Obsah (8)

§ 121§ 118§ 64§ 68§ 56§ 264§ 424§ 58

1-23-2547 f KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2023, Rapla Kriminaalasja number 1-23-2547 (22263000720) Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sek

§ 121

lg 1,

§ 118

lg 1 p 7 järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav Kalev Miklas isikukood: isikukood: 36707036022; elukoht: xxx, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: xxx; kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kolm kehtivat väärteokaristust; kahtlustatavana peeti kinni 11.11.2022 ja vahistati Pärnu Maakohtu 12.11.2022 määrusega. vandeadvokaat Eve Jundas Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kalev Miklas

§ 121lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Kalev Miklas

§ 118lg 1 p 7 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

3.

§ 64lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ja mõista liitkaristuseks 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 4. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda 1 1-23-2547 kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) aastat 11(üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ja karistuse kandmise algust arvata alates 11.11.

2. Rahuldada S K i tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning mõista VÕS § 129 ja § 1043 alusel Kalev Miklaselt S K i kasuks välja 1443,60 eurot, mis kanda S K i arveldusarvele xxx Swedbank AS-is.
3. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada Kalev Miklase kinnipidamistel temalt ära võetud riided (lühikesed püksid, T-särk, tumesinine jope Katimex, 2 musta värvi sokki, musta värvi lühikesed püksid, helesinine T-särk), U Ü riideesemed (jope ja kaks kampsunit), sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud pudel, tumesinine jope Outdoors, käsikirjaline kiri, helehalli värvi dressipluus, DNA proovid, U Ü surnukehalt võetud küünealuste proovid ja kolm mobiiltelefoni, mis asuvad Rapla politseimaja asitõendite hoidlas. Salvestised säilitada kriminaalasja juures.
5. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3, p 4, p 9; § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Kalev Miklaselt menetluskuludena välja surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 250 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 3135 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 3933 eurot, statsionaarse kohtupsühhiaatria ja-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 1140 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 924,96 eurot kohtueelses menetluses + 907,20 eurot kohtumenetluses ja sundraha 1812,50 eurot, kokku 12 186,66 eurot. Kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 72,96 eurot jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
6. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri teadmiseks Tervisekassale. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu
7. juuli
8. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
9. Kalev Miklast süüdistatakse

§ 121

lg 1 järgi selles, et tema, olles alkoholijoobes tungis isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus ajavahemikul 11.08. kell 19:00 kuni 12.08.2022 kell 2 1-23-2547 05:56 xxx 30 meetri kaugusel asuvas hoones kallale U Ü le ning peksis teda korduvalt rusikatega näkku, põhjustades tahtlikult U Ü le füüsilist valu ning parema näopoole turse, pindmise marrastuse huulel, parema silma piirkonnas hematoomi ja massiivse turse, silmalau kohale haava 2,5 sentimeetrit ning nina turse.

§ 118

lg 1 p 7 järgi süüdistatakse aga Kalev Miklast selles, et tema ajavahemikul 08.11.2 kuni 11.11.2022 kell 09:00 enda elukohas xxx, ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli käigus tungis kallale U Ü le ning peksis teda korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ning kehasse, millega tekitas U Ü le tahtlikult mitmed tervisekahjustused, s.h elule ohtlikud tervisekahjustused, pea kinnise tömbi trauma koos massiivse kogu kõõlustanu haarava verevalumi ja tursega ning peaajupõrutuse ja peaajutursega, mille tagajärjel U Ü suri sündmuskohal ööl vastu 11.11.2022. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Kalev Miklas jäi lühimenetluse taotluse juurde, end süüdi ei tunnistanud ja kohtus ütlusi anda ei soovinud. Prokurör leidis, et Kalev Miklase süü on täies mahus tõendamist leidnud, palus Kalev Miklas süüdi tunnistada mõlemas esitatud süüdistustes

§ 121

lg 1 ja

§ 118lg 1 p 7 järgi ning mõista karistus sanktsiooni keskmises määras.

Kannatanu S K palus välja mõista tsiviilhagi ja kannatanu K Ü palus mõista Kalev Miklasele maksimaalse karistuse. Kaitsja asus seisukohale, et Kalev Miklase süü on tõendamata ja Kalev Miklas ei ole temale süüdistuses etteheidetud kuritegusid toime pannud. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud, maakohtu seisukoht ja põhjendused 3. Kohus, olles uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et Kalev Miklase süü temale süüdistuses etteheidetud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Sellise otsuseni jõudmist põhjendab kohus järgmiselt. Süüdistus

§ 121lg 1 järgi 4.

Kannatanu U Ü andis 15.08.2022 ütlused, mille kohaselt oli ta Kalev Miklasega tema saunamajas 3-4 ööpäeva joonud. 11.08 kella 19:00 ajal käis kannatanu poeg R Ü ja küsis xxx võtit, kannatanuga oli kõik korras ja siis läks pilt eest ära. Pilt tuli silme ette, kui väljas oli valge, järelikult oli kuupäev 12.08.

