Obsah (9)

§ 428§ 431§ 432§ 173§ 162§ 168§ 150§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-11252 Määruse tegemise aeg ja koht 04 detsember 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Revensen OÜ hagi J. S.i ja M. S.i vastu ühisvara jaga

§ 428lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

11. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Menetluskulude jaotus 12. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtumääruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt.

1. Esiteks pöörab kohus hageja esindaja tähelepanu asjaolule, et 24.11.2023 esitatud menetluskulude nimekiri on ebatäpne - 5 tunni õigusabi kuluna märgib esindaja 480 eurot ja riigilõivuna 600 eurot, samas moodustab õigusabikulu kohtu arvestuse kohaselt samuti 600 eurot (5x120), kuid millest tuleneb riigilõivu summa 600 eurot, on ebaselge. Samuti on ebaselged koondsummad – 1145 eurot ja 1080 eurot.
2. Riigilõivude osas on menetluskulu taotlus põhjendatud osaliselt, so kogusummas 280 eurot, so ½ riigilõivust summas 210 eurot tagamise riigilõiv summas 70 eurot. Hagejale on teada, et tal on

§ 150lg 2 p 2, lg 4 alusel õigus esitada taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks.

Kohus ei näe õiguslikku põhjendust jätta ½ riigilõivu kulu summas 210 eurot kostjate kanda. 15. Hageja taotleb 24.11.2023 taotluses esindustasu väljamõistmist kostjatelt summas 480 eurot, kuigi tegelik summa peaks kohtu arvestuse kohaselt olema 600 eurot (arvestusega 5 h x 120 eurot töötunni hind).

§ 175

lg 1 tulenevalt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 480/600 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga (hagiavaldus ei ole oma mahult suur, 6,5 lk, millest rohkem kui ½ moodustavad viited seadustele; hageja on
2. aastal esitanud ainuüksi Viru Maakohtusse ca 70 samaliigilist hagi, see tegemist nn masshagiga), tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus käesoleva tsiviilasja menetlemisega seotud põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 360 eurot.
3. Eeltoodut tulenevalt mõistab kohus solidaarselt kostjatelt välja hageja menetluskulude katteks 640 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulu.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Seega kuulub solidaarselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 280 eurot (210+70) ja õigusabikulud summas 360 eurot, kokku summas 640 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (640 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostjate menetluskulud jätab kohus täies ulatuses kostja endi kanda. 20.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. 21. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 428

lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik