või olla võiksem kui PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvestatav summa.

1. Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja
2. a netopalk oli 29533,65 miinus maksud 5798,81 = 23734,84 :12 = 1977,90 eurot kuus.
3. a netopalk oli 34363,73€ miinus maksud 7216,38€ = 27147,35 :12 = 2262,28 eurot kuus.
4. Hageja kolmanda lapse kulud eurot: • Haiglakulud 200€, dokumendid 18€ + pass/ID-kaart 25€, vanker/käru (kasutatud) 300€ + sisekummid 24€, turvahäll (kasutatud) 120€, mähkimislaud 75 €, mähkimisalus 20€, voodi 60€ + voodirattad 20€ + madrats 20€ + madratsikate 10€, tekid 30€ + linad 20€, magamiskott vankrisse 25€, söögitool (kasutatud) 30€, lamamistool (kasutatud) 20€, kandelina (kasutatud) 25€, kõhukott (kasutatud) 30€, imetamispadi (kasutatud) 25€, mänguaedik (kasutatud) 50€, vann + pott 15€, käterätid 15€, lutid, lutipudelid, lusikad, taldrikud, söögipõlled 35€, rinnapump (kasutatud) 40€, riided (body’d, sipupüksid, kombed, talveriided, sokid, mütsid, kindad jne.) u 50€ kuus, mähkmed u. 45€ kuus, niisked salvrätid 10€ kuus, söök (püreed, pudrud, puuviljad, piimatooted, mahlad jne.) 150€ kuus, ravimid, vitamiinid, pesemis- ja hügieenitarbed 10€ kuus, raamatud, mänguasjad 20€ kuus, lasteaiatasu alates 01.06.2023 u. 240€ kuus.
5. Pere elamiskulud: • Üür 850€ kuus • Elekter 20€ kuus • Vesi 50€ kuus • Kodukindlustus12€ kuus • Kommunaalkulud 932€ kuus, millest hageja osa on 50% ehk 466€. Lisaks on hageja sunnitud igakuiselt kandma järgnevad kulud: • 250- ajatatud tulumaks • 450- kütus, töölkäimisele.
6. Hageja leiab, et põhjendatud iga kostja kulud kokku on 560,12 € miinus 80€ lastetoetus. Seega on lapse reaalne kulu 478,14 € kuus, millest kumbki lapsevanem kannab pool ehk 239,07 € kuus lapse kohta. KOSTJATE VASTUS
7. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole kohtu ette toonud, millised olid elatise väljamõistmist mõjutanud asjaolud 2019.a. võrreldes praeguse ajaga. Hagejal on sündinud lisaks kostjatele veel üks laps, kuid ainuüksi nimetatud asjaolu ei pruugi väljamõistetud elatise suurust mõjutada.
8. Hageja on kohut eksitanud, väites, et tema keskmine sissetulek ühes kuus on 2018,52 eurot ning viidanud lisatud soomekeelsele maksuotsusele. Esiteks –2018,52 eurot on maksuotsuse kohaselt maksutagastus (veropalautus – maksutagastus eesti k.). Vaidlusaluse tõendi kohaselt on ilmne, et hageja kuu keskmine sissetulek on 3

(11)märkimisväärselt suurem kui ta väidab. Seetõttu ei pruugi tõele vastata ka hageja väide, et tema kolmas laps jääb väljamõistetud elatise suuruse tõttu materiaalselt halvemasse olukorda.