1. Ärgates oli paha olla alkoholist ja sellest, et oli peksa saanud. Kannatanu ei kujuta ette, miks ta alguses poega enda peksmises süüdistas. Selgitas, et tunneb Kalev Miklast lapsest saati, on varem tülitsenud, aga kunagi ei ole kakelnud. Kannatanu ei usu, et Kalev seda tegi. Keegi ütles, et peksa saamise ööl oli ta külavahel kakerdanud. Kannatanul oli ettekujutus, et ta lamas maas, keegi pikk ja kõhna istus otsas ning peksis, samas on ta ka enne luulusid näinud. U Ü ei süüdista kedagi enda peksmises, ise oli süüdi, et oli purjus.(tl 118-120)
2. Tunnistaja, politseiametnik V V , andis ütlused, mille kohaselt said 12.08.2022 kell 5:57 väljakutse. Xxx oli 52aastane mees poja käest peksa saanud, sündmuskohale jõuti kell 6:
3. U Ü istus kõrvalhoones maas, tema nägu oli ära pekstud, parem silm oli täielikult kinni paistetanud, terve näo parem pool oli tugevalt paistetatud, huul oli ka väga paistes, vasaku silma all oli hematoom. Kannatanu nägu, käed ja riided olid verekahtlase määrdumisega, ta oli teadvusel, tugevas joobes. U Ü sõnade kohaselt vist poeg R Ü lõi teda. U Ü selgitas, et nad hakkasid eelmisel õhtul Kaleviga jooma ja olid kahekesi, Kalev on sõber ja Kalev ei peksnud. Tunnistaja märkas Kalev Miklase kätel marrastusi, riietel ja kätel verekahtlast määrdumist. Kalev Miklas selgitas, et kakelnud ta ei ole, ehk kukkunud, aga ei mäleta. U Ü rõhutas, et peksja ei olnud Kalev. Ta teadis kindlalt ainult seda, et magas maas, keegi istus talle peale ja 3 1-23-2547 hakkas näkku peksma. Kannatanu jutt läks segaseks, ta ei olnud kindel, et poeg lõi, ta ei teadnud, kes lõi. Tunnistaja arvab, et kannatanu ei julgenud Kalevi kuuldes seda öelda. Seejärel vaadati ka U Ü tallu, kus hoovis seisvas autos magas R Ü . Ta oli käinud õhtul Kalev Miklase juures isa käest võtit küsimas umbes kella 19:00 paiku, kuid siis olid kõik terved. R kätel puudusid peksmisele viitavad tunnused ja verekahtlast määrdumist polnud näha ka nahal ja riietel. R Ü sõnul kaklevad Kalev ja U kogu aeg. (tl 113-115)
4. Tunnistaja, kannatanu poeg, R Ü käis 11.08.2022 Kalev Miklase elukohas isalt võtit küsimas. Isa oli pikali maas seljaga ukse poole, ta tõusis korraks istukile ja siis kukkus tagasi pikali. Isa oli näost paistes, aga nägu oli terve. Tunnistaja ei löönud isa. 12.08.2022 helistas isa ja ütles, et on Tallinnas ning tahtis, et tunnistaja talle järele läheks. Isa rääkis, et ärkas selle peale, et teda peksti. Pime oli ja ta ei näinud, kes peksis, kuid peksja oli pikk ja kõhna. Isa sõnul ei käinud keegi tema ja Kalevi juures. Isa on ka enne Kaleviga kakelnud. (tl 116-117)
5. Kahtlustatavana ütlusi andnud Kalev Miklas ei tunnistanud ennast süüdi U Ü kehalises väärkohtlemises. Kalev Miklas kutsus U Ü enda juurde alkoholi tarbima, koos joodi mitu päeva, ajataju oli kadunud. Ühel hommikul rääkis U, et parem näopool valutab. Ue parem näopool oli paistes ja huul oli katki. Kalev Miklas helistas numbrile 112 ja kiirabi viis Ue minema. U nagu korra mainis, et poeg peksis, siis jälle ütles, et ei tea ise ka. Kalev Miklas ei tea, kes Ut peksis, tema see igal juhul ei olnud. Arvab, et see võis olla õhtul, enne seda Ue vigastatuna leidmise hommikut, kui U oli kadunud. Kalev Miklas ei tea, kuhu ta läks, aga hommikul nägi Ut uuesti juba pekstuna. Kalev Miklas arvab, et ta võis käia xxx Oi juures ja R võis teda sõidutada. Ei tea, miks sellises seisundis U tagasi toodi. U kipub purjus peaga halvasti ütlema ja tal on joomakaaslastega tülisid olnud. Ka nemad on omavahel vaielnud, aga erimeelsused on jäänud jutu tasemele. Naabritena on nad alati hästi läbi saanud. Kriimustused paremal käel tekkisid Kalev Miklasel metallrihmaga käekellast, mis magamise ajal lahti minnes kriibib naha ära. Kalev Miklas arvab, et Ue peksmisest peaksid olema rusikad paistes, aga temal pole häda midagi. Pealegi ütles U enne kiirabi tulekut, et sina Kalev seda ei teinud, sina magasid. Tavaliselt kõrvalisi isikuid saunamajas ei käi. Kalev Miklas kedagi kahtlustada ei oska, midagi ei kuulnud, ta magab sügavalt. (tl 175-176).
6. Kalev Miklas helistas Häirekeskuse numbrile 12.08.2022 kell 05:53 ja teatas, et U Ü peksti läbi, silm on kinni ja oleks vaja EMOsse minna. Tema kõnest nähtuvalt oli Ut pekstud eelmisel õhtul ja seda võis teha kannatanu poeg R Ü . (tl 185-186)
7. 12.08.2022 alates kell 6.10 xxx viibinud politseiametniku vormikaamera P18372 salvestiselt on näha, et kannatanu istub põrandal ning Kalev Miklas lebab voodis teki peal, kui politseiametnikud eluruumi sisenevad. U Ü selgitab, et jäi eelmisel õhtul Kaev Miklase elukohas põrandale magama ning une pealt hakati teda peksma, kannatanu näitab, kuidas teda rusikaga pea piirkonda peksti. Kannatanu kahtlustab, et seda võis teha tema poeg R Ü , kuid ta ei ole selles kindel. Kannatanu rõhutab korduvalt, et Kalev Miklas ei peksnud teda. Mäletab, et peksja sõimas teda. Kalev Miklase ütleb samuti, et peksja võis olla R Ü , kuid tema peksmist ei näinud ja midagi ei tea. Kalev Miklas näitab verekahtlast määrdumist enda kätel ja jalgadel. ( tl 91-92 )
8. 12.08.2022 isiku läbivaatuse protokollist ning sellele lisatud fototabelilt nähtub, et U Ü l on parempoolne näopool tursunud, silma ümber hematoom (silm kinni tursunud), vasaku silma all hematoom. Näol, riietel ja kätel verekahtlased määrdumised. (tl 88-90) 12.08.2022 kell 11.54 PERH-is teostatud isiku läbivaatusel võeti U Ü lt küünealused kaapeproovid ja DNA võrdlusproov (tl 93-94) U Ü ravidokumentidest nähtuvalt tuvastati temal 12.08.2022 4 1-23-2547 tervisekahjustusena parema näopoole turse, silma ümber suur tumelilla hematoom ja nina turse. (tl 127-138). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastati U Ü l 12.08.2022 tervisekahjustusena põrutushaav näo piirkonnas paremal ülalaul, pehmete kudede massiivne turse ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas ning nahamarrastus alahuulel. Ülalnimetatud tervisekahjustused on põhjustatud korduvatest löökidest kõva tömbi esemega (näiteks rusikaga või kängitsetud jalaga) näo piirkonda. Arvestades tervisekahjustuste tavalist paranemise kulgu on tervisekahjustuse paranemise aega kuni neli nädalat. (tl 188-191)
