← Eesti

2-23-14517/6

Obsah (11)§ 632§ 415§ 394§ 142§ 407§ 445§ 467§ 162§ 163§ 132§ 175

2-23-14517 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad

) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrit märkima ei pea). Kohtule tuleb esitada maksekorraldus või andmed tasumise kontrollimiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2

(7)2-23-14517 Asjaolud
  1. Hagejad esitasid 12.10.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu ühisvara jagamiseks. Hagejad paluvad lõpetada kostjate ühisomand korteriomandile (registriosa number asukohaga XXX (registriosa nr XXX) selle müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja paluvad kinnisasja müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandi koormav kostja I ja kostja II kohustus AS S P eest, jagada pärast täitekulude maha arvamist üle jääv raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. Kostja I jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja I kohustus hageja ees, mis tuleneb tsiviilasja 2-20-131435 kohtumäärusest 09.11.2020 ja tsiviilasja 2-20-104280 kohtumäärusest 12.05.
  2. Kostja II jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja II kohustus hageja ees, mis tuleneb ts 2-11-54507 kohtumäärusest 23.12.
  3. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse.
  4. Hagiavalduse kohaselt: - Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-131435 09.11.2020 tehtud maksekäsuga rahuldanud Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Aktiva Finants OÜ) avalduse ja mõistnud välja A T võlgnevuse 3321,63 eurot, millele lisandub täiendav viivis. Maksekäsk kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Hageja edastas nõude 15.02.
  5. a täitmisele kohtutäiturile K M , kes algatas täiteasja XX. - Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-104280 12.05.2020 tehtud maksekäsuga rahuldanud Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Aktiva Finants OÜ) avalduse ja mõistnud välja A T võlgnevuse 891,61 eurot, millele lisandub täiendav viivis. Maksekäsk kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Hageja edastas nõude 15.06.
  6. a täitmisele kohtutäiturile K M , kes algatas täiteasja XX. - Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-11-54507 23.12.2011 tehtud maksekäsuga rahuldanud Julianus Inkasso OÜ avalduse ja mõistnud välja T T võlgnevuse 303,56 eurot. Maksekäsk kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Hageja edastas nõude 29.07.2014 täitmisele kohtutäiturile K M , kes algatas täiteasja XX. Kohtutäitur 24.08.2023 õiendi kohaselt on kostjale I täitmisteated kätte toimetatud. Võlgnik nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ei ole rahuldanud. Arestitud on võlgniku kontod ja töötasu. Võlgnikule kuulub ühisvarana kinnistu asukohaga XXX, mis on ühisomandis T T . Muud väärtuslikku registervara võlgnikul ei nähtu. Arvestades eeltoodut sh sissenõude suurust, võlgniku vara ja sissetulekuid, ei pea täitur nõude täitmist lähiajal võimalikuks. Kohtutäituri 24.08.2023 õiendi kohaselt on kostjale II täitmisteade kätte toimetatud 06.08.
  7. Nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes 20.08.
  8. Võlgnik nõuet vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ei ole rahuldanud. Arestitud on võlgniku kontod ja töötasu. Võlgnikule kuulub ühisvarana kinnistu asukohaga XXX, mis on ühisomandis A T . Muud väärtuslikku registervara võlgnikul ei nähtu. Arvestades eeltoodut sh sissenõude suurust, võlgniku vara ja sissetulekuid, ei pea täitur nõude täitmist lähiajal võimalikuks. Seega kinnitas kohtutäitur, et ei ole õnnestunud kostjate 1 ja II suhtes toimuvas täiteasjades nõuded rahuldada kostjate lahusvara ja sissetulekute arvelt. Kostjate ühisomandisse kuulub vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Abikaasad on lahutatud, kuid lepingu ese oli omandatud abielu kestel ning kuulub ühisvara hulka, kuna abielu lahutamise järgselt ei ole ühisvara jagatud. Hagejad taotlevad kostjate ühisomandis oleva vara jagamist ja ühisomandi lõpetamist. 3
(7)2-23-14517
  1. Viru Maakohus 13.10.2023 määrusega rahuldas hagejate taotluse. Hagi tagamiseks kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX korteriomandi käsutamise keelumärge hagejate kasuks.
  2. Viru Maakohus 13.10.2023 määrusega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjaid esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

  1. Kohus toimetas hagimaterjalid hagejale I kätte 25.10.2023 tema eluruumi aadressil XXX juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Seega oli hagejal I vastamiseks tähtaeg hiljemalt 08.11.
  2. Kostja II sai hagimaterjalid isiklikult kätte 24.10.2023 allkirja vastu. Seega oli hagejal II vastamiseks tähtaeg hiljemalt 07.11.
  3. Kostjad hagile tähtaegselt vastust ei esitanud.
  4. Kui kostjad ei ole hagile vastanud, võib kohus

§ 407

lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib

§ 407lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.