1. On ilmne, et arvestades elukalliduse tõusust lähtuvat indekseerimist oleks alates 01.04.2023 hagis nõutav 250-eurone elatis alla miinimumi. Hagis ei ole põhjendatud, miks peaks elatise vähendamisel igakuise elatise välja mõistma muutumatu suurusena, mis ilmselgelt jääb alla seaduses ettenähtud miinimumi ja ei kata kindlasti laste vajadusi. Väljamõistetud elatise suurus vastab hetkel laste reaalsetele kuludele. Eeldades, et hageja panus kõigi 3 lapse ülalpidamisse on võrdses suuruses, siis on Hageja kulu lastele igakuiselt 3 x 411 = 1233 €, mis on hageja sissetulekuid arvestades reaalselt võimalik tasuda, ilma, et hageja
2. laps ja ta ise jääksid materiaalselt halvemasse olukorda. Hagi ei ole põhjendatud. Hageja ei ole kolmanda lapse puhul arvestanud kulude katmiseks Soomes makstavat lapsetoetust, mille määr ühe lapse kohta on igakuiselt 94.88 €, detsembris 2022 maksti lapsetoetust topeltsuuruses. Nimetatud lapsetoetus on maksuvaba.
3. Hageja kolmanda lapse kulude kokku 1252 € puhul ei ole märgitud, millise perioodi kuludega on tegemist. Arvestades spetsifikatsiooni (nt haigla, käru, mööbel, mänguaedik jms) on eelduslikult tegemist ühekordsete kuludega pikema perioodi jooksul.
4. Hageja on elamiskulude arvestuse rajanud valedele alustele – eluasemekulust on hageja kanda 1/3 juhul, kui eluruumi kasutab 3 isikut. Kütuse kulu on seotud tööpaiga kaugusega elukohast, sellekohaseid andmeid esitatud ei ole. Soome maksusüsteem näeb ette hüvitise transpordi kasutamise eest tööle käimiseks, seega ei saa seda kulu arvestada täies ulatuses.
5. Kostjate ema ei saa üksikvanema toetust.
6. Hageja on vaidlustanud kulu lapsehoidjale kui põhjendamatu kulu. Kostjad on 5-aastased ja käivad lasteaias. Paraku esineb olukordi, kus üks või ka mõlemad lapsed on sageli haiged ning lasteaeda minna ei saa. Nt eelmisel sügis-talve perioodil oli kogu pere järgemööda pidevalt haiged alates
7. oktoobrist 2021 (
8. COVIDi põdemine oktoobris, sealt edasi haigestuti kordamööda erinevatesse viirustesse, sh märtsikuus oldi
9. korda COVIDis jne) kuni aprillini
10. Sel sügistalvelgi on samuti lapsed mitmeid kordi viirustesse nakatunud ning lasteaed on väga range lapsi koju saatma väiksemagi nohu või köhatuse puhul, rääkimata palavikust vm tõsisematest nähtudest. Üldreegel on 2 nädalat lasteaias, 1 nädal kodus (kui jäävad korraga haigeks). Vahel ka 1 nädal lasteaias, 2 nädalat kodus (kui lapsed kordamööda haiged). Reeglina lapsed üle 2 nädala lasteaias ilma haigestumata vastu ei pea. Kostjate emal ei ole võimalik alati töölt koju jääda, lapsi üksi koju jätta ei saa, seega on kulu lapsehoidjale paratamatu. Paraku kasvatab Kostjaid ema üksinda. Hageja väiteil on kulu laste reisimisele põhjendamatu. Kostjate ema sellega ei nõustu, reisimine avardab laste silmaringi, annab neile korvamatuid emotsioone ja mälestusi, tugevdab tervist. Kindlasti on võimalik lapsi üles kasvatada tagades neile vaid elementaarsete baasvajaduste rahuldamise, kuid kostjate ema soovib, et lapsed areneksid terveteks, arukateks ja intelligentseteks inimesteks, paraku ei ole seda võimalik saavutada 4

(11)ilma kulutusi tegema. Kostjate ema ja Hageja varaline seis peaks võimaldama lastele sisukat puhkust, tervise edendamist, kultuurilisi elamusi jne. Kostjate ema on lapsed sageli võtnud töölähetustesse kaasa, seda kahel eesmärgil. Esmalt, lastele lähetuse ajaks hoidja palkamine ja teenuse eest tasumine tuleb oluliselt kallim kui laste reisikulu. Teisalt on lastel võimalus näha maailma ja eri kultuure, saada positiivseid elamusi.