9. 12.08.2022 vaadeldi sündmuskohta xxx Elutoa osas Oa diivanilaual Oa lina esimesel vasakpoolsel nurgal fikseeriti verekahtlane määrdumine ( pakend nr 1, ekspertiisiaktis pakend nr 4). Samas ruumis asuva voodi linal (peatsis akna pool) verekahtlane määrdumine (pakend nr 3, ekspertiisiaktis pakend nr 6) ning verekahtlane määrdumine linal voodi parempoolses osas (pakend nr 2, ekspertiisiaktis pakend nr 5). (tl 95-112)
10. Läbivaatuse käigus tuvastati Kalev Miklasel 12.08.2022 kell 11.45 marrastused rinnal, seljal, paremal õlavarrel, paremal käsivarrel, paremal käelabal, vasakul käsivarrel, vasaku käe väiksel sõrmel nuki kohal ja keskmise sõrmel küünest allpool ning hematoom parem käe nimeta sõrmel. Kalev Miklasel oli seljas halli värvi T-särk ning jalas lühikesed püksid, milledel esinesid verekahtlased määrdumised ning mis võeti asitõendina kriminaalasja juurde (pakendid nr 2,3).(tl 147-154). Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabeli kohaselt vaadeldi isiku läbivaatuse käigus asitõendina võetud Kalev Miklasel seljas olnud T-särki ja pükse (tl 155-159) ja Kalev Miklase T-särgil esines punakaspruun verekahtlane määrdumine esiküljel parema käise äärel ja esiküljel, paremal käisel ja rinna osal. Särgi kõhuosal verekahtlane määrdumine pritsmetena (Foto 3). Pükstel punakaspruun verekahtlane määrdumine esiosal säärtel.(tl 155-159) Kalev Miklaselt võeti vasaku ja parema käe küünte alt DNA proovid (pakend nr 1). (tl 144-145)
11. DNA ekspertiisiakti nr 22E-GE0708 eksperdiarvamuse punkti 1 kohaselt sisaldasid diivanlaualt laua linalt (proov B220529) ning proov voodi peatsi osast teki vasakpoolsest nurgast (proov B220531) eeltestide alusel verd ning nendes proovides saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad U Ü DNA-profiiliga (Hüpoteetiline tõenäosus 1022). Akti punkti 3 kohaselt sisaldas Kalev Miklase lühikestelt pükstelt (proov B220532) leitud bioloogiline materjal eeltestide alusel verd ning nende proovide segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev U Ü DNA-profiiliga (Hüpoteetiline tõenäosus 1020). Punktist 5 selgub, et voodilt jalatsi osalt ja keskelt (proov B220530 pakend nr 5) leitud bioloogiline materjal sisaldas eeltestide alusel verd ning nende proovide segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev U Ü DNA-profiiliga (Hüpoteetiline tõenäosus 1020). Punkti 8 kohaselt U Ü küüne alt (proov B220517); Kalev Miklase küüne alt (proov B220521); Kalev Miklase küüne alt (proov B220524) Kalev Miklase T-särgilt (proov B220533) leitud bioloogiline materjal sisaldas eeltestide alusel verd ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada U Ü lt ja Kalev Miklaselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides.
12. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu U Ü ja süüdistatav Kalev Miklas viibisid koos süüdistuses toodud ajavahemikul xxx abihoones ning tarvitasid koos alkoholi. Kannatanu ja süüdistatav mõlemad kinnitavad, et võõraid inimesi seal ei käinud, ainult R Ü käis võtmeid küsimas. Puuduvad tõendid selle kohta, et U Ü oleks süüdistuses toodud ajavahemikul lahkunud xxx ning käinud küla vahel või xxx Oi juures, kuhu teda Kalev Miklase sõnade kohaselt võis sõidutada R Ü . Kui R Ü käis õhtul kella seitsme paiku isa käest võtmeid küsimas, tõusis U Ü korraks istukile ja siis kukkus tagasi pikali, U Ü ütluste kohaselt oli tal sellest ajast mälulünk kuni peksmise peale ärkamiseni. Arvestades mitmeid päevi kestnud 5 1-23-2547 alkoholi tarvitamist ja U Ü seisundit, mis on fikseeritud sündmuse järgsel varahommikul politsei vormikaameraga, ei ole eluliselt usutav, et U Ü oli õhtul või öösel suuteline liikuma xxx kaugemale.
13. Kannatanu ei tea, kes teda peksis, kuid ta on rõhutatult kindel, et seda ei teinud Kalev Miklas. Kannatanul oli ettekujutus, et ta lamas maas, keegi pikk ja kõhna istus tema otsas ning peksis. Tähelepanu väärib, et kannatanu kirjeldus peksja kehaehitusele vastab Kalev Miklase kehaehitusele (vormikaamera P18372 salvestis). Ka asjaolu, et sündmuskoha vaatluse käigus leiti Kalev Miklase elukohast laualinalt ning voodilinadelt kannatanu verd viitab sellele, et peksmine toimus just Kalev Miklase elukohas. Nii kannatanu kui ka Kalev Miklas kinnitavad, et nad viibisid Kalev Miklase elukohas kahekesi ning keegi võõras, peale R Ü seal ei käinud. Seega sai peksja olla ainult Kalev Miklas ning kannatanu ei soovinud anda Kalev Miklast süüstavaid ütlusi.
14. Kalev Miklas eitab kannatanu peksmist, politsei sündmuskohale saabudes arvas ta, et peksja oli kannatanu poeg R Ü , kuid tema peksmist pealt ei näinud. Kahtlustatavana ülekuulamisel arvas, et kannatanu käis külavahel, kus võis peksa saada või xxx Oi juures, kuid kannatanu seisundit arvestades ei ole eluliselt usutav, et ta xxx lahkus ja sinna iseseisvalt tagasi tuli.
15. Hinnates tõendeid kogumis on süüdistatava ütlused ümber lükatud kannatanu ütlustega selle kohta, et keegi pikk ja kõhna (kes kehaehituselt sarnaneb Kalev Miklasega) istus tema peal ja peksis teda näkku. 12.08.2022 kell 6.10 on kannatanul tuvastatud parempoolse näopoole turse, silma ümber hematoom (silm kinni tursunud), vasaku silma all hematoom,. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi käigus kannatanul tuvastatud põrutushaav näo piirkonnas paremal ülalaul, pehmete kudede massiivne turse ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas ning nahamarrastus alahuulel on põhjustatud korduvatest löökidest kõva tömbi esemega, nt rusikaga näo piirkonda. Kehavigastuste põhjustamise viis riimub kannatanu ütlustega, selle kohta, kuidas teda peksti. Samuti kinnitab Kalev Miklase elukohast, tema riietelt ja tema küünte alt leitud kannatanu veri, et peksja oli Kalev Miklas. Seega puudub kohtul vähimgi alus kahelda, et Kalev Miklas peksis U Ü t korduvalt rusikatega näkku, põhjustades temale füüsilist valu ning süüdistuses loetletud tervisekahjustused: parema näopoole turse, pindmise marrastuse huulel, parema silma piirkonnas hematoomi ja massiivse turse, silmalau kohale haava 2,5 sentimeetrit ja nina turse. Kalev Miklase ennastõigustavad ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega ja kohus jätab need tervikuna, kui ebausaldusväärsed, tõendikogumist välja.
16. Kalev Miklas täitis oma tegevusega

