← Eesti

2-23-14057/15

Obsah (8)§ 4§ 17§ 45§ 46§ 47§ 49§ 54§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-14057 Määruse tegemise aeg ja koht 06.detsember 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. M.i maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja esinda

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus

  1. A. M. esitas 04.10.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt A. M. on kinnipeetav. Kohustused tulenevad peamiselt jõustunud kohtulahenditest. Kohtumääruse põhjendused
  2. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. M.i pankrot, sest võlgnik on esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse. Alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätkamiseks puudub. Pankrotihalduriks nimetab kohus Hillar Villersi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
  3. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
  4. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
  5. Usaldusisik on tuvastanud, järgmist: VÕLGNIKU VARAD JA KOHUSTUSED 5.1.Võlgniku teadaolevad varad on kajastatud Lisas
  6. Varad puuduvad. Varanimekiri on usaldusisiku poolt edastatud (Lisa 7) ka võlgniku abikaasale, kuid viimane ei ole seda allkirjastatuna tagastanud. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99805630916, konto saldo on 01.11.2023.a. seisuga 22.501 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Usaldusisikul ja pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Võlgnikul oli konto Swedbank AS-is (Lisa 2), kuid see suleti 16.05.2022.a. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel 2

(5)võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole (Lisa 2). Endise abikaasa T. M. ja võlgniku ühisvara menetluses tuvastatud ei ole. Endise abikaasa V. H.`iga oli varasuhteks varalahusus (Lisa 2) Käesoleva abikaasa R. V. ja võlgniku ühisvara menetluses tuvastatud ei ole. 4.1.
  1. Muu. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses. Võlgniku tuludeklaratsioonid/andmed nende olemasolul võlgniku tulude kohta on esitatud MTA vastuses (Lisa 3). KOKKUVÕTE: Usaldusisik on tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 EUR. 5.2.Võlgniku teadaolevad kohustused on kajastatud Lisas
  2. Võlanimekiri on usaldusisiku poolt edastatud (Lisa 7) ka võlgniku abikaasale, kuid viimane ei ole seda allkirjastatuna tagastanud. Pooleliolevad kohtuvaidlused: Teadaolevalt puuduvad KOKKUVÕTE: Arvestades Lisa 6 toodut on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 28 453,78 eur. 4.3.Võlgniku varaline seis Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 28 453 EUR võrra.
  3. HINNANG VÕLGNIKU MAKSEJÕULISUSELE Usaldusisik on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades, et võlgnik on kinnipeetav (usaldusisikule teadaolevatel andmetel kuni 25.06.2025.a.), siis suure tõenäosusega ei teki võlgnikul ka rahalisi vahendeid edaspidiselt oma kohustuste täitmiseks (sh osaliselt). Võlgnik küll töötab (X-tee väljavõtte kohaselt) kinnipidamisasutuses, kuid tasu kuus on jäänud alla kümne euro. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2).
  4. USALDUSISIKU HINNANG EDASISE MENETLUSE KOHTA Võlgnik on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

§ 17

lg 2 sätestatu kohaselt peab usaldusisik esitama omapoolse hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada. Arvestades käesolevas aruandes toodut (võlgnikul vara puudub ja sisuliselt puudub ka võimalus pankrotimenetluse kulude katteks/võlausaldajate nõuete täitmiseks tulu teenida) ei ole menetlusökonoomia seisukohalt lähtuvalt otstarbekas välja kuulutada võlgniku pankrotti. 8. USALDUSISIKU HINNANG VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUSTE KOHTA Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa usaldusisik väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjusteks asjaolu, et tal on diagnoositud sõltuvushäire mis ei võimalda töötada. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Samas ei ole võlgnik olnud seaduskuulekas (nähtub MTA ja KPK poolt edastatud andmetest) ning valdav enamusi võlgnevustest on tekkinud selle tulemina. 3

(5)Olemasoleva informatsiooni põhjal on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi. Kinnipidamisasutuses viibimisel on ka selliste sissetulekute tekkimine vähetõenäoline. Usaldusisiku ettepanek: Lõpetada võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, • mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. ALTERNATIIVSELT: Kui kohus ei lõpeta võlgniku maksejõuetuse avalduse osas menetlust ja ei otsusta jätta algatamata kohustustest vabastamise menetlust, siis: - kuulutada välja A. M.`i (isikukood XXX) pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus; - nimetada A. M.`i (isikukood XXX) pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); - mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. 9. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud PankrS § 86 lg 1 alusel. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. 10.

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 11. Kohus selgitab, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu 12. Usaldusisik Hillar Villers on esitanud tasunõude 864 eurot (sh käibemaks).

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 54lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. 4

(5)13. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 864 eurot koos käibemaksuga. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

  1. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
  2. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 864 eurot (sh käibemaks eurot), annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 864 eurot (sh käibemaks) ja määrab 864 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank) kasuks /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.