1. Kostjate seadusliku esindaja netopalk on 1850 €, peretoetusi maksab SKA 2x60 €. Arvestades asjaolu, et alates jaanuarist on tõusnud lasteaia kohatasu, varem oli lasteaia kuutasu 71,25€ lapse kohta, siis nüüd on 98,65€ lapse kohta, siis on kulutused lapse kohta suurenenud 27,40 € võrra, kokku kahe lapse kohta 54,80 €.
2. Y ja C on kaksikud, seega ei ole ühel lapsel võimalik kasutada teisest lapsest jäävaid asju ja riideid, oste ja kulutusi tehes tuleb paratamatult arvestada kahe lapsega korraga. Kostjate tegelikud vajadused ja kulutused on sellised, et ühe kuu kulud ühe lapse kohta moodustavad kokku 910,49 €, kahe lapse kulud ühes kuus kokku 1820,98 €. Kummagi lapse eest on peretoetus 80 €. Lähtudes mõlema vanema ülalpidamiskohustusest, on kummagi vanema osa lapse ülalpidamiskuludest (910,49 – peretoetus 80) : 2 = 415,24 €.
3. Hageja on hagiavalduses enda igakuise kuluna märkinud ka tulumaksu ajatamise summas 450 €, märkimata ajatamise perioodi. Viidatud tulu, mida hageja maksegraafiku alusel tasub, on hageja saanud talle kuuluval XXX kinnistul (reg osa XXXXXXX) asuva metsa müügist. XXX kinnistu asub Otepää vallas ning on suurusega 27,53 ha, sellest metsamaad 11.83 ha. Hageja on perioodiliselt kinnistul asuvat metsa müünud ja saanud sellest arvestatavat tulu, mida tõendab ka igakuine ajatatud tulumaksu summa 450 €. Metsa müügist on hagejal võimalik saada vajadusel täiendavat sissetulekut, et ülal pidada lapsi.
4. Lapsed alustavad 2024/25 õppeaastal kooliteed. Kooliks ettevalmistamiseks on lapsed registreeritud XXX eelkooli, mille maksumus 1 lapse kohta on ettemaks 79 eurot, mis on ühtlasi ka osa septembrikuu tasust, teistel kuudel on kehtestatud kuutasu 149 eurot (välja arvatud detsember ja aprill, kui kuutasu on 89 eurot). Kokku seega 1 lapse kohta peerioodil september – aprill kuus keskmiselt 125,25 eurot. Laste kooliks ettevalmistamiseks on soetatud vajalikud raamatud, töövihikud, Regio kaardid kogusummas 375,59 eurot. Kooli alguseks tuleb soetada ka kooliks vajalik riietus (kesklinna koolidel on reeglina koolivorm), spordivarustus, koolikotid, õppevahendid, joonistus- ja käsitöötarbed, kirjutuslauad, toolid, valgustid jms. On ilmne, et kahe kooliteed alustava lapse puhul on tegemist suurte väljaminekutega, mille täpset suurust on hetkel raske prognoosida. Laste lasteaia tasu on menetluse jooksul suurenenud korduvalt, viimane märtsikuu arve oli lapse kohta 100,02 eurot. Kostjatele on samuti vormistatud isikut tõendavad dokumendid juulis 2022, kulu 25 eurot ja 27 eurot. Maakohtu otsus
5. Maakohus jättis hagi rahuldamata.
6. Hageja on hagi esitamisel tuginenud asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on oluliselt muutunud ning et hagejal on veel üks alaealine laps, kes jääb senise elatise kontekstis kostjatega võrreldes vähemkindlustatuks. Hageja leiab, et kostjate kulud 5

(11)ei ole sedavõrd suured, et õigustaks väljamõistetud elatise suurust ning arvestada tuleb ka kostjatele makstava lapsetoetusega.