  1. Kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused
  2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause järgi nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.
  3. Hagiavalduse järgi on hagejal I kostja I vastu Pärnu Maakohtu 09.11.2020 määrusest (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-20-131435 tulenev nõue summas 3321,63 eurot, lisandub täiendav viivis. Nõude sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr XX. Hagejal I on veel kostja I vastu nõue, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 12.05.2020 määrusest (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-20-104280 summas 891,61 eurot, lisandub täiendav viivis. Nõude sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus XX. Hagejal II on kostja II vastu Pärnu Maakohtu 23.12.2011 määrusest (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-11-54507 tulenev nõue summas 303,65 eurot. Nõude sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus XX.
  4. Kohtutäitur K M kinnitas 24.08.2023 õiendites, et nõuete täitmine kostjate I ja II lahusvara arvel on võimatu. Võlgnikele kuulub ühisvarana kinnistu asukohaga XXX. Muud väärtuslikku registervara võlgnikel ei ole.
  5. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjate ühisvara hulka kinnisasi asukohaga XXX, registriosa nr XXX. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostjad ei ole neile hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul väitnud, et kinnisasi ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb seega tuvastatuks, et kinnisasi kuulub 4

(7)2-23-14517 kostjate ühisvara hulka. Kinnistusraamatu andmetel on kostjate ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteek AS S P (registrikood XXX) kasuks, mis mõjutab ühisvara jagamist ning tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või kostjate vahel ära jagada.
  1. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi jagamise sätete alusel, st ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
  2. Hagejad on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel, saadud raha arvel täita esmajärjekorras ühisomandi koormav kostja I ja kostja II kohustus AS S P ees ning peale täitekulude maha arvamist jäävad raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades.
  3. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldajad on õigustatud nõudma ühisvara jagamist ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet ega toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane, on põhjendatud ühisvara jagada. Hagejate nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest täidetakse ühisomandi koormas kostjate kohustus AS S P ees, seejärel tasutakse kinnisasja müügiga seotud kulud ja jagatakse ülejäänud raha kostjate vahel võrdsetes osades.
  4. Hagejad paluvad kostjate ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hagejad rahalised nõuded kostjate vastu.
  5. Kohus selgitab, et hagejad saavad TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagejate taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele, sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades (Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-14123, p 6, Riigikohtu 26.10.2022 määrus nr 2-20-15758, p 10 - 13).
  6. Hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hagejate rahalised nõuded kostja I ja kostja II vastu PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samuti ei ole võimalik hagejate nõudeid pidada

§ 445lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks.

Selleks, et hagejate rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peavad hagejate ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. 18. Nõuded, milles hagejad paluvad kostjale I ja kostjale II ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hagejate rahalised nõuded kostjate vastu, tuleb jätta rahuldamata, sest nõuded on õiguslikult põhjendamatud. 19.

§ 445

lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on 13.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14517 määranud hagi tagamiseks kanda 5

(7)2-23-14517 kinnistusraamatusse registriosa nr XXX registreeritud kostjate ühisomandis olevale korteriomandile käsutamise keelumärge. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist või asendamist. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt koormav. 20. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

  1. Kohus rahuldas hageja ühisvara jagamise nõude osas, milles hageja palus müüa ühisvarasse kinnisasi avalikul enampakkumisel, kanda saadava raha arvel ühisomandit koormav kohustus ja kinnisasja müügiga seotud kohustused ja jagada ülejäänud raha kostjate vahel ära. Kohus jättis ülejäänud nõuded rahuldamata.
  2. Rahuldatud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Rahuldamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta

§ 163lg 1 alusel hagejate kanda.

  1. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskulud riigilõiv 490 eurot ja esindajatasu 760 eurot käibemaksuta.
  2. Ühisvara jagamise nõudelt tuleb

§ 132lg 4 p 5 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 4 järgi tasuda riigilõivu 420 eurot.

Riigilõiv 420 eurot on seega seotud rahuldatud nõude esitamisega. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, seega tuleb ka hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 70 eurot jätta kostjate kanda. Riigilõiv 490 eurot tuleb mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja. 25. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades asja õiguslikku keerukust ning hagiavalduse ja selle lisade mahtu, on hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud 4,5 tundi kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda hagiavalduse koostamisele kuulunud ajast 3,5 tundi seotuks rahuldatud nõude esitamisega ja 1 tund seotuks nende nõuete esitamisega, mille kohus jättis rahuldamata. Hagejate esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud on seega vajalikud ja põhjendatud 591,50 euro ulatuses. Kuna rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb esindajakulu 591 eurot mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Läbivaatamata jäänud nõuetega seotud esindajakulu 169 eurot jääb hagejate kanda. 26. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejate menetluskulude suuruseks 1081 eurot (s.o riigilõiv 490 eurot ja esindajakulu 591 eurot), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. 27. Hagejate taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(7)2-23-14517 Tamara Šabarova kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.