← Eesti

2-23-122013/6

2-23-122013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Viru Maakohus Tamara Šabarova 7. november 2023, Narva kohtumaja 2-2

§ 4034lg 7 järgi vastava ümberarvestuse tegemiseks.

Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtet hagiavalduse punktis 1.2. Lisaks on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt

§ 4034

lg-le 7 alljärgnevalt: kostja teostas tasumisi lepingu eest kokku summas 478,46 eurot. Tasutud summast luges hageja peale ümberarvestamist täielikult tasutuks põhiosa osamaksed kuni 20.02.2023, 20.03.2023 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 70,15 eurot, kokku 470,15 eurot. Samuti luges hageja tasutuks 20.01.2023 ja 20.02.2023 intressi osamaksed seaduses sätestatud määras ehk 2,5% aastas summas kokku 8,31 eurot. Kostja tagastamata põhivõla jääk peale ümberarvestamist on 1759,54 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 2,5% aastas, perioodi eest 21.02.2023 kuni 11.05.2023 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tähtajani, suurusega 9,72 eurot.

  1. Vastutustundliku laenamise kontrolli kohta selgitas hageja järgmist: hageja analüüsis kostja maksevõimet arvestades, et sellises summas järelmaksulepingu puhul on tegemist väikeses mahus oleva tarbijakrediidiga ning võttes arvesse hageja sise-eeskirjades toodud maksevõime arvestamise põhimõtteid. Kostja maksevõime analüüsi käigus arvestas hageja kostja sissetulekute regulaarsust, varasemat maksekäitumist, kostja varalist seisundit. Samuti lasub tarbijal kohustus esitada hagejale hindamiseks vajalik teave, s.t. tarbijal lasub kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja esitas 05.10.2022 krediiditaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 100 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse C AS ja K OÜ, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust kogumispensioni päringuga. Hageja võttis arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 480 eurot ning kohustuseks arvestusliku elatusmiinimumi 234 eurot. Kuna hageja on omaalgatuslikult juba arvestanud kostjale elatusmiinimumi 234 eurot, siis on arvestatud laenukoormus kostja jaoks mõistlik. Panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Lepingu sõlmimisega ei läinud pank vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja on teavitanud tarbijat krediidivõtmisega seotud riskidest, mh tarbija 3/7 2-23-122013 töö- või tervisekaotusest tingitud makseraskuste tagajärgedest, mh võimalusest leping sel juhul üles öelda ja kogu laenu kohest tagastamist nõuda, võimalikest kõrvalnõuetest.
  2. Viru Maakohus 02.10.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 18.10.2023 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  4. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  5. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 10. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel omaksvõetuks lugeda järgmised peamised faktilised asjaolud: 1) Hageja ja kostja 05.10.2022 sõlmisid laenulepingu nr 00271210056, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 2238 eurot M OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenulepingu tagastamise lõpptähtajaks 20.04.2024, intressimäär 20% aastas, krediidi kulukuse esialgne määr 40,44% aastas, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. 2) Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalused laenulepingud on tarbijakrediidilepingud

§ 402lg 1 mõttes.

3) Lepingu alusel tegi kostja tagasimaiseid summas 478,46 eurot. 4) Kostjale saadeti 28.04.2023 lepingu ülesütlemise hoiatus, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja hoiatati, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 12.05.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. 5) Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 12.05.2023. 11.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on 4/7 2-23-122013 krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 13. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169- 13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24). 14.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

  1. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. 5/7 2-23-122013 Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esialgset lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud laenutaotlusel ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Kuivõrd praegusel juhul ei ole hageja kostja konto väljavõtteid küsinud, on hageja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus on 21.09.2023 kohtunõudes samuti märkinud, et maksevõime hindamisel võttis hageja arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 480 eurot. Taotletava laenu osamakse on summas 163,23 eurot. Kohtu hinnangul ei oleks kostja võimeline tasuma tema sissetulekust rohkem kui kolmandikku ilma, et ta seaks ohtu oma igapäevast toimetulekut.
  3. Hagejal oli tulenevalt

§ 4034

lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. 17. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt

§ 4034

lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 18. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli

§-s 94 sätestatud intressimäär 0%, alates 01.01.2023 oli intressimäär 2,5% aastas. Kostja ei võlgne

4034 lg 7 ka muid tasusid. Võttes arvesse kohtu osundatud, on hageja teinud ümberarvestuse põhinõude ja intresside suuruses.

  1. Kostja on kasutanud laenu summas 2238 eurot. Tagasimakseid on tehtud summas 478,46 eurot. Viimase makse tegi kostja 12.02.
  2. Vastavalt hageja tehtud ümberarvestusele on kostja tagastamata põhivõla jääk peale ümberarvestamist 1759,54 eurot. 20.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on laenulepingu kehtivuse perioodi alates 01.01.2023 kuni 15.05.2023 oli intress 2,5% aastas. Hageja arvestas ümber intressi suuruse. Intressi on 2,5% aastas perioodi eest 21.02.2023 kuni 11.05.2023 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tähtajani, suurusega 9,72 eurot.
  3. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus tsiviilasjas nr 218-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus 6/7 2-23-122013 tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.
  6. Hageja nõuab kostjalt lepingutasu 8,32 eurot ja meeldetuletuskirjade saamise menetluskulu 10 euro väljamõistmist. Vastavalt

§ 4034lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid.

Need hageja nõuded tuleb jätta seega rahuldamata.

  1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on teinud ümberarvutused, kuid alternatiivset nõuet ei esitanud. Haginõudeks jäi põhivõla, intressi, viivise, lepingutasu ja meeldetuletuskirjade saamise menetluskulu väljamõistmise nõue. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg summas 1759,54 eurot ja intress 9,72 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
  2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud 24,54% Holm Bank AS kanda ning 75,46% S B kanda.
  3. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot. Riigilõivu kokku summas 595 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Maksekäsu kiirmenetluse kulu on põhjendatud hageja menetluskulu TsMS § 4842 alusel.
  4. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 272,20 eurot (75,46% 370-st). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 7/7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.