1. Kohus leiab, et eeltoodud väited annavad hagejale õiguse TsMS § 459 nimetatud elatise muutmise hagi esitamiseks. Elatise väljamõistmise ajal ei olnud hagejal kolmandat last ning asja materjalidest ei nähtu, et elatise suuruse määramisel oleks arvestatud lapsetoetusega. Ka kulude suuruse vaidlustamine annab õiguse elatise muutmise hagi esitamiseks.
2. Hageja taotleb elatise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest 28.10.
3. a. Eeltoodu on kooskõlas TsMS § 459 lg-ga
5. Analüüsides kostjate esitatud väiteid ja tõendeid leiab kohus, et kummagi kostja põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 865,86 eurot kuus ning vastavast summast kummalegi kostjale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleks hagejal kanda tema kulusid
6. a jooksul 402,93 euro (865,86 /2 - 30) ulatuses ja
7. a 392,93 euro (865,86 /2 - 40) ulatuses.
8. Hageja
9. a netopalk oli hageja väitel keskmiselt 2262,28 eurot kuus. Kostjad on esile toonud, et hageja kuu netosissetulek on 2430,40 eurot. Hageja ei ole oma sissetulekute osas esitanud kohtule eestikeelseid tõendeid, mistõttu ei ole kohtul võimalik sissetuleku suurust täpselt tuvastada. Kohus lähtub poolte poolt esiletoodust. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et hageja majanduslik seisukord on kostjatele kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.
10. Hageja on esile toonud, et tema kolmas laps on senise kostjate elatismäära edasise kehtimise korral majanduslikult vähemkindlustatum kui kostjad. Kohus leiab, et hageja kolmanda lapse igakuised põhjendatud kulud on 831,80 eurot. Kostjad on esile toonud, et Soomes makstakse lapsetoetust 94.88 eurot kuus (maksuvaba). Hageja ei ole eeltoodut vaidlustanud. Arvestades nimetatud toetuse lapse kuludest maha (831,80 - 94.88 = 736,92), tuleb kummalgi vanemal kanda lapse kulusid 368,46 euro ulatuses (736,92/2). Arvestades hageja tõendatud kulusid, tema varalist seisu ja sissetulekut, on kohus seisukohal, et hageja kolmas laps ei jää senise kostjate kasuks väljamõistetud elatise suuruse edasikehtimisel majanduslikult vähemkindlustatuks. Hageja majanduslik seisund on piisavalt hea, et kõigile oma ülalpeetavatele kulupõhist ülalpidamist võimaldada.
11. Hageja on ka viidanud, et kostjate ema majanduslik olukord on oluliselt parem võrreldes esitatuga, kuid hageja ei ole selgitanud, kuidas mõjutab see tema elatise tasumise kohustust. Kohus leiab, et hageja väide on irrelevantne. Alates 01.04.2022 on elatise baasmäär 209,20 eurot ning sellele lisandus 3% keskmisest brutokuupalgast s.o 46,44 eurot, kokku 255,64 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (perioodil kuni 31.12.
12. a 30 eurot ning alates 01.01.
13. a 40 eurot – PHS § 17 lg 3) ning seejärel on elatise suuruseks perioodil kuni 6

(11)31.12.