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu ning ta pani kuriteo toime tahtlikult. Tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Statsionaarse kohtupsühhiaatria ja-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 76 Kalev Miklasel esinesid psüühikahäired (alkoholsõltuvus ja düssotsiaalne isiksus) temale süüksarvatud kuriteo toimepanemise ajal, kuid esinevad psüühikahäired ei takistanud temal aru saamast oma tegude tähendusest ja oma käitumist juhtimast. (tl 249-253) Kalev Miklasele tuleb toimepandu eest karistus mõista. Süüdistus

§ 118lg 1 p 7 järgi 19.

Tunnistaja A K ütluste kohaselt käis ta koos patrullpolitseinik Tuuli Vititinaga Kalev Miklasele tema elukohas xxx 10.11.2022 kella 09:00-10:00 vahelisel ajal kohtumäärust 6 1-23-2547 tutvustamas. Kalev Miklasel oli parem käsi kipsis ja kipsil oli verekahtlane määrdumine. Kalev Miklas oli tugevas alkoholijoobes, tema kätel ja jalgadel oli kuivanud verekahtlane määrdumine (käelabad pealt ja peopesad, põlvedest voolasid nired alla mööda sääri). Esimese asjana ütles Kalev Miklas, et tal on sõber ka siin ja selline uimane, kukkus. U Ü lamas voodi ees ning tal oli vasak näopool paistes, silm kinni paistetanud ning jalasäärtel oli verekahtlane määrdumine. U Ü ütles, et ta kukkus vastu pliidi nurka, magab end välja ja läheb koju ning häda pole midagi. Põrandal maas olid klaaspudeli killud. 11.11.2022 sai politsei väljakutse, et leitud on laip. Väljakutse tegijaks oli Ü M , kelle sõnul oli Kalev Miklas hommikul tuppa tulnud ja öelnud oma isale, et U on surnud. Ü M läks vaatama ja kutsus politsei. Politsei sündmuskohale jõudes oli kiirabi juba tuvastanud U Ü surma. Kalev Miklas oli kaine ja rääkis, et tema ei mäleta. (tl 74-75)

1. Politseiametnike vormikaamerate P17238 (Tuuli Vititina) ja P32565 (A K ) salvestistelt nähtub, et 10.11.2022 ajavahemikul kell 10:10- 10:16 ajal suhtlesid nad Kalev Miklase ja U Ü ga. Kalev Miklase sõnul sõber kukkus ja on koomas. Kalev Miklas usub, et U Ü kukkus otsa ahjule. Kalev Miklas oli helistanud ka kiirabisse, kuid seal räägiti temaga ülbelt. Kalev Miklase käsi oli jooksnud verd, aga ta ei tea, kuidas see käevigastus juhtus. Kalev Miklas ei saanudki midagi teha, sest üks asi on juba kohtus ja muidu läheb vangi. U Ü nägu on paistes ja nähtavate hematoomidega. U Ü kukkus enda sõnul vastu pliiti. (tl 63-66)
2. Tunnistaja Ü M e ütluste kohaselt tarvitasid Kalev Miklas ja U Ü alates 08.11.2022 alkoholi. 11.11.2022 hommikul tuli Kalev Miklas majja ja ütles tema abikaasale, et U Ü on surnud. Ü M läks vaatama ja leidis U Ü WCst. Kalev Miklas ütles, et tema magas ja ei tea midagi. (tl 69-70). Ü M helistas 11.11.2022 kell 09:05 helistas häirekeskuse numbrile ja andis teda, et U Ü on surnud. (tl 67-68)
3. Kannatanu, U Ü õde, S K suhtles viimati U Ü ga 10.11.2022 kella 20:30 ajal. U Ü oli telefoniga rääkides selge häälega, ta ütles, et temaga on kõik korras, magab öö ära ja läheb hommikul koju. Järgmisel hommikul sai S K teada, et U Ü on surnud. Kalev on Ut ka varem peksnud, aga mitte kunagi pole U öelnud, et Kalev seda tegi. S K i kandis kõik matusega seotud kulud summas 1891 eurot, mille hüvitamist soovib süüdlaselt. (tl 221-223)
4. Kannatanu, U Ü tütar, K Ü ütlustest nähtub, et U Ü helistas temale 10.11.2022 kella 20:00-21:00 paiku. U Ü oli siis Kalev Miklase juures ja tundus hääle poolest normaalne, kergelt purjus ja ei kurtnud millegi üle. Varem on ta näinud U Ü ja Kalev Miklase tülitsemist, togimist, kuid suuremat löömist pole näinud. U Ü pole kunagi öelnud, et Kalev Miklas teda löönud või peksnud oleks. Ta on peksa saanud, aga kunagi ei nimetanud kedagi konkreetset, kes teda löönud oleks. Kalev Miklas oli praktiliselt ainus, kellega U Ü viimastel aastatel läbi käis ja suhtles. U Ü epilepsiahooge teab umbes 10 aastat, siis kui oli hoog, võis ta teadvuse kaotada ja kukkuda ning on näinud ka peale sellist hoogu silmade ümber verevalumeid. (tl 233234)
5. Kalev Miklas ei tunnistanud ennast 12.11.2022 ülekuulamisel süüdi U Ü le raske tervisekahjustuse tekitamises, mille tagajärjel U Ü suri. Selgitas, et 09.11.2022 käis ta koos U Ü ga poes, osteti 2,5 liitrit viina ja viis 1,5 liitrist džinni. Seejärel tarvitati koos alkoholi xxx saunamajas. Neljapäeva hommikul läks U Ü sõna otseses mõttes lolliks, vist hakkas nägema nägemusi. Ta oli purjus, ei suutnud liikuda, oli erinevates kohtades põrandal pikali ja kukkus. Neljapäeva õhtul joodi veel edasi. U Ü lõi pead mitu korda vastu kappi erinevatel aegadel. Täpselt ei tea, kus U Ü vigastused sai. Vahepeal märkas, et U Ü pea on kuidagi imelik. Puutus kokku U Ü ga teda püsti aidates. Hiljem aitas U Ü tualetti ja sulges ukse ning jäi 7 1-23-2547 seejärel magama. Mingil hetkel ärgates leidis U Ü tualeti põrandalt, ilma püksata ja surnuna. Läks ja rääkis sellest isale. Ei löönud U Ü t kordagi, konflikti ei olnud, olid head sõbrad. Tema paremal käel on kips. Vasakul põlvel ja paremal peopesal on haavad. Seda ei mäleta kuidas haavad tekkisid, vist katkisest pudelist. Täiendaval ülekuulamisel selgitas Kalev Miklas, et U Ü lõi pea vastu kappi, kukkus maha ja krambitas põrandal, oli kõhuli, tagus pead vastu põrandat. Võis ka vastu tooli end taguda. Ühel hetkel lõi end ise ka klaaspudeliga. Millal ja millises järjekorras U Ü endale vigastused tekitas, seda ei oska ütelda. Pudelikildude korjamisel vigastas kahtlustav kätt ja põlve. U Ü näost tulnud verega said kokku riided ja käed püsti tõstmise käigus. Kiirabi kutsumist U Ü ei soovinud. (tl 76-77, tl 235-238)
6. Surnu kohtuarstlik ekspertiisiaktist nr 22E-AOS0052/167 nähtub, et U Ü surma põhjus on pea kinnine tömp trauma koos massiivse kõõlustanu verevalumi ja tursega ning peaajupõrutuse ja peaajutursega. U Ü l esinesid järgmised elupuhused vigastused: pea kinnine tömp trauma, kõõlustanualune vedel veri ja verehüüve massiga 100 g, massiivne kõõlustanu verevalum ning turse; põrutushaavad pea piirkonnas, väljendunud pehmete kudede turse ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas, nahamarrastused ning nahakriimustused pea piirkonnas, limakesta vigastused ja limaskestaalused verevalumid suuesikus; kehatüve kinnine tömp trauma, parempoolsete roiete hulgimurrud ning vasakpoolse IV roide murd verevalumitega murde ümbritsevates pehmetes kudedes, päraku piirkonna limaskesta rebendid verevalumiga; mõlema alajäseme terav ning mõlema üla- ja alajäseme kinnine tömp trauma, lõikehaavad vasakul alajäsemel, nahakriimustused mõlemal alajäsemel, nahamarrastused paremal alajäsemel, nahaalused verevalumid paremal labakäel ning mõlemal alajäsemel, nahaalune verevalum ja nahakriimustus vasakul labakäel. U Ü pea piirkonna vigastused on saadud tömbi trauma toimel korduvatest järjestikest löökidest kõva tömbi esemega (näiteks rusikaga, pudeliga) pea piirkonda. Roidemurrud on saadud tömbi trauma toimel, võimalik, et löökidest kõva tömbi esemega kehatüve piirkonda ja/või kukkumistest vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda. Päraku piirkonna vigastused on saadud tömbi trauma toimel, näiteks anaalse seksuaalvahekorra ajal. Alajäsemetel terava trauma toimel saadud lõikehaavad ja nahakriimustused võivad olla saadud lõikamisest teravat serva omava esemega (näiteks klaasikildudega) põrandal lamamisel või mööda põrandat liikumisel/roomamisel. Ala- ja ülajäsemetel tömbi trauma toimel saadud nahaalused verevalumid ja nahamarrastused võivad olla saadud nii löökidest kõvade tömpide esemetega (näiteks rusikaga, jalaga) kui ka kukkumistest vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda. Mõlemal labakäel esinevad vigastused võivad olla saadud enesekaitse käigus kätega lööke tõrjudes. U Ü organismist etanooli ei leitud. (tl 5-13)
7. 11.11.2022 kell 09:41 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus vaadeldi ruume maakivist hoones xxx territooriumil. WC / dušširuumi uksest on näha põrandal meesterahva surnukeha. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati verekahtlased määrdumised erinevates kohtades ja võeti kaasa järgmised proovid ja esemed: pakend nr 1 – surnukeha silma klaaskeha vedeliku proov; pakend nr 2 - DNA proovid surnukeha küünte alt; pakend nr 3 – halli värvi verekahtlase määrdumisega dressipluus; pakend nr 4 – sinist värvi jope; pakend nr 5 – musta värvi korpusega telefon Redmi; pakend nr 6 – musta värvi korpusega telefon Alcatel; pakend nr 7 – halli värvi mobiiltelefon Redmi; pakend nr 8 – DNA proov verekahtlane määrdumine 1,45 m kõrguselt seksioonkapi vasakult äärelt; pakend nr 9 – DNA proov padjalt verekahtlaselt määrdumiselt; pakend nr 10 –DNA proov diivanilaua parempoolselt nurgalt; pakend nr 11 – DNA proov seinalt 193 cm kõrguselt (verekahtlane määrdumine pritsmetena); pakend nr 12 – DNA proov telerikapi äärelt verekahtlaselt määrdumiselt; pakend nr 13 – DNA proov põrandal Oalt nahkmütsilt; pakend nr 14 – DNA proov WC ukse eest põrandal Oalt tekilt verekahtlaselt 8 1-23-2547 määrdumiselt. Lisaks fikseeriti 45 kraadise nurga all pritsmetena kujunenud verekahtlane määrdumine akna all, põranda ja akna vahelisel alal seinal ning akna all Oal kaardil ja kardinal. Samuti leiti diivanilaua ja tooli vaheliselt alalt põrandalt verekahtlase määrdumisega ruuduline paberileht ( kiri ) – pakend nr
8. (tl 16-42)
9. Kalev Miklase läbivaatusel 11.11.2022 kell 10:56 tuvastati, et tema paremal käel olnud kipslahas on määrdunud tumepunase, verekahtlase määrdumisega peopesast ning käe seljalt. Paremal peopesal ja vasakul põlvel paranemisjärgus haavad. Säärtel hulgaliselt marrastusi ja kuivanud tumepunast verd. Vasaku käe pöidla, nimetissõrme- ja keskmise sõrme küüneservades verekahtlased määrdumised, DNA proovid võeti kõikidelt vasaku käe sõrmedelt. Paremal käel oli kõigi 5 sõrme küüneservad verekahtlase määrdumisega, määrdumistelt võeti DNA proovid. Vasaku jala sokisäärel verekahtlane määrdumine, parema jala