1. a 225,64 eurot (255,64 - 30) ning alates 01.01.
2. a 215,64 eurot (255,64 40). Alates 01.04.2023.a on elatise miinimummäär 260,33 eurot kuus. Kehtiv elatisemäär on 373,30 eurot kuus kummagi kostja kohta. Hageja taotles kummagi kostja elatise vähendamist 250 euroni kuus. Kohus on leidnud, et pärast lapsetoetuse mahaarvamist tuleks hagejal kanda kostja kulusid
3. a jooksul 402,93 euro (865,86 /2 30) ulatuses ja
4. a 392,93 euro (865,86 /2 - 40) ulatuses. Seega nähtub, et elatise vähendamiseks puudub alus, kuivõrd kostjate kulud on isegi suuremad kui kehtiv elatisemäär eeldab. Kostjad ei ole nõudnud elatise suurendamist. Seega jääb kehtima senine määr. Kokkuvõttes puuduvad tõendatud asjaolud, mis annaks aluse senisest madalama või kõrgema elatise väljamõistmiseks.
5. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus
6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles apellant nõustub elatise vähendamisega alates 01.01.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid vaidlustab väljamõistetud elatised osas, mis ületavad iga lapse kohta elatise summat 180 € kuus.
7. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hageja ei nõustu kõigi kostjate esindajate poolt välja toodud kostjate kuludega, mida kohus on lugenud põhjendatuks. Eelkool on perioodilise kestvusega ja vältab 2023 aasta septembrist kuni 2024 aasta aprillini. Seega ei ole õigustatud, et kohus loeb selle põhjendatud kuluks kuni laste täisealiseks saamiseni. 125,25 eurot kuus on tegelik kulu 7 kuu jooksul, samas on lastel täisealiseks saamiseni aega tervelt 144 kuud ja lapsed lähevad tõenäoliselt ka ülikooli, millest lähtub, et seda summat tuleb tasuda veel koguni 180 kuud. 21668,25 euro röövimine lugeda kohtu poolt põhjendatuks ei ole mitte kuidagi aktsepteeritav. Samasse kategooriasse kuulub juba sisuliselt ka lapsehoidja kulu, kuig tõesti ei tohi seaduse järgi kuni 10 aastast last üksi kauemaks kui 1,5 tundi koju jätta, kaksikute üksi jätmine on sisuliselt võimatu, aga lugeda lastehoidja kulu 120 eurosena kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni, põhjendatuks on ilmselge liialdus. 71,25 eurot ja mille kohus aksepteeris 100,02 eurose kuluna ja mille tegelik maksmine kestab veel vaid 8 kuud tuleval õppeaastal, järgmisest sügisest lähevad lapsed juba kooli. Kindlasti jäävad lastel haridusega seotud kulutused, kuid seega olekski õiglane, et lastele määratud elatisraha vastaks PKS § 101-le Hageja brutosissetulek oli 2021 aastal kokku 23734,84 eurot, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 1977,9 eurot (23734,84 ÷ 12 = 1977,9) ja aasta 2022 brutosissetulek oli kokku 27147,35 eurot, millele lisandus ka ühekordse tagasimaksena aastal 2021 enammakstud maksudena tasutud 2018,52 eurot, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 2430,49 kuus (27147,35 + 2018,52 ÷ 12 = 2430,49), tegelik, teenitud sissetulek oli siiski 2262,28 eurot kuus. Iga aastase maksuameti poolse tagasimaksega arvestamiseks puudub põhjuslik alus. Soomes võib oma sissetuleku suuruse prognoosiga eksimine päädida ka maksuametile juurde maksmisega. Hageja selgitab omalt poolt, et tema sissetulek ei ole kindel kuupalk vaid sõltub otseselt töötatud tundide ja päevade arvust. Näiteks perioodidel 14.06.2021-09.08.2021 ja 05.07.2022-14.08.2022 ei olnud tööandjal ühtegi projekti ning tööd lihtsalt polnud, siis puudus ka hagejal sissetulek. Lisaks on ka hageja töö selle spetsiifikast lähtudes teataval määral ohtlik, ning toimub 90% ulatuses õues, seda ilmast ja temperatuurist hoolimata. 7

(11)Kahjuks toimus hagejaga aastal 2021 kaks tööõnnetust. Esimene juhtus 10.02.2021, kui hageja külmetas Tamperes töötades -19 kraadises pakases oma mõlema käe sõrmed ja teine õnnetus juhtus 10.09.2021, kui hageja murdis Vantaal lennujaamas tööd tehes varbaluu. Mõlema õnnetuse järgsel ravil viibides oli hageja sissetulek vaid ligikaudu 65% protsenti oma tavapärasest töötasust, kuna umbes 35% tema sissetulekust moodustavad päevarahad, mis siis selle perioodi jooksul jäid saamata. Paraku juhtus ka nüüd 01.06.2023 uus tõsine õnnetus. Weber A purustusmurd ja esmaspäeval 12 .06.2023 toimus operatsioon. Prognooside kohaselt võib taastumine võtta 6-9 kuud ning sissetulek on tõenäoliselt kogu selle perioodi taas tugevalt kärbitud ja selle aastane keskmine kuusissetulek ei küündi kindlasti enam 2400 euroni. Selles valguses, kui hageja kahe Soomes töötatud aasta palk on koos maksutagastusega olnud keskmiselt 2204,20 eurot kuus ja kui hageja panus kõigi kolme lapse ülalpidamisse on võrdses suuruses, siis on hageja kulu kõigile oma lastele igakuiselt 1233 eurot (3 x 411 = 1233), siis jääb hagejal elamiseks ja kõigi oma kulude katmiseks 971,2 eurot ehk siis 60 eurot rohkem, kui väiksel lapsel. Ei ole põhjust eeldada, et täiskasvanute ja laste kulud on täpselt sama suured ning kogu raha tuleks leibkonnaliikmete vahel võrdselt jaotada. Seda tingimustes, kus hagejal on lisaks laste kuludele veel tarvis tasuda oma eluasemekulud 326,67 eurot, ajatatud tulumaks 250 eurot, transport töölkäimiseks minimaalselt 109,7 eurot ja ravimid 24 eurot. Lisaks on ka hagejal muid kulutusi, nagu kõigil teistelgi inimestel nii toidule, kommunikatsioonile, riietele jne.. Väga raske on hagejal nõustuda kohtu poolse seisukohaga, et hageja majanduslik seisund on piisavalt hea, et kõigile oma ülalpeetavatele kulupõhist ülalpidamist võimaldada. Vastus apellatsioonkaebustele