10. ja 5.varba vahel verekahtlane määrdumine, millest võeti DNA proov. Kalev Miklasel seljas olnud tumesinisel jopel verekahtlane määrdumine seljaosal õlgade piirkonnas, T-särgil verekahtlased määrdumised ees taskute piirkonnas, vasakul varrukaõmbusel, lukk-kinnisel, mustadel lühikestel pükstel verekahtlane määrdumine vasaku põlve piirkonnas. Läbivaatusel võei DNA proovid vasaku käe küüntelt (pakend nr 6-10), DNA proovid parema käe küüntelt (pakend nr 1-5), DNA-proov parema käe peopesalt (pakend nr 11), DNA-proov paremal käel Oalt kipslahaselt (pakend nr 12), DNA-proov parema jala
11. ja 5.varba vahelt (pakend nr 13), sokid (pakend nr 15), helesinine T-särk (pakend nr 16), musta värvi lühikesed püksid (pakend nr 17), tumesinine jope (pakend nr 14). (tl 48-57)
12. 11.11.2022 vaadeldi sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud riietusesemeid ja Kalev Miklase isiku läbivaatuse käigus ära võetud riietusesemeid. Halli värvi dressipluusilt seljaosa keskel, parema varruka otsal, parema hõlma alumisel serval tuvastati verekahtlased määrdumised, millelt võeti DNA proovid (pakendid nr 3-1, 3-2, 3-3). Tumesinist värvi kilejopel verekahtlane määrdumine jope vasakul küljel, millelt võeti DNA proov (pakend nr 41), verekahtlane määrdumine selja ülaosas, millest võeti DNA-proov (pakend nr 14-1). Vasaku jala soki ülemises servas punakaspruuni värvi verekahtlane määrdumine, millelt võeti DNA proov (pakend nr 15-1). Helesinist värvi T-särgi tõmbluku õmblusel, parema varrukaõmblusel verekahtlased määrdumised, millelt võeti DNA proovid (pakend nr 16-1, 16-2). Musta värvi lühikeste pükste vasakul põlvel, vasaku sääre tagaküljel allservas, paremal säärel ees alumise serva õmblusel verekahtlane määrdumine, milledelt võeti DNA proovid (pakendid nr 17-1, 172, 17-3). (tl 58-62)
13. DNA ekspertiisiaktis nr 22E-GE1135 antud arvamuse punktist 1 selgub, et proov padjalt (pakend nr 9, proov B220745); proov diivanilaua parempoolselt nurgalt laualinalt (pakend nr 10, proov B220746); proov seinalt 193 cm kõrguselt (pakend nr 18, proov B220747); proov WC ukse ees põrandal Oalt tekilt (pakend nr 19, proov B220748) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. DNA analüüsil täisprofiilid on kokkulangevad U Ü DNA-profiiliga (Hüpoteetiline tõenäosus 1020). Punktist 3 selgub, et Kalev Miklase vasaku käe sõrmelt võetud proovist (ümbrik, plasttuub nr 6, proov B220765) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev U Ü DNA-profiiliga (Hüpoteetiline tõenäosus 1020). Punktist 4 nähtub, et Kalev Miklase T-särgilt, lühikestelt pükstelt, vasaku käe sõrmelt ja parema käe peopesalt saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Peamine DNA profiil on kokkulangev Kalev Miklase DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada U Ü lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Punktist 5 selgub, et Kalev Miklase lühikestelt pükstelt, vasaku käe sõrmelt ja parema käe sõrmelt saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Peamine DNA profiil on kokkulangev Kalev Miklase DNA profiiliga. Saadud 9 1-23-2547 tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada U Ü lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Punktist 6 nähtub aga, et halli värvi dressipluusi (võeti ära Kalev Miklaselt läbivaatuse käigus) selja keskosalt võetud proovist (pakend nr 3-1, võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov B220749) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev U Ü DNA-profiiliga (Hüpoteetiline tõenäosus 1020). Punktis 8 antud arvamusest nähtub, et Kalev Miklase vasaku käe sõrmelt võetud proovist (ümbrik, plasttuub nr 10, proov B220769) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada U Ü lt ja Kalev Miklaselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. (tl 194-201)
14. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu U Ü ja süüdistatav Kalev Miklas viibisid koos süüdistuses toodud ajavahemikul xxx abihoones ning kõrvalisi isikuid seal ei käinud. Samuti puudub vaidlus selles, et juba 10.11.2022 hommikul olid U Ü l tervisekahjustused pea piirkonnas ning 10.11.2022 õhtul oli ta veel elus, kuid 11.11.2022 hommikul leiti U Ü surnuna. Ka puudub vaidlus selles, et U Ü surma põhjustas pea kinnine tömp trauma koos massiivse kõõlustanu verevalumi ja tursega ning peaajupõrutuse ja peaajutursega. Hulgaliselt esines ka elupuhuseid vigastusi, sh põrutushaavad, nahamarrastused ja nahakriimustused pea piirkonnas, limakesta vigastused ja limaskestaalused verevalumid suuesikus, parempoolsete roiete hulgimurrud ja vasakpoolse IV roide murd verevalumitega murde ümbritsevates pehmetes kudedes, päraku piirkonna limaskesta rebendid verevalumiga, samuti haavad, kriimustused ja marrastused ala- ja ülajäsemetel.
15. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Kalev Miklas peksis U Ü t korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, tekitades talle muuhulgas pea trauma koos massiivse, kogu kõõlustanu aluse, verevalumi ja tursega ning peaajupõrutuse ja peaajutursega, mille tagajärjel U Ü suri ööl vastu 11.
18. Kalev Miklas ennast süüdi ei tunnistanud, kuid kohtu hinnangul ei ole usutavad tema ütlused selle kohta, kuidas U Ü võis tervisekahjustused saada. Kalev Miklas on läbivalt kogu menetluse vältel väitnud, et ta täpselt ei mäleta toimunut ning kinnitanud, et ta ei tea, millal ja millises järjekorras kannatanul tervisekahjustused tekkisid. Samas on tema ütlused muutunud ajas järjest detailsemaks. Algselt ütles süüdistatav politseile, et U Ü kukkus vastu ahju. Kahtlustavana esmasel ülekuulamisel antud ütluste kohaselt sai alkoholijoobes U Ü vigastused kukkudes ja erinevatel aegadel pead mitu korda vastu kappi lüües. Seejärel, kahtlustatavana täiendaval ülekuulamisel, kirjeldas Kalev Miklas, kuidas U Ü sai vigastused kukkudes, krambitades ja pead vastu põrandat tagudes ning ennast ise klaaspudeliga lüües ja ennast vastu tooli tagudes.
19. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava poolt kirjeldatud kannatanu ränk enesevigastamine eluliselt usutav. Isegi krampide käes vaevlev inimene ei ole suuteline põhjustama endale ise sedavõrd massiivset sisemist peatraumat koos välimiste põrutushaavade, marrastuste ja kriimustustega, lisaks veel mõlemapoolseid roide murdusid, pärakuvigastust ning haavu, kriimustusi, marrastusi kätel ja jalgadel.
20. Padjal, diivanilaua laualinal, seinal 193 cm kõrgusel ja tekil ning Kalev Miklase halli värvi dressipluusi seljal DNA analüüsiga U Ü vere tuvastamine, ei kinnita samuti kannatanu poolt enda pea löömist vastu kappi või vastu põrandat või vastu tooli. Kannatanu verd ei leitud kapi või pliidi juurest põrandalt, kus süüdistatava väite kohaselt kannatanu end vigastas. Seevastu on sektsioonkapi ees O diivanlaua laudlina (lk 32) laua väljaulatuvas osas kaetud rohke U Ü 10 1-23-2547 verega (Ekspertiisiakt nr 22E-GE1135 p 1). Intensiivse peksmise toimumist diivanlaua piirkonnas kinnitavad U Ü verepritsmed (Ekspertiisiakt nr 22E-GE1135 p 1) läheduses asuval seinal isegi 193 cm kõrgusel ja akna all (lk 33-35). Samuti viitavad U Ü peksmisele ka tema kätel tuvastatud vigastused, mis surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt võisid olla saadud enesekaitse käigus kätega lööke tõrjudes. Tähelapanu väärib ka see, et kohtuarstliku ekspertiisi käigus U Ü organismist etanooli ei leitud. Sellega on ümber lükatud Kalev Miklase ütlused, et neljapäeva hommikul läks U Ü sõna otseses mõttes lolliks, vist hakkas nägema nägemusi. Ta oli purjus, ei suutnud liikuda, oli erinevates kohtades põrandal pikali ja kukkus. Neljapäeva õhtul joodi veel edasi. Neljapäev oli
21. november, sellel õhtul suhtles U Ü oma õe ja tütrega ning oli nende sõnul adekvaatne. Seega, arvestades ekspertiisi käigus tuvastatud ning U Ü lähedaste ütlusi, ei vasta tõele Kalev Miklase ütlused selle kohta, et U Ü vigastas end alkoholijoobest tuleneva liikumishäire tõttu. Kuna Kalev Miklase ennastõigustavad ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega jätab kohus need tervikuna, kui ebausaldusväärsed, tõendikogumist välja. 35.