1. Kostjad vaidlesid esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagejalt väljamõistetud igakuise elatise suurus igale kostjale ületab 373,30 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Poolte vahel on juba varem peetud kohtuvaidlus elatise saamiseks. 30.09.2019 tegi Harju Maakohus tagaseljaotsuse tsiviilasjas 2-19-116180 (I kd, tlk 7-8), millega mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis 373,30 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 69 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 11.06.2019 kuni täisealiseks saamiseni.
4. TsMS § 459 järgi võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 11).
7. Esitades elatise vähendamise hagi, tugines hageja nõuet esitades sellele, et alates 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt on oluliselt muutunud lastele makstava elatise põhimõtted, sh tuleb arvestada ka vanemale makstavat lastetoetust. Menetluse jooksul hakkas hageja tuginema ka sellele, et kostjate kulud on 8

(11)vähenenud, kuna vähenenud on lapsehoidjale makstav tasu ja kulusid pole vaja teha mähkmetele (II kd, tlk 82).

1. Asja materjalidest nähtub, et hoolimata sellest, et kostjad tuginesid hagile vastust esitades sellele, et elatise suuruse muutmise hagi esitamisel tuleb võrrelda elatise väljamõistmist mõjutanud asjaolusid, ei tuginenud hageja maakohtus sellele, et tema majanduslik olukord võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga on halvenenud.
2. Seonduvalt hageja seisukohaga, et elatise vähendamiseks annab õigusliku aluse lastele makstava elatise arvestamise korra muutumine seaduses, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuses on põhjendatult avaldatud, et TsMS § 459 nimetatud elatise muutmise hagi edukaks esitamiseks ei piisa elatise arvestamise õigusliku olukorra muutumisest (PKS § 2172 lg 2), kuivõrd hagejalt ei ole kostjate kasuks välja mõistetud elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus (PKS § 2172 lg 1
3. Seega tuli asjas vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas hagejale ühe lapse lisandumine ja kostjatele lapsetoetuse maksmine annab aluse hagi edukaks esitamiseks. Kuna hageja vaidlustas ka kostjate kulusid, siis tuli hinnata ka ülalpidamiskulude põhjendatust.
4. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Maakohus tuvastas, et mõlema kostja vajaduste katmiseks kuus kulub 865,86 eurot. Seejuures hindas maakohus mõistlikeks huvitegevuse, puhkuse ja vaba aja ning mänguasjade jm taolise kuludeks poole vähem kostjate poolt avaldatust. Hagejaga koos elava lapse mõistlikeks kuludeks hindas maakohus 831,80 eurot. Seega hindas maakohus kõikide laste ülalpidamiskulud enamvähem võrdseks. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega maakohtule laste ülalpidamiskulude suuruse tuvastamisel. Maakohus on ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjalikult analüüsinud kõikide laste mõistlikke kulusid ning kokkuvõttes tuvastanud kulude põhjendatud suuruse, va arvatud osas, milles ringkonnakohus vähesel määral korrigeerib laste ülalpidamiskulude suurust (vt käesoleva otsuse p 44).
5. Apellatsioonkaebuses on hageja sisuliselt avaldanud, et tema sissetulek ei võimalda kõiki ülalpeetavaid võrdselt ülal pidada. Hageja väidetest nähtuvalt peaks vähem ülalpidamist saama just lapsed, kes temaga koos ei ela. Veenvaid põhjuseid, miks selliselt ülalpeetavaid ebavõrdselt kohelda, hageja esitanud ei ole. Samuti väidab hageja seda, et tema enda ülalpidamiskulud on suuremad ja peaksidki olema suuremad võrreldes iga ülalpeetavaga. Arvestades võrdseks kõikide laste ülalpidamiskulud, st 3x373,30 eurot, moodustub ülalpeetavatele elatise maksmise kohustus kokku summa 1119,9 eurot. Ringkonnakohus osutab, et kuna hageja sissetulek moodustas keskmiselt igakuiselt umbes 2400 eurot 2022.aastal netotasuna, jääbki kostjal enda kulude katteks suurem summa, kui kõikidele ülalpeetavatele tasutav kokku.
6. Apellatsioonimenetluses on hageja väitnud ka seda, et tal oli hiljuti tööõnnetus, mistõttu tema sissetulek väheneb 60%, kuid hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks oluliselt tema sissetuleku vähenemine. Seejuures on oluline ka asjaolu, et apellatsioonkaebuse kohaselt oli hagejal ka 2021.a kaks tööõnnetust, kuid asjast nähtuvalt ei vähenenud hageja sissetulek hoolimata tema töölt eemalejäämist oluliselt. Apellatsioonkaebuses tõi hageja esile, et tema sissetuleku suurus 2021.a moodustus igakuiselt 1977,9 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et isegi sellises suuruses sissetuleku korral on hagejal võimalus oma ülalpeetavaid ülal pidada kahjustamata enda ülalpidamisvõimet. Ringkonnakohus toob esile, et hageja väidete kohaselt moodustab suure osa tema väljaminekutest kütusekulu tööl käimiseks, st keskmiselt 434,6 eurot kuus. Töölt eemalviibimisel puudub hagejal vajadus selliste summade eest kütust osta.
7. Hageja on esile toonud ka selle, et tal on kohustus tasuda maksuametile ajatatud maksuvõlg 250 eurot kuus. Seonduvalt maksuvõla tasumise kohustusega tõid kostjad 9