§ 118

objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises.

§-s 118 sätestatud raske tervisekahjustuse tekitamine on käsitatav kehalise väärkohtlemise (§ 121 ) esimese koosseisualternatiivi, s.o tervise kahjustamise enamohtliku koosseisuna. Seega peab

§-s 118 lg 1 p 7 nimetatud tagajärge põhjustav tegu vastama

§ 121lg 1 esimesele koosseisu alternatiivile.

Pekstes U Ü t korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, kahjustas Kalev Miklas raskelt U Ü tervist, tekitades temale hulgaliselt tervisekahjustusi, s.h pea trauma koos massiivse, kogu kõõlustanu aluse, verevalumi ja tursega ning peaajupõrutuse ja peaajutursega. Kalev Miklas pani U Ü tervist kahjustavad teod toime tahtlikult, seega oli tal teo suhtes tahtlus, tagajärje, s.o surma saabumise suhtes aga vähemalt ettevaatamatus hooletuse vormis. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema tegu võib vastata seaduses kirjeldatud süüteokoosseisule või tuua kaasa koosseisupärase tagajärje, kuigi ta oleks võinud seda ette näha. Vähemalt osa Kalev Miklase poolt tekitatud tervisekahjustustest oli tekitatud juba 10.11.2022 hommikuks ja isegi sündmuskohal viibinud politseiametnikud ei pidanud vajalikuks kutsuda kohale kiirabi, kannatanu oli veel kontaktne ning ka õhtul helistas oma sugulastele, mistõttu leiab kohus, et süüdistataval puudus tahtlus tagajärje, s.o surma saabumise osas. Süüdistatav läks magama ja avastas hommikul kannatanu surnuna. 36. Kalev Miklas pani

§ 118

lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjutuse tekitamise, millega põhjustas U Ü surma. Kalev Miklase teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Statsionaarse kohtupsühhiaatria japsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 76 kohaselt esinesid Kalev Miklasel psüühikahäired (alkoholsõltuvus ja düssotsiaalne isiksus) temale süüksarvatud kuriteo toimepanemise ajal, kuid esinevad psüühikahäired ei takistanud temal aru saamast oma tegude tähendusest ja oma käitumist juhtimast. (tl 249-253) Kalev Miklasele tuleb toimepandu eest karistus mõista. Karistuse mõistmine 37. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

§ 118

lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. 11 1-23-2547 Karistusregistri andmetel on Kalev Miklas varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ning kolme kehtivat väärteokaristust. (II kd, tl 274278). Pärnu Maakohtu 30.10.2020.a otsusega on Kalev Miklas süüdi tunnistatud

§ 264

lg 1 p 3 ja

§ 424lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 11 kuud ja 28 päeva.