(11)esile, et see on tekkinud hageja poolt temale kuuluval kinnistul asuva metsa müügist. Kostjad osutasid ka sellele, et hageja müüb kinnistul asuvat metsa jätkuvalt. Hageja sellele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja metsa müügist saadust makse ei tasunud, otsustades saadu muul moel kulutada, siis ei ole võimalik elatisevaidluses hiljem kohustusele oma makse tasuda tugineda. Hageja ei ole esile toonud ühtegi mõistlikku argumenti, miks ta metsa müügist saadust oma maksukohustusi kohe ei täitnud.

1. Maakohus on otsust tehes lähtunud sellest, et hagejal on kohustus igale kostjale tasuda 373,30 eurot. Ringkonnakohtu arvates on maakohus leidnud selle ekslikult. 30.09.2019 otsusega tsiviilasjas 2-19-116180 (I kd, tlk 7-8) mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis 373,30 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 69 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 11.06.2019 kuni täisealiseks saamiseni. Ka kostjad on vastuses hagile tuginenud sellele, et 2022.a oli hagejal kohustus tasuda igakuiselt igale kostjale 451 eurot kuus. 2023.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär veelgi suurem ning sellest tulenevalt 30.09.2019 otsusega välja mõistetud elatis suurem. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt on hageja võimeline kostjatele igakuiselt tasuma 373,30 eurot kuus on põhjendatud ning arvestades kostjate ülalpidamiskulusid, arvestades ka seda, et käesoleval juhul puudub alus kalduda kõrvale kõikide ülalpeetavate võrdsest ülalpidamiskohustusest, tuleb asuda seisukohale, et hagejal tuleb mõlemale kostjale jätkuvalt tasuda 373,30 eurot kuus. Kuna maakohus leidis, et iga kostja ülalpidamiskulude suuruseks on 865,86 eurot ja arvestades sellest summast maha lastetoetuse tuleks hagejal mõlemale kostjale tasuda 2022.a. 402,90 eurot ning 2023.a 392,93 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, analüüsides laste ülalpidamiskulusid, et hagejalt puudub alus mõista välja elatis suuremas summas kui 373,30 eurot kuus. Maakohtu poolt mõistlikuks peetud kulud huvitegevusele ja puhkusele ning vaba aja veetmisele kokku on märkimisväärselt suured. Ringkonnakohus leiab, et nende kulude hüvitamist hageja poolt tuleb vähendada, määrani, et hagejal puudub kohustus iga kostja ülalpidamiseks tasuda kokku rohkem kui 373,30 eurot. Ringkonnakohus toob esile, et kuigi kostjatega kooselava vanema poolt on hagile esitatud vastustes nimetatud määral kulutusi tehtud, ei too see koheselt kaasa seda, et hageja need kõik hüvitama peab. Elatise suuruse tuvastamisel tuleb arvestada küll kostjate senist hageja aktsepteeritud elukorraldust, kuid siiski peaksid jääma kulud mõistlikule tasemele.
2. Õige ei ole hageja arvamus, et kostjate põhjendatud kulude suuruse saab tuvastada Lapse vajaduspõhise miinimumelatise lõpparuandes esile tooduga. Ringkonnakohus on seisukohal, et elatisevaidluses tuleb tuvastada konkreetsete ülalpidamist vajavate laste ülalpidamiskulude suurus, arvestades ka nende senist vanemate poolt aktsepteeritud elukorraldust ja ülalpidamiseks kohustatud isiku majanduslik seisund ning sellest tulenevalt leida elatise põhjendatud suurus. Ringkonnakohus toob esile, et juba 2019.a toimunud kohtuvaidluse ajal elatise saamiseks nõustus hageja sellega, et kostjate ülalpidamiskulud on suuremad kui seadusjärgsest elatise miinimummäärast. Kostjatele mõisteti hagejalt välja igakuine elatis vähemalt 373,30 eurot kuus, kuigi miinimumelatise määr oli sel ajal 270 eurot kuus. Hageja tehtud kohtuotsust ei vaidlustanud.
3. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja ka sellele, et laste kulud ajas muutuvad. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega selles, et kui kostjad hakkavad 2024.a koolis käima muutub ülalpidamiseks vajalike kulude koosseis. Näiteks langeb ära lasteaiatasu ja eelkooli tasu. Samas tekivad koolikohustuse täitmisega seoses uued kulud, mille suurust ei ole võimalik käesoleval ajal prognoosida. Apellatsioonkaebuses toob hageja esile ka selle, et lapsehoidja vajadus võiks esineda laste 10 aastaseks saamiseni. Ringkonnakohus leiab, et ka lapsehoidja võimalikke kulusid ja nende suurust ei ole võimalik 3-4 aasta varem ette prognoosida. Ringkonnakohus leiab, et aja edenedes tuleks 10

(11)laste vanematel ülalpidamiskulude kooseisu muutumisel omavahel arutada elatise põhjendatud suurust, et vältida elatise suuremas mahus tasumist, kui seda õigustab ülalpeetavate mõistlike vajaduste katmine, samuti selleks, et vältida asjatuid kohtumenetlusi. Elatist on võimalik vähendada ka vanemate vahelise kokkuleppega, millest teavitatakse kohtulahendi sundtäitmist läbiviivat kohtutäiturit.

1. Apellatsioonimenetluses esitas hageja apellatsioonkaebuse lisana erinevaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et nende vastuvõtmisest tuleb keelduda, sest hageja ei ole põhjendanud, miks ta neid tõendeid maakohtu menetluses ei esitanud. Hageja esitatud üüritõendi järgi teatati hagejale, et alates aprillist
2. tõuseb hageja kasutuses oleva eluaseme üür. Maakohus määras kirjaliku menetluse 24.04.2023 määrusega, teatades otsuse ajaks 16.05.
3. Seega ka apellatsioonimenetluses esitatud üüritõendi oleks hageja saanud esitada juba maakohtu menetluses. Apellatsioonimenetluses on hageja esitanud röntgenülesvõtte, kuid kellest see ülesvõte on, millal on see tehtud ja mida ta peaks tõendama, seda asjas tõendatud ei ole. Piisavaks ei saa pidada hageja väidet, et see ülesvõte tõendab temal tekkinud vigastust. Menetluskulude jaotus
4. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 11