(II kd, tl 279). Arvestades eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõlema kuriteo eest mõista karistuseks vangistus, kuna ilmselgelt ei täida rahaline karistus, Kalev Miklase isikut ja tema poolt toimepandud kuritegusid arvestades, karistuse eesmärke ning sellega ei ole tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kalev Miklas on varem pannud toime vara- ja avaliku korra vastaseid süütegusid ning liiklussüütegusid ja temale mõistetud reaalsed vangistused ei ole karistuse eesmärke täitnud. Kalev Miklas jätkas kuritegude toimepanemist ning need on ajas raskemaks muutunud, ta on toime pannud kaks isikuvastast kuritegu sama kannatanu vastu. Hinnates Kalev Miklase teosüüd temale etteheidetavate kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et toimepandud kuritegude asjaolusid arvesse võttes võib

§ 121

lg 1 järgi etteheidetava kuriteo puhul võib rääkida keskmisest süüst, kuid

§ 118

lg 1 p 7 järgi kuriteo toimepanemises on, kannatanule tekitatud tervisekahjustuste rohkust arvestades, Kalev Miklase süü on suur. Kalev Miklas peksis kannatanut intensiivselt rusikate ja jalgadega pähe ning kehasse, tekitas temale hulgaliselt erinevaid tervisekahjustusi, mistõttu ei nõustu kohus prokuröriga, et tegemist on keskmise süüga. Toimepandud kuritegude osas kohus karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kalev Miklase karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus samuti ei tuvastanud.

Arvestades ülaltoodut mõistab kohus Kalev Miklasele

§ 121

lg 1 järgi karistuseks kuus kuud vangistust,

§ 118

lg 1 p 7 järgi karistuseks vangistuse üle sanktsiooni keskmise määra, s.o kümme aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustab kohus liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõistab liitkaristuseks kümme aastat ja kuus kuud vangistust. Lühimenetlusest tingituna vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistab karistuseks seitse aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvab kohus eelvangistuses viibitud aja 12.08.2022 kuni 14.08.2022 (tl 139-141), s.o kolm päeva karistusaja hulka ja loeb kandmisele kuuluvaks karistuseks kuus aastat, üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 11.11.2022.a, sest Kalev Miklas peeti kahtlustatavana kinni 11.11.2022 (I kd tl 44-45) ja vahistati Pärnu Maakohtu 12.11.2022 määrusega (I kd tl 81-84). Kalev Miklasele kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kriminaalasjas on tõendatud Kalev Miklase süü raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati U Ü surm. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Kalev Miklas kannatanu matusekuludega seoses varalise kahju. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. VÕS § 129 lg 2 kohaselt matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, 12 1-23-2547 tuleb matusekulud hüvitada temale. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuste olemasolu osas. Kannatanu S K on 11.01.2023 esitanud matusekulude osas tsiviilhagi summas 1891,60 eurot. Sotsiaalkindlustusamet on juba hüvitanud S K ile vägivallakuriteo tagajärjel surnud U Ü matuste korraldamisega seotud kulud summas 448.- eurot ( tl 224-225, 231-232). Kriminaalasja materjalide põhjal on kohus seisukohal, et tsiviilhagi aluseks Oate varaliste kahjude tekkimine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava poolt toime pandud süüteoga, mistõttu tuleb VÕS § 1043 kohaselt varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Kohus asub seisukohale, et kannatanu esitatud tsiviilhagi on asjakohane ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KäesOas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Kalev Miklas oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanule eelpool märgitud rahasummas kahju, mis vastab matmisega seonduvatele mõistlikele kulutustele (I kd lk 225) ning sellest tulenevalt kuulub see summa süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele. Seega kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 1443,60 eurot. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud esemed
2. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada Kalev Miklase kinnipidamistel temalt ära võetud riided (lühikesed püksid, T-särk, tumesinine jope Katimex, 2 musta värvi sokki, musta värvi lühikesed püksid, helesinine T-särk), U Ü riideesemed (jope ja kaks kampsunit), sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud pudel, tumesinine jope Outdoors, käsikirjaline kiri, helehalli värvi dressipluus, DNA proovid, U Ü surnukehalt võetud küünealuste proovid ja kolm mobiiltelefoni, mis asuvad Rapla politseimaja asitõendite hoidlas. Politseiametnike 10.11.2022 vormikaamerate P17238 ja P32565 salvestis (tl 66), politseiametniku 12.08.2022 vormikaamera P18372 salvestis (tl 92), Ü M e kõnesalvestis Häirekeskusesse (tl 68) ja Kalev Miklase kõnesalvestis Häirekeskusesse tuleb säilitada toimikus. Menetluskulud
3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, p 4, p 9; § 179 lg 1 p 1 on käesOas kriminaalasjas menetluskuludeks surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 250 eurot (tl 14), DNA ekspertiisi maksumus 3135 eurot (tl 173-174), isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot (tl 190-191), DNA ekspertiisi maksumus 3933 eurot (tl 200-201), statsionaarse kohtupsühhiaatria ja-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 1140 eurot (tl 256), määratud kaitsjale määratud tasu 924, 96 eurot (kohtueelses menetluses tl 180-182, tl 283-287 ja tl 291-294) ja 907, 20 (kohtumenetluses) ning sundraha. 13 1-23-2547 Ekspertiisitulemused on aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele ja ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. KäesOas kriminaalasjas teostati kohtuarstlikud ekspertiisid, selgitamaks välja süüdistatava poolt kannatanule tekitatud vigastused ja viid läbi tõendamisvajadusest tingitud DNA ekspertiisid, mille uuringu tulemused on aidanud tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele, samuti teostati süüdistatava statsionaarse kohtupsühhiaatria japsühholoogia kompleksekspertiis, mis oli vajalik seoses süüdistatava süüdivusega seotud küsimuste lahendamisega. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2023ndal aastal 1812,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Kalev Miklaselt kokku menetluskuludena välja 12 186,66 eurot. Kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 72,96 eurot jätab kohus riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 14